Skanton Kinnisvara OÜ hagi Xxxvastu maakleritasu ja viiviste väljamõistmiseks 4 170,00 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Skanton Kinnisvara OÜ (registrikood 12746354, asukoht Pärnu mnt 110-97, 11313 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (Advokaadibüroo RS Mercatoria, e-post: [email protected]); Kostja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxxn, e-post: xxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat HelenLumelille Tomberg (e-post: [email protected]);
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kolmas isik kostja poolel xxx (isikukood xxx, e-post: xxx). 12.12.2017
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxvõlgnevus 4 170,00 eurot Skanton Kinnisvara OÜ kasuks.
3.Välja mõista Xxxviivis perioodi eest 14.09.2016 – 08.01.2018 summas 492,31 eurot ja edasi alates 09.01.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuse 4 170,00 eurot tasumata osalt kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulud Jätta menetluskulud kostja kanda. Lk 1
2-17-4176 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja on kinnisvarateenuste pakkuja. Hageja vahendas kostjale Tallinnas aadressil xxx asuva korteriomandi müügilepingu sõlmimist.
2.Hageja ja Kostja sõlmisid maaklerlepingu xxx asuva korteri nr 5 müügi vahendamise teenuse osutamiseks. Tasu korteri müügi vahendamise eest oli kokku lepitud 3,2% müügihinnast + KM. Lepingu sõlmimine toimus elektronposti teel.
3.Hageja tegevuse tulemusel leidis aset korteri võõrandamistehing 8. septembril 2016. Korter müüdi koguhinnaga 253 000 eurot.
4.Pärast kinnisasja müüki avaldas Kostja Hagejale, et tema ja xxx vahelise kokkuleppe kohaselt tasub 50% maakleritasust Xxxja palus Xxxväljastada sellekohane arve. Ülejäänud osas palus Kostja arve väljastada tema nimetatud ettevõttele, kes maakleritasu tema eest tasub.
5.Hageja väljastaski vastavalt 50% ulatuses arve Kostja nimetatud ettevõttele WGP Engineering OÜ ja 50% ulatuses xxx. WGP Engineering OÜ tasus Kostja eest maakleritasu summas 4170 eurot. Xxxon Hagejale aga teatanud, et tema ei ole nõus Kostja eest maakleritasu tasuma. Hageja on tühistanud Xxxesitatud arve ning väljastanud arve Kostjale ülejäänud 50% ulatuses teenuse tasust. Arve tasumise tähtajaks oli 19.01.2017.
6.Hageja palub siinsega Kostjalt välja mõista maaklerlepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasu summas 4170 eurot ning seadusjärgsed viivised. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivised summas 167,9 eurot. Kostja seisukohad
7.Kostja hagi ei tunnista. Hageja pidas maaklerilepingus käsundiandjateks osavastutajatena kostjat ja xxx ja nõustus mõlema käsundiandja tasukohustuse ülevõtmisega (VÕS § 175 lg 2 tähenduses) kummagi käsundiandja nimetatava äriühingu poolt. Seda näitab kirjavahetuse pidamine arvete väljastamise üle ja arvete väljastamine vastavalt kostja näidatule ja võla tasumise nõude esitamine xxx.
8.Kostja esines lepingu sõlmimisel teise käsundiandja esindajana ning igal juhul on kostja saanud volituse TsÜS § 118 lg 2 järgi. xxx on poole maaklertasu nõudega nõustunud 29.08.2016, 30.08.2016, 4.09.2016 ja 5.09.2016 e-kirjadega. Samuti on Sxxx nõustumust maakleritasu maksmiseks 29.08.2016, 30.08.2016, 4.09.2016 ja 5.09.2016 e-kirjadega võimalik käsitada kohustusega ühinemisena VÕS § 178 tähenduses. Kolmanda isiku seisukoht Lk 2
2-17-4176
9.Kolmas isik leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja on suhelnud kolmanda isiku emaga, kel ei olnud volitust esindamiseks. Kostjal ei ole kunagi olnud volitust kolmanda isiku esindamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.Poolte esitatust nähtub, et TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel ei ole asjas vaidlust järgmiste asjaolude üle. Hageja on kinnisvarateenuste pakkuja. Hageja vahendas kostjale Tallinnas aadressil xxx asuva korteriomandi müügilepingu sõlmimist. Hageja ja kostja sõlmisid maaklerlepingu xxxn asuva korteri nr 5 müügi vahendamise teenuse osutamiseks. Tasu korteri müügi vahendamise eest oli kokku lepitud 3,2% müügihinnast + käibemaks. Lepingu sõlmimine toimus elektronposti teel. Hageja tegevuse tulemusel leidis aset korteri võõrandamistehing 8. septembril 2016. Korter müüdi koguhinnaga 253 000 eurot. Pärast kinnisasja müüki avaldas kostja hagejale, et tema ja Xxxvahelise kokkuleppe kohaselt tasub 50% maakleritasust Xxxja palus Xxxväljastada sellekohane arve. Ülejäänud osas palus kostja arve väljastada tema nimetatud ettevõttele, kes maakleritasu tema eest tasub. Hageja väljastaski vastavalt 50% ulatuses arve kostja nimetatud ettevõttele WGP Engineering OÜ ja 50% ulatuses Xxx. WGP Engineering OÜ tasus kostja eest maakleritasu summas 4170 eurot. Xxxteatas hagejale, et tema ei ole nõus kostja eest maakleritasu tasuma. Hageja tühistas Xxxesitatud arve ning väljastas arve kostjale ülejäänud 50% ulatuses teenuse tasust. Arve tasumise tähtajaks oli 19.01.2017.
