Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlausaldaja XXXX on käesolevas tsiviilasjas kohtule teatanud, et võlgnik käib võlausaldajale teadaolevalt Tallinna vanalinnas erinevates klubides ja baarides pidutsemas, mis tähendab seda, et võlgnikul raha on, kuid ta ei soovi oma võlga tasuda. Samuti teatas võlausaldaja, et temale teadaoleva info kohaselt töötab võlgnik ebaseaduslikult. Võlausaldaja hinnangul ei ole usutav, et võlgnik ei ole aasta jooksul tööd leidnud. Lisaks eeltoodule toob võlausaldaja välja, et on võlgnikku mitmel korral näinud spordiklubis ja spaas. Lisaks õpib võlgnik tasulisel kohal ülikoolis, käib restoranides ja regulaarselt Riias. Võlausaldaja toob välja, et võlgnikul on auto, mille ülalpidamiseks kulub raha. Võlausaldaja palub kohtul kontrollida võlgniku tegevust ning nõuda võlgnikult välja väljavõtted tema tulude ja kulude kohta. Võlausaldaja hinnangul ei tohiks kohus menetlust lõpetada, vaid võlgnikul tuleb leida endale töökoht ning võlad tasuda. 21.09.2017 kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et tal ei olnud meeles kohtule aruannet esitada ning võlgnikul ei ole aruannet, mida kohtuistungil esitada. Võlgnik avaldas, et hetkel ta ei tööta. Võlgnik kinnitas, et temal on auto, kuid ta ei sõida sellega, kui pidutseb. Võlgnik avaldas, et õpib EBS-is ärijuhtimise erialal, vanemad maksavad tema õppimise eest. 21.09.2017 kohtuistungil määras kohus võlgnikule tähtaja kohustustest vabastamise menetluses aruande esitamiseks. 28.09.2017 esitas võlgnik kohtule aruande, millest nähtuvalt puudusid võlgnikul perioodil 01.06.2016 – 28.09.2017 igakuised sissetulekud. Võlgnik on välja toonud, et suvel 2016 töötas ta velotaksojuhina ning teenis sellega 500 eurot. Samuti on võlgnik välja toonud, et aruandeperioodil on võlgnik pesnud naabrite autosid (2-8 korda kuus), millega on teeninud 300 eurot. Võlgnik toob välja, et proovis kandideerida erinevatele töökohtadele osalise tööajaga aga ei õnnestunud. Võlgnikul kulub õppimisele palju aega, samuti peab ta igapäevaselt abistama oma vanemaid majapidamistöödega. Aruande kohaselt oli võlgnik enne õppima asumist arvel töötukassas. Võlgniku igakuiseid kulusid keskmiselt summas 180 eurot kannab tema ema. 12.10.2017 kohtuistungil avaldas võlgnik, et kooli kõrvalt ei saa ta tööl käia, kuna kooli tundide graafik ei võimalda töötamist. Võlgnik esitas 19.10.2017 kohtule ka tõendi õppimise kohta. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Harju Maakohtu 15.08.2016 kohtumäärusega algatas kohus XXXX ́e kohustustest vabastamise menetluse, kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. Nimetatud kohtumääruses on kohus selgitanud, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. XXXX on kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on seisukohal, et vaatamata kohtu poolt 15.08.2016 kohtumääruses väljatoodule rikub võlgnik PankrS § 173 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist ei ole, siis selle otsimisega. Kohus leiab, et isiklikke võlakohustusi omaval võlgnikul, kelle suhtes käib kohustustest vabastamise menetlus, on kohustus menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tööga või selle otsimisega. Kohus ei pea mõistlikuks ega võlausaldajate huvides olukorda, mil võlgnik ei saa kohustustest vabastamise menetluse kestel tööl käia seoses õpingutega. Võlgnik ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, millal ja millistele töökohtadele on ta käesoleva menetluse kestel kandideerinud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on XXXX 06.06.2017 kohtuotsusega (kriminaalasi nr 1-174997) süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 424 järgi. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt on XXXX elt riigituludesse välja mõistetud sundraha summas 705 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud summas 219 eurot ning kaitsjatasu summas 96 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi olemasolevate võlausaldajate ees kohustustest vabastamise menetluse kestel vähendanud ning vastupidiselt menetluse eesmärgile kohustusi juurde tekitanud, on XXXX oma tegevusega kahjustatud olemasolevate võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esineb raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgnik ei ole põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Kohtu hinnangul ei ole XXXX kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks lõpetada XXXX ́e kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.