Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2018. a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-12954
Tsiviilasi
AXXx SXXx hagi DXXx MXXxi vastu kahju hüvi-tamise nõudes
Hagi hind
1000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AXXx SXXx (IK xxx) Kostja: DXXx MXXx (IK xxx)
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi.
2-17-12954 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.
AXXx SXXx esitas Viru Maakohtule hagi DXXx MXXxi vastu kahju summas 1000 euro hüvitamise nõudes. 03.05.2017 kella 14:30 paiku hageja koos kahe koeraga (tõug: toy-terrier, passi numbrid: xxx ja xxx) ja abikaasaga KxxSXXx olime hotelli Laagna parkimis-platsi territooriumil, kuna ta valdab hobust (passi number: xxx), keda peab ho-telli Laagna territooriumil. Olime parklas ja meie koerad jalutasid meie juures. Meid nägi hotelli Laagna omanik DXXx MXXx, kes tervitas meid ja sõitis oma autoga territooriumile. Hageja koos abikaasaga olid veel samal kohal umbes 10-15 minutit, kui ootamatult ründas nende üht koera tundmatu kaukaasia lambakoer. See koer haaras hageja koerast hammastega kinni ja jooksis te-maga ära metsa. Hageja abikaasa jooksis koertele metsa järele, et hageja koera päästa, kuid see tal ei õnnestanud, kuna lambakoer juba murdis hageja koera maha. Sellel hetkel lambakoera omanikud DXXx MXXx ja Vxxx MXXxa lihtsalt vaatasid pealt ning isegi ei proovinud aidata või sekkuda toimuvasse. Kui hageja abikaasa leidis metsas hukkunud koera ja tahtis teda kaasa võtta, siis lambakoer hakkas teda ründama, mistõttu hageja abikaasa oli sunnitud metsas leitud kepiga end kaitsma. Kaukaasia lambakoeral ei olnud nii kaelarihma kui ka suukorvi. Hotelli Laagna territooriumil ja parklas ei ole hoiatavaid märke, et territooriumi valvatakse koeraga või et koertega jalutamine on keelatud ning juurdepääs territooriumile on piiratud. Antud juhtumi tagajärjel tekitas kostja hagejale 1000 eurot varalist kahju.
Kostja seisukoht Kostja 18.10.2017 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Eelkõige jääb arusaamatuks, miks nõue on esitatud kostja vastu. Kostja ei ole sündmusesse asjasse puutuv ja ei ole hagejale kahju tekitanud, kostja ei viibinud isegi sündmuskohal, loomaga oli jalutuskäigul hoopis kolmas isik. Kostjale jääb arusaamatuks ka väidetav kahju suurus. Analoogsete koerte keskmine müügihind on 300 eurot. Seega nõue on ilmselgelt ülepaisutatud. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjal on mingi seos tekitatud kahjuga tuleb kahju vähendada nullini alltoodud põhjendustel. Kostja on hotelli haldava äriühingu juhtorgani liige. Hageja on hotelli territooriumil käitunud äärmiselt ko2
2-17-12954 husetundetult. Nimelt hageja hukkunud koer on nn taskukoer. Viimasel ajal on meedias kajastatud juhtumeid, kus selliseid koeri on rünnanud isegi suuremad linnud. Arvestades, et sellised koerad on suhteliselt agressiivsed ning suuremate koerte puhul ei ole tavapäratu, et need ründavad väiksemaid koeri, on kohusetundetu võõras või avalikus kohas jalutada sellise koeraga, eriti ilma rihmata. Rihma otsas on peremehel alati võimalik oma looma kontrollida ja välistada konflikti suuremate koertega. Sellisele koerale võivad olla ohtlikud kõik temast suuremad loomad, sh on sellisele loomale ohtlik isegi suukorviga suurem koer. Ka antud juhul, ei oleks suure tõenäosusega sellist juhtumit toimunud, kui hukkunud koer ei oleks rünnet provotseerinud ning oleks peremehe kontrolli all. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kahju osalisel tekkimisel kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lõige 2 kohaselt lg 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja rõhutab, et omades taskukoera tuleb avalikes kohtades ja omanikule võõrastes kohtades piirata oma koera rihmata viibimist sellises kohas. Eelkõige on omanikule teadmata, millised ohud tema loomala vastavas kohas võivad looma varitseda. Nagu eelnevalt mainitud ohustavad sellist kera mitte ainult teised loomad vaid ka linnud. Lubades oma taskukoeral võõras kohas vabalt liikuda seadis eelkõige just omanik oma koera ohtu ja soodustas tekkinud sündmuse toimumist. Tuleb rõhutada, et antud juhul mitte kostja (kes ei ole asjasse puutuv) ei läinud loomadega võõrale territooriumile vaid seda tegi hageja lastes koeral seal vabalt joosta ning provotseerida suuremat koera. Kõige kummalisem on see, et hageja on eelnevalt hotelli külastanud ja teadis võimalikust ohust oma koerale, kuid ei teinud midagi oma koera ohutuse tagamiseks. Kostja on seisukohal, et eeltoodud alusel on põhjendatud vähendada hageja kahjuhüvitist ning jätta hagi rahuldamata. Vastavalt VÕS § 140 lg 1 kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja on seisukohal, et antud alusel saab kahjuhüvitist piirata ja jätta see välja mõistmata. Äärmiselt ebaõiglane on olukord, kus kahjustatud isiku mõtlematu käitumise tagajärjel tekitatud kahju peab korvama asjasse puutumatu isik. Kohtuistungil nõustus kostja kahjuga 200 euro ulatuses. LKI
Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, 400 euro ulatuses. Kostja vastuväiteid tal süü puudumise osas või selles, et ka hageja on õnnetuses süüdi, ei võta kohus arvesse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et selline sündmus aset leidis. Vaidlust ei ole selles, et hageja koera maha murdnud koer kuulus hagejale. Nimetatud asjaolud on tuvastatud kostja suhtes koostatud väärteoasjas nr 385117000001, milles lahend on jõustunud. Lahendiga määrati kostjale rahatrahv, mille kostja on tasunud. Väärteoasjas kostjale etteheidetavaks teona rikkus kostja /.../ loomapidajana /.../ Vaivara Vallavolikogu poolt 27.06.2012 kinnitatud määruse nr 50 koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 10 sätestatud nõuet. Nimetatud nõude kohaselt peab loomapidaja pidama koera ja/või kassi selliselt, mis välistaks inimeste ründamise ja/või kahju tekitamise. Menetlusalusele isikule kuuluv koer, ründas
2-17-12954 03.05.2017 a. kella 14:30 ajal Vaivara vallas Laagna külas Laagna hotelli maa-alal (katastritunnus: 85101:002:0162) asuvas parkimisplatsil AXXx SXXxle kuuluvat koera, kes viibis viimase kõrval. Menetlusaluse isikule kuuluv koer põhjustas ründamisega AXXx SXXxle kuulunud koerale surma. Menetlusalune isik tekitas ettevaatamatusest AXXx SXXxle varalise kahju umbes 1 000 (üks tuhat) eurot." Seega on väärteoasjaga tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel. Poolte vahel on vaidlus kahju suuruse üle ehk hukkunud koera väärtuse üle.
VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukord, mis on võmalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejal ei olnud esitada tõendeid, kui palju ta koera eest ostes tasus. Pooled on esitanud koera väärtuse kohta tõendeid vahemikus 200-800 eurot. Esitatud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus hukkunud koera väärtuseks 400 eurot, millises osas tuleb hagi rahuldada.
Menetluskulud Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.