12.Hageja on esitanud maaklerilepingust tuleneva tasu nõude VÕS § 108 lg 1 ja § 658 lg 1 ja § 664 lg 1 järgi. VÕS § 664 lg 1 sätestab, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tasunõude eelduseks on 1) kehtiva maaklerilepingu sõlmimine, 2) maakleri vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimine, 3) tasunõude sissenõutavus.
13.Kostja on omaks võtnud, et algselt sõlmiti elektronposti teel maaklerileping hageja ja kostja vahel. Pooled leppisid kokku ka maakleri tasus. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja tegevuse tulemusel müüdi korter koguhinnaga 253 000 eurot. Sellest summast korteri hind oli 217 000 eurot, millest maakleritasu 3,2 % moodustab 6950 eurot, koos käibemaksuga 8340 eurot.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja, kostja ja kolmas isik on muutnud maaklerilepingut selliselt, et kostja vabaneb 50% maakleritasu tasumise kohustusest ning selles osas on tasu maksmise kohustus kolmandal isikul xxx.
15.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole andnud nõusolekut lepingu muutmiseks selliselt, et kostja vabaneb 50% maakleritasu tasumise kohustusest ning selles osas on tasu maksmise kohustus kolmandal isikul xxx
16.Kostja väitel on hageja sellise nõusoleku andnud kaudse tahteavaldusena TsÜS § 68 lg 3 tähenduses väljastades arve kostja näidatud ettevõtetetele. Tahteavalduse tõlgendamisel ei ole kumbki pool tuginenud TsÜS § 75 lg lausele 1 (tahteavalduse tegija tegeliku tahte teadmine), seega lähtub kohus sama paragrahvi ja lõike lausest 2 ning tõlgendab tahteavaldust nii nagu mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Et tegemist on lepingulise tahteavaldusega, Lk 3
2-17-4176 kohaldab kohus VÕS § 29 lg 1, mis määrab kindlaks asjaolude ringi, mida kohus tahteavalduse tõlgendamisele arvesse võtma peab.
17.Tahteavalduse tõlgendamisel arvestab kohus järgmiste kostja esile toodud asjaoludega. Hageja 17.03.2016 pakkumisest maaklerilepingu sõlmimiseks (hagivastuse lisas 1) on hageja märkinud, et maakleritasu kohta võib teha arve ka firmale. Hageja 6.09.2016 e-kirjas palub hageja esitada nende kahe ettevõtte nimed, kelle nimele arved teha, siis saab need 8.09.2016 notari juures tehingu tegemisele kaasa võtta (hagivastuse lisa 3). Kostja 13.09.2016 e-kirjas (hagivastuse lisa 4) avaldas kostja, millistele ettevõtetele tuleb arve väljastada. Hageja väljastas arve kostja palvel WGP Engineering OÜ-le summas 3475 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 4170 €, mille tasumise kostja ka korraldas. Hageja väljastas arve kostja palvel Twiddle Needle OÜ-le. Twiddle Needle OÜ (reg.kood 12549694) kuulub xxx ainuomandisse ja juhatuse ainus liige on xxx Kuna Twiddle Needle OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, palus xxx teha tema ettevõttele arve ilma käibemaksuta. Kuna käibemaksukohustuslaseks olev hageja seda teha ei saanud (hageja 13.09.2016 e-kiri on hagivastuse lisa 5), loovutas ta
18.nõudeõiguse Efkale OÜ-le, kes väljastas Twiddle Needle OÜ-le 15.09.2016 arve käibemaksuta maakleritasus summas 3475 eurot (hagivastuse lisa 6). 29.09.16 avaldas xxx hagejale, et ei nõustu arve tasumisega ja et tal ei ole kokkulepet kostjaga arve tasumises osas.
19.Tahteavalduse tegemise asjaoludest nähtub, et hageja väljendas nõusolekut, et maakleritasu võib 50 % ulatuses tasuda Xxx. Kohus on seisukohal, et sellise nõusoleku andmisel ei ole põhjust eeldada, et senine võlgnik vabaneb tasumise kohustusest. VÕS § 178 lg 1 ja 4 järgi võib kolmas isik kohustusega ühineda ning sel juhul tekib solidaarvastutusega võlasuhe. VÕS § 175 lg 2 järgi kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Riigikohtu praktikas on arvega seonduv ei tähenda üldjuhul kaudset tahtevaldust lepingu muutmises. Näiteks Riigikohtu tsiviilkolleeguimi otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-144-09 p-s 11 leidis kohus, et arve vastuvõtmise kohta allkirja andmist ei saa TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Kohtu arvates saab analoogiliselt järeldada, et arve esitamine kolmandale isikule ei anna üldjuhul põhjust järeldada, et võlausaldaja soovib võlgnikku kolmanda isikuga asendada. Võlausaldajal ei ole üldjuhul vahet, milline isik rahalise kohustuse täidab ja VÕS § 78 lg 1 järgi ei saakski võlausaldaja esitada vastuväiteid sellele, et rahalise kohustuse täidab kolmas isik.
20.Eelnevat silmas pidades leiab kohus, et olukorras, kus võlgnik palub väljastada arve kolmandale isikule, kolmas isik annab täiendavaid juhiseid arve väljastamiseks, võlausaldaja väljastab arve vastavalt kolmanda isiku juhistele, kuid kolmas isik keeldub seda tasumast, ei saa järeldada, et võlausaldaja oleks andnud nõusoleku kohustuse ülevõtmiseks VÕS § 175 lg 1 tähenduses selliselt, et senine võlgnik vabaneb kohustusest.
21.Kohus märgib, et ka hageja ja kostja kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks selgesõnaliselt avaldanud soovi lepingu muutmiseks selliselt, et kostja vabaneb 50% maakleritasu tasumise kohustusest ning selles osas on tasu maksmise kohustus kolmandal isikul Xxxil. Kostja ei ole Xxxi osa müügile puudutanud ei lepingu sõlmimise läbirääkimistel ega hiljem. Läbirääkimise lepingu sõlmimiseks hagejaga pidas üksnes kostja ning kolmas isik Xxx ei ole kordagi maakleriga otse suhelnud. Seega ei saa ka öelda, et kostja oleks tegutsedes Xxxi esindajana teinud tahteavalduse lepingu muutmiseks. Kohus leiab, et sellises olukorras võis mõistlik isik hageja käitumist mõista nii, et hageja ei ole andnud nõusolekut lepingu muutmiseks selliselt, et Lk 4
2-17-4176 kostja vabaneb 50% maakleritasu tasumise kohustusest ning selles osas on tasu maksmise kohustus kolmandal isikul Xxxil.
22.Kohus rõhutab, et käesoleva asja lahendamiseks ei ole vaja hinnata, kas Xxx on teinud tahteavalduse kohustusega ühinemiseks (VÕS § 178 lg 1) või kohustunud kostja ees 50% maakleritasu maksmiseks. Hageja esitatud hagi lahendamiseks on üksnes oluline tuvastada, kas hageja on andnud nõusoleku lepingu muutmiseks selliselt, et kostja vabaneb 50% maakleritasu tasumise kohustusest ning selles osas on tasu maksmise kohustus kolmandal isikul Xxxil. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamiseks vaja hinnata, kas Xxx on andnud nõusoleku kohustuse üleminekuks VÕS § 175 järgi kui täitmata on VÕS § 175 lg 2 eeldus ehk võlausaldaja nõusolek kohustuse üleminekuks. Viivis
23.Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 järgi kostjalt välja viivise alates maaklertasu nõude sissenõutavaks muutumisest. Tasunõue muutus sissenõutavaks 14.09.16. TsMS § 367 järgi mõistab kohus viivise välja kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus
24.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
Lk 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.