3.Võtta asja materjalide juurde XXX KORTERIÜHISTU põhikiri.
4.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Liudmila Pyarna kanda.
5.Rahuldada XXX KORTERIÜHISTU avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus ja mõista Liudmila Pyarnalt XXX KORTERIÜHISTU kasuks välja menetluskuluna õigusabikulu 420 eurot (ilma käibemaksuta). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Liudmila Pyarn (hageja) esitas 27. veebruaril 2017 Viru Maakohtule hagi XXX KORTERIÜHISTU (kostja) vastu korteriühistu 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt koosoleku otsuste punktide 1, 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus kostja liikmete üldkoosolek 27. novembril 2016. Hageja leidis, et kostja on rikkunud põhikirja punktis 51 sätestatud 15 päevast koosoleku kokkukutsumise etteteatamise tähtaega, kutsudes koosoleku kokku 10 päevase etteteatamise tähtajaga. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24-1 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda või see ei vasta headele kommetele. Hagejat esindas koosolekul volikirja alusel korteri nr 25 omanik Tatjana Seppenen, kellele koosoleku punktide 1-3 osas sõna ei antud ja keelduti tema selgituste kuulamisest. Koosolekut juhtinud Tatjana Jevsejeva keelas hageja esindajal koosoleku punktide 1-3 osas hääletusel osalemise, mis on hageja õiguste piiramine. Hääletamise ega selgituste andmise keeldu ei tulene korteriühistu põhikirjast ega seadustest.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitas kostja juhatus kõiki korteriühistu liikmeid
17.novembril 2016, s.o kümme päeva enne koosolekut ja pani teated üldkoosoleku
kokkukutsumisest trepikodade teadetetahvlitele ja igale korteriühistu liikmele postkasti. Seega oli teade 27. novembril 2016 üldkoosoleku kohta edastatud kostja liikmetele nõuetekohaselt. Koosolekul osales 46 korteriühistu liiget, nendest 26 isiklikult ja 20 lihtkirjaliku volikirja alusel. Kostja osales üldkoosolekul oma esindaja kaudu. Koosolekul oli olemas kvoorum, 65 korterist osales koosolekul 46. Üldkoosoleku otsused on vastu võetud kuna nende poolt hääletas enam kui pool üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmetest või nende esindajatest. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja esindaja ei nõudnud oma vastuväite protokollimist, ei esitanud kirjalikult eriarvamust ega esitanud vastuväidet üldkoosoleku kokkukutsumise korra kohta. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul hagi esitatud. Kostja viis 5. märtsil 2017 läbi üldkoosoleku, millega kinnitati
27.novembri 2016 otsus (päevakorra punkt 5). Üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitas kostja juhatus kõiki kostja liikmeid 18. veebruaril 2017, s.o viisteist päeva enne koosolekut. Hageja osales koosolekul isiklikult. Hageja ei nõudnud oma vastuväite protokollimist, samuti ei esitanud ta kirjalikult oma eriarvamust. Uut otsust ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei ole lubatav hageja hagi 27. novembri 2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 27. septembri 2017 otsusega hageja hagi kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt sama koosoleku otsuste punktide 1, 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskuludena 525 eurot. Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on XXX korteri omanik ja kostja liige. 27. novembril 2016 toimus üldkoosolek, kus mh arutati ja võeti vastu otsused hagejaga seonduvates küsimustes (keskkütte eest tasu maksmine, võlgnevuse tasumine, koerte pügamise keelamine). Üldkoosolek kutsuti kokku 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hageja osales korteriühistu üldkoosolekul esindaja kaudu. 5. märtsil 2017 toimus üldkoosolek, mille kokkukutsumise teade avaldati 18. veebruaril 2017 ja üldkoosolek võttis vastu hagejat puudutavad otsused (keskkütte sundpaigaldamise, võla sissenõudmise ja koerte pügamise keelustamise osas hagi esitamine kohtusse), hageja osales üldkoosolekul isiklikult. 27. novembril 2016 ja 5. märtsil 2017 toimunud üldkoosolekul ei lubatud hagejat puudutavat küsimustes hääletada hageja esindajal ega hagejal. Hageja ei ole 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuseid kohtus vaidlustanud. Maakohus asus seisukohale, et asjaolu, et hageja ei vaidlustanud 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuseid, välistab hagi rahuldamise 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-99-14 p-s 11 märkinud, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, s.t võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute päevakordi. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus (s.t saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes, punkt 13). Kui tegemist on kinnitava otsusega MTÜS § 24 lg 2 mõttes, siis tuleb hinnata, kas täidetud on ka viidatud sätte kohaldamise teine eeldus, kas kinnitavat otsust ei ole
esitatud asjaoludel vaidlustatud. Kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise kohta) jääb rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et 27. novembri 2016 ja 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsused on sisuliselt identsed, sest mõlemal üldkoosolekul otsustati esitada kohtusse hagi kui hageja ei taasta korteris keskkütet, ei tasu võlgnevust või jätkab korteris koerte pügamist. Maakohus nõustus kostjaga, et vastavalt MTÜS § 22 lg-e 4 puudub ühistu liikmel hääleõigus üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel küsimustes, mis puudutavad hagi esitamise otsustamist korteriühistu liikme vastu, kelle suhtes otsust soovitakse vastu võtta. Maakohus nõustus hagejaga, et kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud üldkoosoleku kokkukutsumiseks pikem tähtaeg kui MTÜS §-s 20 lg 5 (7 päeva), tuleb lähtuda põhikirjas sätestatud tähtajast. Maakohus märkis, et MTÜS § 24-1 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et mitte igasugune üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole iseenesest alati üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Hinnata tuleb konkreetseid asjaolusid. Maakohus leidis, et
27.novembri 2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine (teate avaldamine 15 päeva asemel 10 päeva enne koosolekut) ei rikkunud kellegi (s.h hageja) õigusi. Hageja osales üldkoosolekul esindaja kaudu. Üldkoosolekul osales 65-st ühistu liikmest 46. Maakohus asus seisukohale, et sellistel asjaoludel oli üldkoosolek legitiimne ning üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hageja nõue rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega kostja põhikirja. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja poolt vaidlustatud 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse punktid 2 ja 3 oma sisult hagejale kohustusi loovad, kuid 5. märtsi 2017 üldkoosoleku punkt 5 ei ole hagejale kohustusi loov, vaid on pigem oma sisult ühistu juhatusele volitusnormi andmine kohtumenetluse algatamiseks. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata, kas 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või on uuel üldkoosolekul sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus. Riigikohus on 5. novembri 2014 otsuse 3-2-1-99-14 p-s 13 asunud seisukohale, et MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei tule hinnata mitte üldkoosoleku päevakordi vaid seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud. Seda on võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, s.t võrrelda otsuste sisu, mitte üldkoosolekute päevakordi.
27.novembri 2016 üldkoosoleku otsusega seati hagejale kohustus paigaldada korteris 49 keskküte 28. detsembriks 2016. Kui keskküte on paigaldatud, on hageja kohustatud esitama korteriühistu juhatusele litsentseeritud firma akti, mis kinnitab keskkütte paigaldamist korteris. Kui hageja seda ei tee, esitab korteriühistu kohtule hagi keskkütte sundpaigaldamiseks hageja korteris nr 49. 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuse punktis 5 võeti vastu otsus esitada kohtusse hagi sunniviisiliseks keskkütte paigaldamiseks hageja korterisse nr 49, nii nagu seda soovitas teha Viru Maakohus oma 11. oktoobri 2016 otsuses, kui hageja keskkütet korterisse ei paigalda.
27.novembri 2016 üldkoosoleku otsusega keelati hagejal koerte pügamine korteris nr 49. Kõik hageja rikkumised fikseeritakse elanike avalduste, fotode, videotega juhatusele ning pöördumistega politseisse ja mujale. Kui hageja jätkab koerte pügamist korteris nr 49, esitab korteriühistu kohtusse hagi koerte pügamise lõpetamiseks. 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuse punktis 5 võeti vastu otsus esitada kohtusse hagi keelata hageja eluruumis koerte pügamine.
27.novembri 2016 üldkoosoleku otsusega otsustati jätkata keskkütte tasu arvestamist korteris 49 vastavalt elamispinnale 74,8 m2 (100%) nagu seda on arvestatud alates 2013 oktoobrikuust. Hagejat kohustati tasuma võlgnevus ühistu poolt kehtestatud tähtaegadeks. Kui hageja ei saa võlgnevust (seisuga 1. november 2016 summas 2199 eurot 75 senti) tasuda korraga, võib ta koostada võlgnevuse tasumiseks graafiku. Kui hageja ei tasu võlgnevust ja jätab koostamata võlgnevuse kustutamiseks graafiku, esitab kostja hagi hageja vastu võla sissenõudmiseks.
5.märtsi 2017 üldkoosoleku otsuse punktis 5 on võeti vastu otsus esitada kohtusse hagi hagejalt korterimaksete ja kommunaalmaksete võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja on seisukohal, et MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus ei ole täidetud. Uue üldkoosoleku otsus ei ole oma sisult samane varasema otsusega ja uuel üldkoosolekul ei ole sõnaselgelt võetud vastu otsust kinnitada varasem otsus. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi. Kostja ei ole teinud kolme kuulise tähtaja jooksul kinnitavat otsust, vaid on 5. märtsi 2017 üldkoosoleku punktiga 5 teinud uue otsuse, mis oma sisult ei ole hagejale kohustusi loov, vaid on oma sisult ühistu juhatusele antud suunitlus hagiavalduste kohtusse esitamiseks. Hageja ei nõustu maakohtu otsuse p-s 17 tooduga, mille kohaselt tuleb MTÜS § 24-1 lg 1 tõlgendada selliselt, et mitte igasugune üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole iseenesest alati üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Formaalselt võib üldkoosolek tunduda legitiimne, kuid arvestada tuleb ka sellega, et koosolekul osalenud 46 häälest olid 20 esindatud volikirjadega. Selline maakohtu tõlgendus teeb täiesti mõttetuks MTÜS § 241 lg 1 sätestatu (heade kommetega vastuolu). Kostja on rikkunud põhikirja p-s 51 sätestatud 15 päevast koosoleku kokkukutsumise etteteatamise tähtaega. Hageja ei nõustu maakohtu otsuse p-ga 16. Ainuüksi asjaolu, et 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse lõpuosas on märgitud, et kui hageja ei taasta korteris keskkütet, ei tasu võlgnevust või jätkab korteris koerte pügamist, esitatakse tema suhtes kohtusse hagi, ei ole aluseks lugeda täidetuks MTÜS § 22 lg 4 sätestatud hääleõiguse piirang. Koosoleku eesmärk oli seada hagejale kohustused (taastada keskküte, tasuda võlg ja lõpetada koerte pügamine) ja alles seejärel kui selgub, et seatud kohustused ei ole täidetud, esitada hagiavaldus kohtule. Kostja põhikirja p 54 kohaselt annab iga korteriomand korteriühistu liikmete üldkoosolekul ühe hääle. Põhikirja p 58 sätestab, et ühistu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel: 1. ühistu nõue tema vastu ja tema vabastamine varalistest või muudest kohustustest; 2. tema väljaarvamine ühistust; 3. tema ja ühistu vahelist lepingut puudutavates küsimustes. Olukorras, kus korteriühistuseaduse (KÜS) § 11 reguleerib hääleõiguse piiranguid, tuleks kohaldada seda kui eriseadust ning jätta tähelepanuta MTÜS § 22 lg 4. Asjaolu, et mittetulundusühistu seadus seab hääleõigusele täiendavad piirangud, ei tähenda seda, et korteriühistu seaduses poleks hääleõiguse piirangud ammendavalt reguleeritud. Kostja põhikirjas on sätestatud täiendavad hääleõiguse piirangud.
27.novembri 2016 kostja üldkoosoleku otsus on tühine, kuna on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ja ebaseaduslikult piiratud tema hääletamise ja selgituste andmise õigust ja seega ei vasta otsus headele kommetele. Maakohus kontrollis kohtuistungil hageja poolt toodud viiteid kostja põhikirjale kuid ei lisanud põhikirja tsiviilasja materjalide juurde.
5.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja ei nõustunud kostja põhikirja asja juurde võtmisega. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
Kostja leiab, et hageja on mööda lasknud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Hageja sai maakohtu otsuse kätte 27. septembril 2017. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli 27. oktoober 2017 kell 23.59. Apellatsioonkaebus oli esitatud kohtusse 30. oktoobril 2017. Kostja on seisukohal, et maakohtu otsus on õige, seaduslik ja põhjendatud. Kostja leiab, et maakohus andis otsuses täpse ja objektiivse hinnangu kõikidele asjaoludele, s.h põhjendas maakohus, millistel põhjustel ei kuulu hagi rahuldamisele. Ekslik on hageja arvamus, et koosolekutel on hageja suhtes vastu võetud erinevad otsused. Hagejal ei olnud õigus hääletada üldkoosoleku päevakorra 1, 2, 3 punktides, kuna kostja ja hageja vahel on õigusvaidlus. Hageja esindaja ei nõudnud oma vastuväite protokollimist ega esitanud kirjalikult eriarvamust. Samuti ei esitanud ta vastuväidet üldkoosoleku kokkukutsumise korra kohta. Hagejal ei ole õigust nõuda 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et 27. novembri 2016 ja
5.märtsi 2017 üldkoosoleku otsused on sisuliselt identsed. Kostja leiab, et antud juhul tuleb lähtuda korteriühistu liikmete ühisest tegelikust tahtest. Kostja märgib, et hageja viitab nii hagis kui ka apellatsioonkaebuses kostja põhikirjale, kuid sellist dokumenti toimiku materjalides ei ole. Sellele juhtis kostja ka tähelepanu 12. septembri 2017 kohtuistungil (kohtuistungi protokolli lk 2 esimene lause). Hageja on kohustatud esitama oma nõuete tõendamiseks vajalikud dokumendid. Kostja leiab, et puudub alus hageja taotluse rahuldamiseks lisada toimiku materjalide juurde kostja põhikiri. Hagejal oli võimalus esitada põhikiri maakohtus. Hageja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud kostja põhikirja maakohtus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde hageja esitatud kostja põhikirja. Maakohtu protokollist tuleneb (tl 126), et kohus on põhikirjaga tutvunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub põhjendus, miks kostja põhikirja kui asja lahendamiseks olulist tõendit ei ole lisatud asja materjalide juurde. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et apellatsioonkaebus on esitatud peale apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Hageja sai maakohtu otsuse kätte
27.septembril 2017 ning esitas apellatsioonkaebuse 27. oktoobril 2017 (tl 141). Seega on apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.
7.Hageja nõuab kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Alternatiivselt palub hageja tunnistada kehtetuks kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse punktid 1,2 ja 3. Esmalt peatub ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väitel üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks kostjapoolse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS(1995) ei reguleerinud korteriühistu üldkoosoleku ega korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda, KÜS(1995) § 1 lg 2 järgi rakendati korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 51
järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Hagiavaldusele on lisatud kostja 17. novembri 2006 teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (tl 9, 41). Selle kohaselt toimus üldkoosolek 27. novembril kell 14.00 sissekäigu keldriruumis. Maakohus tuvastas kostjapoolse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise (maakohtu otsuse p 17). MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud õigesti seisukohale, et kostjapoolne rikkumine ei ole aga praegusel juhul üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Korteriühistu liikmetel oli võimalus saada üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal ja kus koosolek toimub, milline oli koosoleku päevakord. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et hageja osales 27. novembri 2016 üldkoosolekul esindaja kaudu. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et teade üldkoosoleku kokkukutsumisest oli riputatud teadete tahvlile igas trepikojas ja pandud iga ühistu liikme postkasti (tl 51). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejale oli teada üldkoosoleku toimumise aeg seaduses sätestatust pikema aja jooksul, teada olid üldkoosoleku toimumise koht ja arutusele tulevad küsimused, hageja osales koosolekul esindaja kaudu ning ei esitanud vastuväiteid koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta, ei ole kostjapoolne rikkumine üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamise aluseks. Tähtsust ei oma üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise juures see, et osad kostja liikmetest olid esindatud volikirjadega. TsÜS § 115 lg 1 järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Ringkonnakohus märgib, et samasisuline regulatsioon kohaldub ka 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 29 järgi: üldkoosoleku otsus ei ole kehtiv, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid.
8.Hagis on hageja tuginenud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel ka asjaolule, et hageja hääletamise ja selgituste andmise õiguse rikkumisega ei vasta üldkoosoleku otsused headele kommetele. Hageja väitel ei saanud tema esindaja osaleda hääletamisel, mille käigus otsustati tema ja ühistu vaheliste õiguslike küsimuste üle. MTÜS § 22 lg 4 teise ja kolmanda lause järgi ei või liige hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata. Kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei kehtinud nimetatud säte KÜS(1995) § 11 tõttu, ei ole õiguslikult põhjendatud. KÜS(1995) § 11 lg 1 järgi andis korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Asjaolu, et põhikirjaga on võimalik hääleõigust piirata, ei mõjutanud MTÜS § 22 lg 4 kehtivust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka kostja põhikirja p 58 kohaselt ei saa ühistu liige osa võtta hääletamisest, kui otsustatakse ühistu nõude üle ühistu liikme vastu. Kostja üldkoosoleku otsus on mitmepoolne tehing. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus
tsiviilasjas 3-2-1-83-13, p 13). Vaidlusalustes üldkoosoleku otsuse punktides otsustati kostja võimaliku nõude üle hageja vastu. Asja materjalidest ei tulene, et hageja esindaja oleks nõudnud oma vastuväidete protokollimist või esitanud kirjalikult eriarvamust. Seega ei olnud hageja esindajale hääletamisõiguse mitteandmine vastuolus ei seaduse ega ka kostja põhikirjaga ega ole vastuolus heade kommetega.
9.Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et tal oli õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuse kehtivus (apellatsioonkaebuse p I) MTÜS § 24 lg 2 järgi. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus saab tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ka omal algatusel. Kohus peab ka tehingu väidetava tühistamise korral kontrollima esmalt, kas tehing ei ole tühine (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-83-13, p 12). Seega kontrollis maakohus üldkoosoleku otsuste tühisust MTÜS § 241 lg 1 järgi hageja nõuet arvestades põhjendatult. Ringkonnakohus leiab järgnevalt, et maakohus on jätnud põhjendatult rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse punktid 1,2 ja 3. KÜS(1995) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ei nimetanud. MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda MTÜS § 24 lg 2 järgi, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Maakohus on õigesti leidnud, et nii 27. novembri 2016 kui ka 5. märtsi 2017 kostja üldkoosoleku otsused on oma sisult identsed. Kostja kordas hilisemal üldkoosolekul oma soovi esitada hageja vastu nõue. Hagejale oli teada nii 27. novembri 2016 üldkoosolekul otsustatu järgi kui ka varasematest kohtumenetlustest (tl 63) tema kohustuste sisu kostja ees. Hageja apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu 5. novembri 2014. a otsuse tsiviilasjas 3-2-1-99-14 punktist 13 ei tulene teisiti. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja nõuded tunnistada kehtetuks 27. novembri 2016 kostja üldkoosoleku otsuse punktid 1,2 ja 3 ei ole ka õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses tugines hageja üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste juures tema õiguste ja vabaduste piiramisele. Oma nõuet hageja täpsustanud ei ole. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja (tlk 144) kokkuvõtvalt sellele, et kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ja ebaseaduslikult piiratud hageja hääletamise ja selgituste andmise õigust ja seega ei vasta otsus headele kommetele. Kõigi nimetatud hageja väidete suhtes võttis ringkonnakohus seisukoha otsuse punktides 7 ja 8. Muid kehtetuse aluseid (seadusest või põhikirjast tulenevaid) hageja nimetanud ei ole.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kostja menetluskulude kindlaksmääramisel järginud diskretsioonipiire ning määranud kostja menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse muutmiseks.
11.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 4 tunni 40 minuti ulatuses ringkonnakohtus vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Kokku on kostja menetluskulu ringkonnakohtus 420 (4 t 40 min×90) eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus 420 eurot (ilma käibemaksuta).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.