Võlaõigus › Kompromissilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi A. G.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid Kompromissileping / Võlatunnistus / Vahekohtu kokkulepe nr 24202680, 26.10.2016. Hageja omas võlgniku vastu nõuet krediitkaardist Nr. 15-105588-KX, 05.08.2014, mille alusel kostja võlgnes hagejale põhisumma 3438,23 € ja viivitusintressid 79,58 €. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistus / Vahekohtu kokkulepe, millega hageja loobus osaliselt nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma 3299,58 €. Pooled on Lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,2% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Kostja kompromissilepingut täitma

ei asunud ning seetõttu luges hageja kompromissisumma sissenõutavaks muutunuks alates 18.05.2016 maksetähtpäeva möödumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3647,31 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 3279,58 eurot ja viivised summas 367,73 eurot, lisaks tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised alates 12.10.2017 tasumata põhisumma jäägilt päevas VÕS § 113 sätestatud määras. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 325 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot, lisaks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale A. G.i ́le kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.12.2017. Kostjatele selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 3647,31 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 3279,58 eurot ja viivised summas 367,73 eurot ning tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised alates 12.10.2017 tasumata põhisumma jäägilt päevas VÕS § 113 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuluks on dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 565 eurot s.h. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja õigusabi kulu 240 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kantud seoses kohtuasjaga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 624 eurot on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 32-1-39-16 p 13) või 165 eurot (RKTKo 3-2-1-131-16 p.6). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p.16). Hageja esindaja ei ole vastavat kinnituse esitanud. Kohus leiab, et tunnihind 130 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 130 eurot käibemaksuta. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 455 eurot s.h tasutud riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 130 eurot käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (455 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.