2-10-61521/87 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2.Võlgnik esitas kohtule 1.09.2017 avalduse ja palus otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ja vabastada usaldusisik oma kohustustest. Avalduse kohaselt PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle viie aasta. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel, so viie aasta ja kahe kuu jooksul saanud töö- ja muid tasusid netotasuna kokku summas 40 967,8 eurot ning tasunud võlausaldajatele kokku 28 350,24 eurot. Võlgnik on töötanud järgmistes asutustes: Kommertskinnisvara OÜ kinnisvarahaldurina ja maaklerina, käesoleval hetkel täidab võlgnik kinnisvarahalduri ülesandeid Reaalhaldus OÜ’s, kus igakuine brutotasu on 1 096 eurot, millest peale tulumaksu mahaarvamist kujuneb netotasuks 881 eurot. Täiendavalt on võlgnik kahe viimase aasta jooksul teeninud stabiilset dividenditulu 3 750 eurot aastas. Võlgniku töö- ja elukoht on stabiilne. Kohustustest vabastamise alguses olid võlgniku kaks last Helene ja Gabriele Pihl alaealised, kes on käesoleva avalduse esitamise hetkeks täisealised. Võlgnik on käesoleva avalduse esitamise ajal abielus, abikaasa osaleb samuti perekonna kulude katmisel. Võlgnikul on plaanis kasvatada perekonda st. lähima aasta-kahe sees on oodata perekonda alaealist last. Võlgnik on olnud sunnitud aeg-ajalt võtma täiendavaid laene igapäevaste kulude katmiseks. Seega, vaatamata töötamisele, kulub igapäevasteks ülalpidamiskuludeks enamik tasust. Võlgnik on oma kompetentsi piires teinud kõik selleks, et kohustuste vabastamise menetluse ajal omada head sissetulekut ning teostada väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal tasunud makse Eesti Vabariigile nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu ning ravikindlustuse näol. Võlglase makseraskused tulenesid majanduskriisist, mis algasid 2008. aastal, kui võlglane oli ettevõtja ning omas ettevõtteid, kus töötas kümneid inimesi. Tippaegadel töötas võlglasega

2-10-61521 seotud ettevõtetes üle 100 inimese. On äärmiselt kahetsusväärne, et võlglasel tekkisid makseraskused, mis viisid käimasoleva võlgadest vabastamise protsessini. Kuid hea on tõdeda, et majandussurutise ajal suutis võlgnik ettevõtjana lahendada temaga setud ettevõtete finantsprobleemid ja ettevõtted ei pidanud pankrotistuma ja töötajatel säilisid töökohad. Arvestades kõike eeltoodut palub võlgnik anda endale uus võimalus. Võlgnik palub ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, et saada lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võlgnik leiab, et puuduvad alused keeldumaks võlgnikku kohustustest vabastamast, sest võlgnik ei ole toime pannud pankrotikuritegu, samuti ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 märgitud kohustusi. PankrS § 172 lg 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Käesolevale avaldusele on lisatud aruanne. Võlgnik palub end võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel vabastada usaldusisiku ülesannete täitmisest. Tuginedes eeltoodule palub võlgnik: 1. vabastada H.p(isikukood ***) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest; 2. vabastada H.p(isikukood ***) usaldusisiku ülesannete täitmisest H.pikohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel. Võlgnik on esitanud aruande enda töö ja sissetulekute ning varalise seisu kohta 2017.a.. Samuti informatsiooni võlgniku poolt teostatavate maksete kohta võlausaldajatele ning muud täiendavad andmed. 1) Võlgnik täitis ajavahemikul 01.2017.a.kuni 31.08.2017 OÜ Reaalhaldus kinnisvara halduri ülesandeied, samuti oli Reaalhaldus OÜ juhatuse liige. 2) Ajaperioodil 01.01.2017 kuni 31.08.2017 omas võlgnik sissetulekut ***summas 10 798.96 eurot. 3) Võlgniku sissetulek ajaperioodil 01.2017 kuni 31.08.2017 oli kokku 10 798.96 eurot. 