Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-14236
Tsiviilasi
BLU Group OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik BLU Group OÜ (likvideerimisel 12231609); ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Eve Selberg (e-post: [email protected] ).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-17-14236
BLU Group OÜ (likvideerimisel) on esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 13.11.2017 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu tagatiste kontole ei ole kohtu määratud rahasummat tasutud.
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku vara moodustavad rahalised vahendid arvelduskontol 14,6 eurot ja raskesti realiseeritav vara raamatupidamisliku jääkväärtusega 1782 eurot (teksade viimistlemise seade ja “BLU Jeans” kuvand) turuväärtusega maksimaalselt 500 eurot. Võlgniku töötajatega on töölepingud lõpetatud ning võlgniku majandustegevus on lõppenud. Samas on võlgnikul täitmata kohustusi oma võlausaldajate ees vähemalt summas 4596,4 eurot. Raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. BLU Group OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Vara tagasivõitmise ja -tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud.
2-17-14236 Võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur tegi tööd 10,5 töötunni ulatuses tasuga 90 eurot/h, seega 945 eurot (10,5 x 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 189,00 eurot (kokku 1 134,00 eurot koos käibemaksuga). Ajutine haldur kandis kulusid 6 euro ulatuses. Pankrotivara puudumise tõttu palub ajutine haldur mõista enda tasu välja riigivahenditest summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks) ja maksta see välja Advokaadibüroole Heringson GLO (registrikood 12150756, arvelduskonto nr EE082200221053124673 AS Swedbank.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
2-17-14236 Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varad puuduvad kuid kohustusi on vähemalt summas 4596,4 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Niisamuti puuduvad võlgniku tervendamise võimalused. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Selgeid vara tagasivõitmise ja -tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb Advokaadibüroo Heringson GLO, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku dokumentide hoidjaks märkida viimane juhatuse liige.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.