Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(6)

2-11-22585

Edasikaebe kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p-de 7 ja 8 peale võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt pankrotiseaduse §-ile 171 lg 1. Asjaolud 22.06.2011 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja DP’i (endise perekonnanimega P) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Martin Pärn’a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.11.2011. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 13.02.2012. Pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.10.2012. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur on 11.10.2012 esitanud kohtule kinnitamiseks DP’i pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, samuti taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest füüsilisest isikust võlgniku vabastamise otsustamiseks ning menetluse algatamisel usaldusisiku nimetamiseks. Võlgnik on 18.07.2011 esitanud kohtule kohustusest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist toetab pankrotihaldur, kelle hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi ka ise täita, kuid juhul kui kohus leiab, et usaldusisiku määramine on vajalik, on Martin Pärn ka andnud nõusoleku enda nimetamiseks DP’i usaldusisikuks. Kohtumääruse põhjendused I Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lõigete 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha, andmed pandieseme müügist saadu kohta Võlgniku omandis olnud korteriomandi (registriosa nr XXX), asukohaga XXX – müügist on laekunud 90 000 eurot. Haldur müüs korteriomandi võlausaldajate poolt seatud tingimusel, et ostja tasub tehingu kulud ja võlgnevuse KÜ XXX ees.

2(6)

2-11-22585

Lisaks laekus pankrotivarasse AS-ilt SEB Pank intressidena 0,01 eurot; Eesti Väärtpaberikeskuselt halduri poolt realiseeritud väärtpaberite (NORDEA PENSIONIFOND AKTSIAD 100 osakud) müügist 10,39 eurot ja Maksu- ja Tolliametilt võlgniku 2011.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel 115,26 eurot. Pankrotivarasse on kokku laekunud 90 125,66 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaoleva vara osas märgib haldur, et DR ei ole tehtud väljamakseid H P’i pankrotimenetluses II järgus tunnustatud nõude eest summas 13 435,81 eurot. H P’i pankrotimenetlus lõpetati 16.03.2012 määrusega tsiviilasjas 2-10-61521, millega kinnitati lõpparuanne ja algatati H P’i (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Pankrotihaldur oli teinud pankrotimenetluses jaotusettepaneku koostamise seisuga oma ülesannete täitmiseks kulutusi kokku summas 2 237,77 eurot. Nimetatud kulutused on kohtu poolt kinnitatud 13.02.2012 määrusega. Pärast 10.01.2012 on tehtud ja tehakse järgmised väljamaksed pankrotivarast (kokku 8,15 eurot):

3(6)

2-11-22585 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada DP’i pankrotimenetluses haldur hagisid ei ole esitanud ja ei kavatse esitada. Maksejõuetuse põhjus Pankrotihaldur on lõpparuandes seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes ja seega ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Martin Pärn palub määrata pankrotihalduri tasu summas 7 170 eurot, milline tasaarvestatakse halduri esialgse tasuga. Võlgnik on 18.07.2011 esitanud kohtule kohustusest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist toetab pankrotihaldur, kelle hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi ka ise täita, kuid juhul kui kohus leiab, et usaldusisiku määramine on vajalik, on Martin Pärn ka andnud nõusoleku enda nimetamiseks DP’i usaldusisikuks. Kohus leiab, et DP’i pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb kinnitada. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. II Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Vastavalt PankrS §-ile 651 lg 1 on pankrotivaralt suurusega 90 125,66 eurot halduri tasu alammäär 9 689,72 eurot. Martin Pärn’a poolt taotletav halduri tasu summas 7 170 eurot ei ületa pankrotiseadusega kehtestatud alammäära ning vastuväiteid taotletava tasu suurusele ei ole võlausaldajad esitanud. Haldur märgib, et esialgne tasu kuulub tasaarvestamisele pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratava tasuga. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusena pankrotivara suurenemist, pankrotimenetluse keerukuse astet, pankrotihalduri poolt tehtud töö mahtu ja tema kutseoskusi, leiab kohus, et

4(6)

2-11-22585 DP’i pankrotihalduri Martin Pärn’a lõplikuks töötasuks tuleb määrata 7 170 eurot, millelt arvestatakse riigimaksud ja mis tasaarvestatakse halduri esialgse tasuga. III Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et DP’i pankrotimenetluses pärast 10.01.2012 tehtud kulutused summas 8,15 eurot on tehtud seoses pankrotimenetluse toimingutega, seetõttu on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. IV Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et DP’i pankrotihaldur Martin Pärn tuleb halduri kohustustest vabastada. V Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on 18.07.2011 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. DP’i pankrotihaldur Martin Pärn toetab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist ning halduri hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi ka ise täita, kuid juhul kui kohus leiab, et usaldusisiku määramine on vajalik, on Martin Pärn ka andnud nõusoleku enda nimetamiseks DP’i usaldusisikuks. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada DP’i kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku määramine on vajalik ning kuna Martin Pärn on andnud kirjaliku nõusoleku, tuleb DP’i usaldusisikuks nimetada kirjaliku nõusoleku alusel Martin Pärn. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4

5(6)

2-11-22585 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

H Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.