4) Võlgnik ei oma muud vara, kui *** 100% osa. Väljamaksed võlausaldajatele Vastavalt Pärnu Maakohtu 16.03.2012 määrusele tsiviilasjas 2-10-61521 kinnitati pankrotimenetluses lõpparuanne ja algatati võlgadest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks H.p võlgade vabastamise menetluses on h.p. Vastavalt pankrotiseadusele kohustub usaldusisik üks kord aastas (jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele), võlgniku sissetulekut omades, tegema väljamakseid võlausaldaja(te)le võlgadest vabastamise menetluse ajal. Igakuisest sissetulekust peab usaldusisik eraldama võlausaldajale 75% ja võlgnikule jääb igakuisest sissetulekust 25%. Ajaperioodil 01.2017 kuni 31.08.2017 omas võlgnik sissetulekut summas 10 798.96 eurot, millest 75% on 8 099.22 eurot. Tunnustatud nõuete jaotised: Advokaadibüroo Kasak & Missik OÜ võlanõue summas 60 eurot, jaotis järgus 0,031 % Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu võlanõue summas 62.80 eurot, jaotis järgus 0,032% AS Swedbank võlanõue summas 92 610,74 eurot, jaotis järgus 47,916 % D.P (Praeguse nimega d.r) võlanõue summas 13 435,81 eurot, jaotis järgus 6,952 % AS SEB Pank võlanõue summas 86 838.32 eurot, jaotis järgus 44,929 % Eesti Energia AS võlanõue summas 111.03 eurot, jaotis järgus 0,057 % Elion Ettevõtted AS võlanõue summas 75.81 eurot, jaotis järgus 0,039 % Ragn-Sells AS võlanõue summas 82.91 eurot, jaotis järgus 0,043 % Kokku oli nõudeid seisuga 03.2012 summas 193 277,42 eurot (100 %) Väljamaksed võlausaldajatele:

2-10-61521 Advokaadibüroo Kasak & Missik OÜ väljamakse summa 2.51 eurot Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu väljamakse summa 2.63 eurot AS Swedbank väljamakse summa 3 880.82 eurot D.P (Praeguse nimega D.R) väljamakse summa 563.02 eurot AS SEB Pank väljamakse summa 3 638.93 eurot Eesti Energia AS väljamakse summa 4.65 eurot Elion Ettevõtted AS väljamakse summa 3.18 eurot Ragn-Sells AS väljamakse summa 3.47 eurot Kokku väljamaksete summa 8 099.22 eurot Võlgnik märgib 6.10.2017 täiendavas seisukohas /II kd lk 46/, et ta on kogu võlgadest vabastamise protsessi kestel esitanud seaduses ettenähtud informatsiooni, sh. esitanud aruandeid ja konto väljavõtteid ega ole esitamata jätnud informatsiooni võlgniku sissetulekute või oma tegevuse või selle otsimise kohta. Võlgnik on suhtunud oma kohustustesse tõsiselt ning näinud vaeva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks – teeninud tulu rohkem, kui keskmiselt samaväärsel ametikohal teenitakse. Käesoleva vastuskirja esitamise hetkeks on võlgnik teeninud tulu ja tasunud antud tuludelt makse kokku orienteeruvalt 65 000 eurot, mis teeb 34% tunnustatud võlgadest. Swedbank AS on väitnud, et võlgnik võib varjata oma tulusid, kuid ei ole esitanud selle tõendamiseks ühtegi dokumenti. Pelgalt asjaolu, et võlgnik ei kanna kulusid pangaülekandega ei anna alust järeldamaks, et võlgnik varjab oma tulusid. Panga väide, et ei ole reaalne, et võlgnik on viis aastat sularahas arveldanud, jääb samuti ilma tõenditeta spekulatiivseks. Võlgnik selgitas, et ei soovi pangateenuseid kasutada, et vältida võimalikke täiendavaid maksekulusid, samuti on sularahas arveldades lihtsam omada ülevaadet niigi vähestest rahalistest vahenditest. Võlgnik on üle viie aasta tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, teinud võlausaldajatele väljamakseid ning ühelgi võlausaldajal ei ole pretensioone olnud ehk üle viie aasta ei ole võlausaldajatel etteheiteid olnud ning ükski võlausaldaja ei ole viie aasta jooksul juhtinud tähelepanu asjaolule, et tema jõupingutused võlgadest vabastamiseks ei ole olnud piisavad. Võlgadest vabastamise üheks ideeks on isikule uue võimaluse andmine. Võlgnik leiab, et ta on tegelenud tulutoovate tegevustega ja selle arvelt vähendanud nii kohustusi, et vaadata tulevikku ning loota, et võlgnikule antakse uus võimalus. Võlgnik soovib meenutada, et on olnud Swedbank AS-i esindajatega pidevas kontaktis ka enne pankroti väljakuulutamist, püüdnud leida erinevaid lahendusi ega ole tahtlikult vältinud võlausaldajatega suhtlemist. Võlgnik on tunnistanud oma võlgu ja tekkinud probleeme eelmise majanduskriisi ajal. Samuti leiab võlgnik, et ka Swedbank AS-il kui laenuandjal lasub mõistlik kaasvastutus - kui pank leiab, et võlgniku tänane tegevus ei vasta tavapärasele, tema sissetulekud või ettevõtlusega tegelemine on puudulikud vms., siis jääb võlgnikule arusaamatuks, miks pank laenulepingu sõlmimise hetkel pidas võlglase tegevust mõistlikuks (võlgnik oli ka laenusaamise ajal ettevõtja), kuid nüüd enam mitte. Tänaseks on kogu pankrotieelne ja võlgadest vabastamise protsess kokku aega võtnud pea 10 aastat ehk 10 aastat võlgniku igapäevasest elust. Võlgnikul on tekkinud terviseprobleemid, mille otseseid põhjuseid on raske hinnata, kuid olukorra tõsidust ning pankrotimenetlusega kaasnevat stressi arvestades on pankrotimenetluses selles oma osa. Võlgnik on juba kolmandat aasta järjest uroloog dr. Ralf Allikvee järelvaate all, põhjus PSA lubatud taseme ülemine piir, mille ületamisel võib aktiviseeruda eesnäärmevähi risk. Võlgnik peab kaks korda aastas teostama teste ja osalema uuringutel, PSA andmed ei ole muutunud, st. jätkuvalt on võlgnik kõrgendatud riskigrupis.

4.Võlausaldajate seisukohad kohtu saadetud päringule on järgmised: 1) Swedbank AS hinnangul on võlgniku majanduslik olukord võrreldes pankrotimenetlusega oluliselt paranenud ja reaalne on, et võlgniku maksevõime tõuseb ajas. Võttes arvesse asjaolu et võlgnik ei ole siiani avaldanud, millised on tema igakuised kulud ja millises ulatuses need abikaasaga täpselt on jagatud, siis võib seda käsitleda informeerimiskohustuse täitmata jätmisena. Võlausaldaja palub jätkuvalt võlgnikul selgitada oma väljaminekuid ja sissetulekuid, ennekõike saab seda teha kohaste konto väljavõtete esitamisega. Võlgniku selgitused ja põhjendused ei ole piisavad kinnitamaks tema kohustuste täitmist. Võlgniku esitatud näitab üheselt, et võlgnik varjab abikaasa abiga oma tulusid ja kulusid. Kahjuks ei ole võlgnik esitanud kontode väljavõtteid Soomes, mida võlausaldajal ei ole võimalik ilma kohtu abita võlgnikult nõuda. Viibides pidevalt Soomes, ei ole usutav, et võlgnikul ei ole sealset kontot. Harju Maakohus on tihtipeale ise Soome pankadest kontode väljavõtteid nõudnud, kui võlgnik ise on nende väljastamisest keeldunud. Käesoleval juhul on võlgnik järjepidevalt eiranud nii kohtu, kui ka võlausaldaja päringuid, milline tegevus on üheselt mõistetav tahtlikult, s.o süüliselt informatsiooni varjamisena. Võlgnik on varasemalt oma kohustusi mingil määral täitnud, teostades marginaalses ulatuses makseid võlausaldajatele. Võlgnikul lasub pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 173 lg 1 kohaselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab võlgnik teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulu ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Eeltoodule tuginedes, palub võlausaldaja jätta Hannes Pihla avaldus rahuldamata ning pikendada Hannes Pihla kohustustes vabastamise menetlust seitsme aastani. 2) OÜ Advokaadibüroo Kasak & Missik teatab, et ei vaidle vastu võlgniku avaldusele. 3) Maksu- ja Tolliametil puuduvad vastuväited H.p-ikohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas. 4) D.R teatab, et ei oma vastuväiteid H.p-iavalduse ega selgituste kohta. 5) AS SEB märgib, et nende pankrotimenetluses tunnustatud võlanõue oli 86,838.32 eurot, millest on H.ppoolt kohustustest vabastamise menetluse jooksul 5 aastaga tasutud 12,737.58 eurot. Tutvunud võlgniku aruannetega ning täiendavate selgitustega, leiab AS SEB Pank, et võlgnik on korrektselt täitnud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ning H.p-ikohustustest vabastamise menetluse võib lõpetada ning vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 6) Eesti Energia AS on seisukohal, et H.P avaldus on põhjendatud ning pooldab tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. 7) Telia Eesti AS on nõus H.P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. RAGN-SELLS AS ei ole kohtunõudele vastanud. Suulist ärakuulamist ei ole ükski võlausaldaja soovinud.

5.PankrS § 173 sätestab võlgniku järgmised kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama; eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka varem kui viie, kuid mitte vähem kui kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, eelkõige siis, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Absoluutsed keeldumisalused on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud Pärnu Maakohtu 16.03.2012. a määrusega. Võlgnik/usaldusisik on esitanud kohtule 1.09.2017 .a. aruande 2017 aasta kohta ja avalduse otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ja vabastada usaldusisik oma kohustustest. Võlgnik palus ka 10.01.2017.a. ärakuulamisel end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Seega on võlgniku võlgadest vabastamise menetlus kestnud rohkem kui viis aastat. Tegemist on PankrS § 175 lgs 1 reguleeritud olukorraga, mille puhul on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus peab selle sätte järgi kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollima, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole need alused tuvastamist leidnud. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos ning ta ei ole rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Samuti on võlgnik vande all andnud kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Võlgnik/usaldusisiku poolt menetluse ajal kohtule esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest /II kd lk 50-52/, mille andmete õigsust võlgnik kinnitab, nähtub et viie aasta jooksul (võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest alates kuni usaldusisiku aruande esitamiseni 1.09.2017) on võlgniku sissetulekud ja väljamaksed olnud järgmised: Aasta

Täiendavalt on võlgnik enda sõnul kahe viimase aasta jooksul teeninud dividenditulu 3 750 eurot aastas. H.pon esitatud aruannetes arvestanud väljamaksmisele kuuluva summa vastavalt sissetulekule, väljamaksed on teostanud peale aruannete esitamist (kajastuvad 2017.a esitatud kontoväljavõttel II kd lk 50-52). Nõuded 193 277,42 €, tasunud 28 350,24 €, so. 14,668 %. Eelnevast nähtuvalt on võlgnik oma tuludest teinud võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatud määras. Seega on võlgnik kohaselt täitnud PankrS § 173 lg-des 3-5 sätestatud kohustusi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Pankrotivõlgniku kohustused on sätestatud PankrS §-s 173. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et võlgnik tegeleb ja on terve menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega – võlgnik käib tööl ja teenib kohtu hinnangul mõistlikku töötasu. Seega ei saa väita, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 märgitud kohustusi ja talle ei saa antud juhul ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on kohtule esitanud kõik nõutud andmed oma vara ja sissetulekute kohta, mistõttu on ta täitnud PankrS § 173 lg-s 2 märgitud kohustused. Võlgnik on kohtule esitanud arvelduskonto väljatrükid, selgitanud oma sissetulekute allikaid ja võlausaldajatele tehtud väljamakseid ning seda, millele igapäevaselt ülejääv raha peamiselt kulub (toidule). Puuduvad tõendid, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi ning varjanud oma kulusid ja tulusid. Võlgniku/usaldusisikult aruannete ja nõutavate dokumentide saamiseks on kohus ise ja ka võlausaldaja Swedbank AS taotlusel ja tõstatatud kahtluste hajutamiseks, teinud menetluse ajal mitmeid täiendavaid päringuid võlgnikult info ja tõendite saamiseks. Võlgnik on kohtu nõuded täitnud ning korduvalt /30.05.2017, 1.09.2017, 6.10.2017, 23.11.2017/ täiendavalt mh selgitanud /I kd lk 215; II kd lk 2, lk 46, lk 108/, et võlgniku leibkonna ühised igakuised kulutused on orienteeruvalt 1 550 eurot kuus, millest eluasemele kulub 465 eurot kuus, toidule ja majapidamistarvetele orienteeruvalt 900 eurot kuus ning muule orienteeruvalt 180 eurot kuus. Eelnimetatud kulutusi on tasunud nii võlgniku abikaasa, kui võlgnik. Võlgnik omab osalust ***). Nimetatud ettevõte osutab

2-10-61521 kinnisvarahalduseteenuseid eelkõige ärikinnisvara objektidele. Võlgnik töötab ettevõttes töölepinguga ning on alates 2015 aastast saanud töötasu. Ettevõte tasub võlgnikule palka 1 096 eurot kuus brutotasuna (peale tulumaksu mahaarvamist kujuneb netotasuks 881 eurot). Nimetatud summa on üle keskmise Eestis samaväärsetel ametikohtadel makstavast tasust, mida kinnitab Statistikaameti väljatrükk /II kd lk 49/. Võlgnik on kohustustest vabastamise perioodi jooksul saanud töötasuna ja dividendidena kokku 41 849 eurot (netotasuna), millest 28 350 eurot on välja makstud võlausaldajatele. Võlgnik on töötasust teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt seadusele. Ettevõtte kasumi arvelt on võlgnikule kahe viimase aasta jooksul tehtud väljamakseid dividendina 3 750 eurot aastas ehk kokku 7500 eurot. Koos maksudega on dividendikulu olnud 4 687 eurot aastas, kokku kahe aasta dividendikulu 9 375 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise perioodi jooksul teinud võlausaldajatele dividendidest väljamakseid vastavalt seadusele. Võlgnik ei ole teeninud muud tulu, kui eelnimetatud ettevõttest palga- ja dividenditulu ning varasemal perioodil OÜ-st Kommertskinnisvara palgatulu. Võlgnik on ettevõttes ka juhatuse liige, kuid juhatuse liikme tasu enda väitel eraldi ei saa. Võlgnik on esitanud enda Swebank AS-s oleva arvelduskonto väljavõte perioodi kohta 16.03.2012-06.10.2017 /II kd lk 50-52/. Võlgnik on vandega kinnitanud, et tal ei ole teistes Eesti krediidiasutustes ega välisriikide krediidiasutustest, sh Soomes, arvelduskontosid. Võlgnikule pärast võlausaldajatele tehtavaid mahaarvamisi ülejääv summa (2017 aastal keskmiselt 300 eurot kalendrikuus) on kulunud tema enda sõnul peamiselt toidule. Võlgnik ei kasuta krediit- ega deebetkaarte väidetavalt seetõttu, et omada paremat ülevaadet niigi väheste rahaliste vahendite kohta ning igakuiste sissetulekute vähesuse tõttu kannab sisuliselt 80-90% kuludest võlgniku abikaasa. Abikaasadel on kokku lepitud varalahususe printsiip, kuid võlgniku abikaasa, kes on finantsiliselt sõltumatu, on siiani olnud nõus poolte ühist elu toetama /vt II kd lk 53-54/. Võlgnik osundab õigesti, et seadusest ei tulene võlgniku abikaasale kohustust hoiustada võlgniku ülalpidamiseks tehtavate kulutuste dokumente. Võlausaldaja AS Swedbank kahtlused, et võlgnikul on täiendavad sissetulekud ning et ta tasub igapäevakulusid mõnelt muult kontolt, ei ole tõendamist leidnud. Kohtu poolt tehtud päringutele on Eestis tegutsevad krediidiasutused vastanud, et võlgnikul puuduvad teised kontod peale konto AS-s Swedbank /II kd lk 11-55/. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu