2-15-7143/40 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Swedbank AS on käendajale MXXX MXXXile saatnud 06.05.2014.a. teate käendusnõude esitamisest, informeerides, et laenusaaja OÜ Chrisman (pankrotis) laenulepingu järgsed täitmata kohustused on kokku 83 886,36 eurot. Seega on hageja esitanud alternatiivnõude võlgniku vastu regressnõude ulatuses, mis tekib VÕS § 152 lõike 1 kohaselt käendajal põhivõlgniku vastu, kui käendaja on täitnud võlausaldaja nõude. Hagejal on seega tekkinud Swedbank ASi nõude täitmisel, mis tuleneb osundatud laenulepingust nr 12-077278-JK, nõue OÜ Chrisman (pankrotis) vastu samasuguse summa ulatuses. Eelnimetatud nõudeavalduste põhjal moodustavad hageja nõuded (summas 161 857 eurot ja 83 886,36 eurot) kokku 245 743,36 eurot. OÜ Chrisman (pankrotis) 10.04.2015.a. toimunud võlausaldajate üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt pani haldur muuhulgas kaitsmisele ka hageja kõnealused nõuded võlgniku vastu. Nimetatud nõuetele esitasid vastuväited OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, OXXX KXXX ja VXXX RXXX täies ulatuses, mistõttu jäid hageja nõuded OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Hageja ei nõustu kostjate vastuväidetega, leides, et need on alusetud. Kostjad ei ole mingil viisil oma vastuväiteid põhjendanud. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub üksnes, et kostjad on esitanud viidatud nõuetele vastuväited, samas ei ole kostjad välja toonud ühtki asjaolu, millele nimetatud vastuväited tuginevad. Kuigi seadus ei näe tõepoolest sõnaselgelt ette vastuväite põhjendamise kohustust, ei ole seadusandja eesmärk kindlasti olnud lubada vaid formaalsete vastuväidete esitamist, kuid peab nõude vaidlustus olema sisuline. Kõnealuse protokolli põhjal ei ole võimalik vastuväidete sisu kindlaks teha, mistõttu ei ole välistatud, et esitatud vastuväited on pelgalt formaalsed ja seega põhjendamatud ning sellest tulenevalt puudub alus hageja nõuete tunnustamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada MXXX MXXXi nõuet summas 245 743,36 eurot OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses ning jätta kohtukulud kostjate kanda. Viru Maakohus 9.06.2015 määrusega võttis hagi menetlusse.

(hageja) esitas OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses kaks nõudeavaldust, mille kohaselt hageja nõue võlgniku vastu on kokku 245 743,36 eurot. Esitatud nõudeavaldused põhinevad järgmistel nõuetel: - nõudele, mis tuleneb Hageja ja OÜ Chrisman vahel sõlmitud laenulepingutest. - nõudele, mis tuleneb käenduslepingust. Mis puudutab laenukohustuste olemasolu. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. OÜ-l Chrisman ei olnud moodustatud nõukogu. Tuleb võtta arvesse ka seda, et Hageja oli pikaajaliselt OÜ Chrisman juhatuse liikmeks, siis laenulepingu sõlmimine pidi sellel juhul olema heaks kiidetud osanike poolt. Arvestades, et kostjad RXXX ja KXXX olid OÜ Chrisman osanikud, siis pidid nad olema teadlikud, et Hageja sõlmib tehingu osaühinguga. Kuid kostjate andmetel ei otsustanud OÜ Chrisman osanikud ealeski Hagejaga laenulepingu sõlmimise küsimust. Samuti ei ole määratud osaühingu esindajat selles tehingus. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et laenulepingu sõlmimine on heaks kiidetud osanike poolt ja ei esitanud andmeid selle kohta, kes tegutses osaühingu esindajana selle laenulepingu sõlmimisel. Kostjad on selle seisukoha juures, et antud leping ei eksisteeri ja Hageja esitas nõudeavalduses valeandmed. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kostja on selle arvamuse juures, et ÄS § 168 lg 1 p 1 sisaldab keeldu tehingute teostamiseks osaühingu ja selle juhatuse liikme vahel ilma selle tehingu kooskõlastamiseta osanikega. Kostjate arvamusel on igasugune leping, mis on sõlmitud juhatuse liikme ja osaühingu poolt ilma osanikuga kooskõlastamiseta, tühine, sest seadus kehtestab piirangu (keelu), mille eesmärk on tagada osanike varalise huvide puutumatust. Arvestades seda, et osaühingu juhatuse liige on osaühingu seaduslik esindaja, siis ta võib teostada igasugust tehingut, sh tehingu, mille poolteks on juhatuse liige ja osaühing. Seadus kehtestab, et osanike huvide tagamiseks tuleb antud tehing kiita heaks osanike poolt ja määrata selles tehingus esindaja, et olla kindel, et tehinguga ei kahjustata osanike huve. Selles mõttes on tehingu teostamine osaühingu ja selle osaühingu juhatuse liikme vahel ilma kooskõlastamiseta osanike poolt tühine. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et temaga (eeldatavasti) sõlmitud laenuleping oli kiidetud heaks osanike poolt ja on olemas kõik põhjused lugeda antud tehing tühiseks. Kostjad sooviksid juhtida tähelepanu ka sellele, et Hageja nõue on esitatud lõppsummas. Puudub igasugune nõude arvestus. Teiste sõnadega ei ole nõudesumma arvestamise käik selge. Seega ei või kostjad lugeda esitatud nõuet selgeks ega põhjendatuks. OÜ Chrisman 2013.a. majandusaasta aruanne kajastab, et seisuga 31.12.2013 OÜ Chrisman laenukohustused olid kokku 120 569 eurot. Tutvudes esitatud nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga, on võimalik tuvastada, et nõuded, mida on võimalik käsitleda laenunõuetena, ületavad oluliselt OÜ Chrisman 2013.a.majandusaastas kajastatud laenukohustuste summat, vastab tõele. Hageja väidab, et temale jääb tagastamata laen, kuid ta ei esitanud ühtegi tõendit antud väite kohta. OÜ Chrisman 2013.a majandusaastaaruandest tuleneb, et alates 31.12.2012.a. kuni 31.12.2013.a. vähenesid OÜ Chrisman laenukohustused 170 122 eurost kuni 120 569 euroni, mis võimaldab eeldada, et Hageja väide selle kohta, et tema poolt väljaantud laen jääb täiesti tagastamata, ei vasta tõele. 4(14)

Kostja ei ole võimeline käesolevaks hetkeks esitama detailsemaid vastuväiteid esitatud hagiavaldusele, kuna Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid pole piisavad selleks, et tuvastada väljaantud laenu summat ning laenu väljaandmise ja tagastamisega seonduvalt muid asjaolusid. Mis puudutab käenduslepingut. Võlaõiguse seaduse (VÕS) § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 151 lg 1 kohaselt kui käendaja on kohustuse põhivõlgniku asemel täitnud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, ei või käendaja käendusest tulenevaid nõudeid põhivõlgniku vastu esitada enne põhivõlgniku kohustuse täitmise tähtpäeva. VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu ka tingimuslikud nõuded. Rakendades Riigikohtu 15.10.2014.a. otsust asjas 3-2-1-64-14, on võimalik järeldada, et VÕS § 69 lg-st 7 tuleneb, et sama paragrahvi lg-d 2−6 kohaldatakse ka nende isikute vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS § 69 lg-tes 2−6 reguleeritakse solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Seega võrdsustatakse tagatiste andjad vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega. Juhul kui üks tagatiste andjatest rahuldab võlausaldaja nõude, läheb talle üle nõue võlgniku vastu. Kokkuvõttes muutub ülemineku korral käendaja selle võlausaldajaks ning saab nõude maksma panna samal viisil, nagu seda sai teha senine võlausaldaja. Nõude ülemineku tagajärgedele kohaldatakse VÕS § 173 lg-s 2 sisalduva viite kohaselt nõude loovutamise kohta sätestatut. Seega lähevad VÕS § 167 kohaselt üle nõude täitnud käendajale ka kõik põhivõlgniku nõude tagamiseks seatud tagatised. Sellel juhul on võimalik eeldada, et Hageja kaaskäendaja nõue on täidetud teise kaaskäendaja poolt, kellele läksid nõudeõiguse loovutamisega üle kõik nõude tagamiseks seatud tagatised sh Hageja käendus samalaadselt. Seega ei või tekkida tulevikus põhivõlgniku nõuet Hageja vastu, mis tuleneb eelmainitud Hageja käendusest. Selles osas on seega Hageja nõue alusetu. Kostjad on esitanud ka hulgaliselt taotlusi.

2013. a bilansi kohaselt kokku 225 964 eurot. Seega ei ületa hageja nõue bilansis toodud laenukohustuste summat, nagu on märkinud kostjad. Selle põhjal, et äriühingu laenukohustuste maht on 2013. a majandusaastal võrreldes eelneva aastaga vähenenud, ei saa teha järeldust, et hageja väljendatud kahtlus temale laenu tagastamata jätmise kohta ei ole paikapidav. Kostjad ei ole osundanud mistahes asjaoludele, millest tulenevalt on kohustuste vähenemine toimunud ja milliste konkreetsete kohustuste vähendamisega on kõnealusel juhul olnud tegemist. Samas on äriühingu pikaajalised kohustused vaadeldaval perioodil hoopiski kasvanud. Hageja arvamusel ei ole pelgalt eeltoodu alusel võimalik teha kindlaid järeldusi äriühingu maksekäitumise kohta. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et kostja tõendamata ja oletuslikku laadi vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostjate õiguslik käsitlus ja viited nõusoleku puudumisele laenulepingute sõlmimiseks on ainetud ja ei oma käesoleva vaidluse puhul õiguslikku tähendust. Ei saa nõustuda kostja käsitlusega selle kohta, et seadusandja tahteks oli lugeda tühiseks tehinguid, mis on sõlmitud osaniku ja osaühingu vahel ilma osaühingu juhtimisorgani sellekohase kooskõlastuseta. Nii näiteks ei olnud kuni uue Perekonnaseaduse jõustumiseni tühised isegi tehingud, mida üks ühisomanikust abikaasa tegi teise abikaasa nõusolekuta ühisvaraga, sh. kinnisvaraga. Erinevalt ühisvara õigustamatust käsutamisest on antud juhul väidetavalt ilma nõusolekuta tehtud tehinguid, mil osanik on ilma intressi ja mistahes sanktsioonideta andnud oma rahalisi vahendeid äriühingule. Raha juurde andmine (pangaarvele kandmine) ei ole hagejale teadaolevalt veel kahjustanud mistahes isiku huve. Isegi, kui viidatud laenuleping oleks mingil põhjusel tühine, siis jääks hagejale, kui võlausaldajale OÜ Chrisman vastu igal juhul nõue alusetust rikastumisest. Arvestades, et hageja ei ole nõudnud intresse ega viiviseid, siis ei ole nõude suuruse tuvastamisel ka oluline, millisel alusel nõue on tekkinud, s.o kas laenusuhtest või alusetust rikastumisest. Hagejal ei ole vastuväiteid kostjate taotlusele. Hageja juhib kostjate tähelepanu PankrS §-le 911, mille kohaselt on võlgnikul õigus tutvuda halduri toimikuga. Haldur võib aga põhjendatud kaalutlustel keelduda halduri toimikus sisalduva dokumendi tutvustamisest võlgnikule, kui see kahjustaks pankrotimenetluse läbiviimist. Hagejale teadaoleval on haldur edastanud menetlusega seotud materjalid kõikidele osapooltele ning ei ole keeldunud mistahes andmete väljastamisest. Seega ei ole alust kaasata siin kohtu abi. Kuivõrd edastatakse dokumentaalsed tõendid tõendamaks raha kandmist OÜ Chrisman (pankrotis) pangaarvele, siis ei ole hageja hinnangul põhjendatud hageja täiendav ülekuulamine vande all. Kostjate vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale ei ole hageja suutnud nimetatud dokumentide kohtule esitamist töö suuremahulisuse tõttu käesolevaks ajaks korraldada. Hageja vajab antud töö tegemiseks täiendavaid finantseerimise võimalusi. Hageja rõhutab, et nimetatud dokumendid hõlmavad perioodi 08.02.2012 – 12.01.2014, so pea kahe (2) aasta pikkust perioodi. Seoses eeltooduga taotleb hageja kostjatelt tagatise andmist summas 1 000,00 (üks tuhat) eurot selleks, et tagada raamatupidaja töö tasustamine asjakohaste raamatupidamise algdokumentide perioodi 08.02.2012–12.01.2014 kohta sorteerimiseks, analüüsimiseks ning kohtule esitamiseks. Juhul kui kohus ei nõustu hageja taotlusega, palub hageja kohtul alternatiivselt kaaluda antud juhul siiski TsMS § 238 lg 3 p 2 kohaldamist ning keelduda antud tõendi kogumisest. Teatavasti sätestab nimetatud säte kohtu võimaluse keelduda tõendi kogumisest, kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. 19.12.2016 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja esindaja taotlus kostjalt tagatise nõudmise kohta ning taotlus tõendi kogumisest keeldumise kohta. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendeid oma nõuete tõendamiseks vastavalt kohtumääruse põhjendustele või samaks päevaks taotluse esitamiseks tõendite kogumise kohta. Kohus tegi kostjatele ettepaneku esitada tõendeid ja selgitusi oma vastuväidete tõendamiseks vastavalt kohtumääruse põhjendustele või samaks päevaks taotluse esitamiseks tõendite kogumise kohta. 9.01.2017 esitatud menetlusdokumendis vastuseks 19.12.2016 kohtumäärusele hageja märgib, et OÜ Chrisman kogu pangaväljavõtte esitamine perioodi 08.02.2012–12.01.2014, so pea kahe aastase perioodi kohta, on hageja jaoks liialt mahukas ja koormav ning hagejal ei ole võimalik seda esitada. Hageja seisukoht on, et kuna kõik OÜ Chrisman pangaarvele tehtud maksed hageja poolt ei kinnita laenu andmist OÜ-le Chrisman, siis on hageja valmis möönma, et tõepoolest maksed, millise makse aluses ei ole selgitusse märgitud laen, ei pruugi laenu andmist kinnitada. Samas aga hageja rõhutab, et maksed, mis on tehtud hageja poolt ja mille makse selgitusse on märgitud „laen“ või „lühiajaline laen“, kinnitavad suulist kokkulepet laenu andmiseks M. MXXXilt kui füüsiliselt isikult OÜ-le Chrisman, keda juhatuse liikmena esindas M. MXXX. Seega jääb hageja oma varasemate seisukohtade juurde, ei soovi esitatud hagi muuta ega vähendada. Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus leiab, et mitte kõikide OÜ Chrisman pangaarvele tasutud summade puhul ei ole tõendatud nende summade üleandmine hageja poolt laenuna OÜ-le Chrisman, siis kompromissi korras on hageja valmis möönma, et tema laenuna OÜ-le Chrisman on tõendatud ning tuleb arvestada üksnes alljärgnevaid summasid: 16.08.2013 M.MXXXi poolt selgitusega „lühiajaline laen” OÜ Chrisman arvelduskontole kantud summa 32 900 eurot; 02.09.2013 M.MXXXi poolt selgitusega „lühiajaline laen” OÜ Chrisman arvelduskontole kantud summa 17 600 eurot ning 16.10.2013 M.MXXXi poolt selgitusega „lühiajaline laen” OÜ Chrisman arvelduskontole kantud summa 30 000 eurot. Seega hageja arvetes on OÜ Chrisman arvelduskonto väljavõttest otseselt nähtavalt tõendatud hageja poolt nimetatud äriühingule laenu andmine kokku kogusummas 80 500 eurot, kus selgituseks on märgitud „lühiajaline laen”. Hageja lisab ka, et tema poolt laenu andmist OÜ-le Chrisman tõendavad ka tema poolt kohtus 19.02.2016 vande all antud ütlused. 9.03.2017 menetlusdokumendi kohaselt kostjate esindaja arvamusel hageja loobumine tõendite esitamisest paneb kahtluse alla haginõude tõesust.

Viru Maakohus otsustas 22.11.2017 määrusega vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele oli määratud tähtaeg esitada kohtule avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekiri, samuti teatatud lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Mõlemad pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad. Kostjate esindaja on esitanud lõplikud seisukohad, millede kohaselt oma haginõudeid põhjendades väitis hageja, et ta andis OÜ-le Chrisman (pankrotis) laenu summas 161 857 eurot suulise laenulepingu alusel. Hageja ei ole ei laenusuhet ega raha üleandmist OÜ-le Chrisman (pankrotis) tõendanud. Nõude tõendamiseks tegi kohus 19.02.2016 kohtuistungil hagejale ettepaneku esitada raamatupidamise algdokumendid, mille alusel on kantud hageja poolt OÜ-le Chrisman antud laenud OÜ Chrisman aastaaruannetesse kas laenude või muude kohustustena. Vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale ei ole hageja suutnud nimetatud dokumente kohtule esitada. Kohus tegi hagejale oma 19.12.2016 kohtumäärusega ettepaneku veel kord esitada kohtule tõendid oma väidete tõendamiseks ning andis tähtaja kuni 09.01.2017. Määruses leidis kohus, et ei ole esitatud pangakonto väljavõtted teatud perioodi kohta piisavad laenusuhte olemasolu tõendamiseks ja hageja nõude suuruse väljaselgitamiseks. Vaatamata kohtu korduvatele ettepanekute jättis hageja oma nõuded tõendamata. PankrS §-st 107 lähtudes võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Lähtudes Riigikohtu 27. märtsi 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08 sätestatust, sama aluse all mõeldakse asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Seega peab hageja tõendama, et tema ja pankrotistunud äriühingu vahel oli sõlmitud laenuleping ja et äriühingule hageja poolt ülekantud summad olid seotud väidetava laenulepinguga. Hageja seda aga tõendanud ei ole. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue põhjendatud ega tõendatud ega kuulu rahuldamisele. Teiseks hageja nõudeks on 29.11.2012 käenduslepingust nr 12-077278-KÄ2 tulenev nõue, mille alusel vastutab hageja OÜ Chrisman (pankrotis) ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 12-077278-JK tulenevate OÜ Chrisman (pankrotis) kohustuste kohase täitmise eest. Antud nõue on täiesti alusetu ja ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Seda kinnitas ka hageja ise tema vande all ülekuulamisel 19.02.2016 kohtuistungil. Laenulepingu nr 12-077278-JK täitmise tagamiseks oli antud 2 käendust: hagejalt ja Andrus Lillolt, kes olid panga ees solidaarvõlgnikud VÕS § 150 järgi. Andrus Lillo on käendajana ainuisikuliselt täitnud kõik laenulepingust nr 12-077278-JK tulenevad nõuded AS Swedbank ees. Antud asjaolu oli avaldatud ka kostjate esindaja poolt varem esitatud dokumentides ja 28.01.2016 kohtuistungil. Hageja sellele vastu ei vaielnud. VÕS 8(14)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata ning vastavalt PankrS § 107 võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Vaidlust ei ole, et Viru Maakohtu 23. septembri 2014 kohtumäärusega kuulutati välja OÜ Chrisman (pankrotis) pankrot. Suulisest laenulepingust tulenev nõue Hageja esitas 13. oktoobril 2014 pankrotimenetluses nõudeavalduse (kd 1, tl 6), mille kohaselt hageja nõue võlgniku vastu on 162 857 eurot (hagiavalduses täpsustas hageja, et nõue on tegelikult 161 857 eurot, nõudeavalduses märgitud summa on arvutusveaga). Nõude aluseks on M. MXXXi (kes oli samal ajal OÜ Chrisman (pankrotis) juhatuse liige ja osanik) ja OÜ Chrisman (pankrotis) vahel sõlmitud suuline laenuleping. Samuti 13. oktoobril 2014 esitas hageja alternatiivnõude avaldus (kd 1, tl 9), mille kohaselt nõude suurus on 83 886,36 eurot. Nõude tuleneb OÜ Chrisman (pankrotis) ja Swedbank vahel 29. novembril 2012 sõlmitud laenulepingust, mida hageja käendas (kd 1, tl 10-11), Swedbank teatisest võlgnevuse suurusest 83 886,36 eurot (kd 1, tl 12) ning VÕS § 152 lg-st 1. OÜ Chrisman (pankrotis) 10. aprillil 2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul (kd 1, tl 13-17) esitasid kostjad hageja nõuetele vastuväite täies ulatuses, mistõttu hageja nõuded jäid OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. 9(14)

Hageja esitas 11. mail 2015 kohtule hagi hageja nõudele vastu vaielnud kostjate vastu hageja nõuete tunnustamiseks OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on nõude suuruseks kokku 245 743,36 eurot (summas 161 857 eurot (13.10.2014 esitatud nõudeavalduses on ekslikult arvutusvea tõttu märgitud summa 162 857) ja 83 886,36 eurot). Kohus leiab, et saab lugeda tuvastatuks, et 10. aprillil 2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul olid esitatud nõuded kaitsmisele samas summas. Kohus tuvastas, et hagi on esitatud PankrS § 106 lg 1 ja § 107 sätestatud nõuete kohaselt. Hageja väitel on hageja nõude aluseks on M. MXXXi (kes oli samal ajal OÜ Chrisman (pankrotis) juhatuse liige ja osanik) ja OÜ Chrisman (pankrotis) vahel sõlmitud suuline laenuleping. Laen oli antud hageja poolt vastavalt võlgniku vajadusele. Kostjad ei tunnista, et poolte vahel oli suuline ega muu laenuleping, millest tuleneks hageja nõude. Võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väidab, et tema ja OÜ Chrisman (pankrotis) vahel oli sõlmitud suuline laenuleping. Seadus ei näe antud juhul laenulepingule kohustusliku vormi, seega laenuleping saaks olla sõlmitud ka suuliselt, kuid hageja peab tõendama laenulepingu tingimused (summa, tagastamise tähtaeg ja osade suurus jne). Oma nõude tõendamiseks esitas hageja konto väljavõte ajavahemikul 8.02.2012-12.01.2014 (kd 1, tl 7-8). Pooled ei vaidle, et väidetava tehingu tegemise ajal oli hageja OÜ Chrisman (pankrotis) juhatuse liige ja osanik ning et peale hagejat oli OÜ-s Chrisman (pankrotis) veel 4 osanikku (kd 1, tl 114114 pöördel). Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-le 10 osanike pädevusse kuulub nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Vastavalt ÄS § 170 lg 1 esimesele lausele osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ Chrisman (pankrotis) osanikud otsustanud hagejalt kui juhatuse liikmelt laenu võtmist ning selles tehingus osaühingu esindaja määramist, kuna puudub vastav otsus. Sellise otsuse puudumine kinnitas ka hageja 19.02.2016 kohtuistungil vande all ülekuulamisel (kd 1, tl 139 pöördel-142). Samuti ei ole tõendatud, et on toimunud ka osanike koosolek, kus vastavat küsimust oleks arutatud. Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et OÜ Chrisman oli loodud Vene Föderatsiooni ettevõtjate partnerlusega. Hageja oli juhatuse liige ja samas juhendas tootmisprotsessiga ja kontrollis ettevõtte tegevuse. Olid võetud laenud ettevõtte loomiseks, samuti olid võetud eralaenud. Ettevõtte oli päris kiiresti loodud, hakkas töötama ja põhiliseks partneriks ja ostjaks oli VF ettevõtte „Lnjanaja Manufaktura“. OÜ Chrisman samuti oli „Lnjanaja Manufaktura“ 10(14)

aktsionäriks. Ja „Lnjanaja Manufaktura“ aktsionärid olid ka OÜ Chrismani aktsionärid. “Lnjanaja Manufaktura“ ja OÜ Chrismani vahel oli sõlmitud pikaajaline leping. OÜ Chrismani tooted oli lõng ja selle tarnimine Venemaale. Aasta jooksul olid rütmilised hanged, kuid tingimusega, et 50% ettemaksu ja seejärel 50% peale tellimuse täitmist. Hageja põhiliseks ülesandeks oli tootmine, aga ettevõte „Lnjanaja Manufaktura“ oli ostja. „Lnjanaja Manufaktura“ esindajad rääkisid pidevalt sellest, et tootele on suur nõudlus ja on vaja suurendada toodete kogust. Vaid ühel hetkel nad ütlesid, et on vaja natuke oodata, vaatamata sellele, et kontraht oli allakirjutatud. Oodata 1-2 kuud ja seejärel pool aastat. Kuna kohustuseks oli 50% ettemaksu, hageja oli sunnitud otsima teist ostjat. Aga selleks ei olnud piisavalt aega ja raha. Hageja oli sunnitud need raha otsima. Hageja müüs oma vara, aga kõik raha kandis ettevõttele, tootmisele. Vaatamata sellele raha ei olnud piisav ja hageja ei suutnud alustada tööd. Venemaa firma lihtsalt rikkus lepingu. Lisaks sellele ettevõttele „ Lnjanaja Manufaktura“ oli saadetud seadme, vaid nad keeldusid tasuma selle eest. Lõppude lõpuks oli hageja sunnitud esitada hagiavaluse pankroti väljakuulutamiseks, kuna raha ei olnud. Oma müümisest saadud raha andis hageja OÜ-le Chrismani (pankrotis) laenuks. Raha kandis hageja vajadusel. Laen oli antud intressita, ilma tagastamise tähtajata. Kostjate esindaja küsimusele vastas hageja, et olles OÜ Chrismani juhatuse liige alates aastas 2005 asutamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, võttis ta raha OÜ Chrisman kassast sularahast ja muul viisil, see oli liikumine ja kõik toimingud on kajastust raamatupidamisdokumendis. Kui palju raha oli saadud OÜ Chrisman kassast ei osanud hageja vastata. Laenu andmine oli teiste osanikega (KXXXga, RXXXiga) läbiräägitud, nad isiklikult lubasid kanda tootmisprotsessile 300 000, oli koostatud protokoll, kuid hageja käes protokolli ei ole. Osanike otsus on oma olemuselt mitmepoolne tehing ning otsusest saab rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Samuti peab otsuse vastuvõtmisele eelnema osanike koosoleku kokkukutsumine. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele, et hagejal lasub laenulepingust tuleneva nõude tõendamiskoormis, ja tõendite esitamiseks täiendava tähtaja andmisele, ei ole hageja s.h väidetavat osanike otsust ega osanike koosoleku protokolli, kus vastavat küsimust oleks arutatud, esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et osanikud ei ole hagejalt laenu võtmist otsustanud, tehingu tingimuste määranud ega selles tehingus osaühingu esindaja määranud, kuna puudub vastav otsus. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg-st 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et osanikud hiljem kiitsid hagejalt laenu võtmist heaks. Kaudselt tõendab kohtu arvates osanike poolt tehingu heakskiidu puudumist asjaolu, et 10.04.2015 nõuete kaitsmise koosolekul just OÜ Chrisman (pankrotis) osanikud vaidlesid hageja nõudele vastu. Seetõttu hageja väidetav suuline laenuleping on tühine ja tal ei saa olla OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses laenulepingust tulenevat nõuet. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast (vt Riigikohtu 28. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09, p 17; 27. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 9 ja 23. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05, p 25) et PankrS § 107 sätestatud sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-le 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna tühise tehingu täitmiseks mõeldud sooritus oli tehtud võlgnikule, OÜ-le Chrisman (pankrotis), seetõttu on hagejal õigus võlgnikult ülekantud rahasumma tagasi nõuda ehk esitada oma nõude pankrotimenetluses. Oma nõude suuruse tõendamiseks esitas hageja konto väljavõte ajavahemikul 8.02.201212.01.2014 (kd 1, tl 7-8) kokku summas 161 857 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kõik konto väljavõttes kajastatud summad olid ülekantud laenuna, kuna see ei tulene ei ülekannete selgitustest ega tõendatud muude tõenditega, millede esitamise vajadust kohus korduvalt hagejale selgitanud. Kohus leiab tõendatuks laenuna järgmiste summade ülekandmist:  16.08.2013 ülekanne summas 32 900 eurot selgitusega „lühiajaline laen”;  02.09.2013 ülekanne summas 17 600 eurot selgitusega „lühiajaline laen”;  16.10.2013 ülekanne summas 30 000 eurot „lühiajaline laen” kokku 80 500 eurot, kus selgituseks on märgitud „lühiajaline laen”. Kostjad on esitanud vastuväide, et äriühing (OÜ-le Chrisman (pankrotis)) tagastas raha hagejale. Kohus 19.02.2016 kohtuistungil rahuldas kostjate esindaja taotlus ja nõudis AS-ilt Swedbank ja AS-ilt Citadele bank Eesti filiaal OÜ Chrisman (pankrotis) pangakonto väljavõtted alates 01.01.2012 kuni pankroti väljakuulutamiseni. Nõutud väljavõtted olid esitatud (kd 1, tl 153-184 ja tl 188-216). Kohus tegi kostjale 19.12.2016 määruses ettepaneku täpsustada oma vastuväidet ja nimetada summat, mis on hagejale tagastatud väidetava suulise laenulepingu alusel. Kostjad seda ei teinud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus tõendatuks hageja nõude summas 80 500 euro ja selles suuruses hageja nõude tuleb tunnustada OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Käenduslepingust tulenev nõue Hageja esitas 13.10.2014 OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses ka alternatiivnõude avalduse (kd 1, tl 9), mille kohaselt hageja nõue võlgniku vastu on 83 886,36 eurot. Hageja ja Swedbank AS sõlmiti 29.11.2012 käendusleping nr 12-077278-KÄ2 (kd 1, tl 10-11), mille kohaselt vastutab MXXX MXXX võlgniku ja Swedbank ASi vahel sõlmitud laenulepingust nr 12-077278-JK tulenevate OÜ Chrisman (pankrotis) kohustuste kohase täitmise eest. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 150 000 eurot. Swedbank AS on käendajale MXXX MXXXile saatnud 06.05.2014 teate (kd 1, tl 12) käendusnõude esitamisest, informeerides, et laenusaaja OÜ Chrisman (pankrotis) laenulepingu järgsed täitmata kohustused on kokku 83 886,36 eurot. 12(14)

Seega on hageja esitanud alternatiivnõude võlgniku vastu regressnõude ulatuses, mis tekib VÕS § 152 lõike 1 kohaselt käendajal põhivõlgniku vastu, kui käendaja on täitnud võlausaldaja nõude. Hagejal on seega tekkinud Swedbank ASi nõude täitmisel, mis tuleneb osundatud laenulepingust nr 12-077278-JK, nõue OÜ Chrisman (pankrotis) vastu samasuguse summa ulatuses. Nõude jäi 10. aprilli 2015 nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmata. VÕS § 152 lg 1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. PankrS §-st 98 tulenevalt võlausaldaja võib esitada võlgniku vastu ka tingimuslikud nõuded. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja Swedbank AS-i vahel oli 29.11.2012 sõlmitud käendusleping nr 12-077278-KÄ2 (kd 1, tl 10-11), mille kohaselt vastutab MXXX MXXX võlgniku ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 12-077278-JK tulenevate OÜ Chrisman (pankrotis) kohustuste kohase täitmise eest ning et käendaja vastutuse maksimumsumma on 150 000 eurot. Samuti puudub vaidlus, et võlgnik ei täitnud nõuetekohaselt tema ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 12-077278-JK tulenevad kohustused ja Swedbank AS on hagejale kui käendajale saatnud teate (kd 1, tl 12) käendusnõude esitamisest, informeerides, et laenusaaja OÜ Chrisman (pankrotis) laenulepingu järgsed täitmata kohustused seisuga 6.05.2014 on kokku 83 886,36 eurot. VÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega kui hageja täidab põhivõlgniku (OÜ Chrisman (pankrotis)) eest tema ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr 12-077278-JK tulenevad kohustused summas 83 886,36 eurot, tekib hagejal regressnõude OÜ Chrisman (pankrotis) vastu lähtuvalt VÕS § 152 lg-st 1 samas summas. Kostjate väide, et põhivõlgniku eest on kohustuse täitnud teine käendaja, A L , jäi paljasõnaliseks, kuna kostjad ei esitanud tõendeid oma vastuväite kohta vaatamata kohtu 19.12.2016 määruses tehtud ettepanekule. 10.04.2015 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt (kd 1, tl 13-16) oli tunnustatud A. L nõude summas 70 00 eurot ning jäi tunnustamata nõude summas 62 476,92 eurot (kd 1, tl 14), võlgnevus moodustab aga 83 886,36 eurot. Samuti lähtudes VÕS § 147 lg-st 1 kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud, peab ta sellest põhivõlgnikule teatama. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõude on põhjendatud ja OÜ Chrisman (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada hageja tingimusliku nõude summas 83 886,36 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus.