Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(4)

2-17-3222 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu kasutusõiguse eluruumile lõppenuks tunnistamise ja võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kui Narva linna Munitsipaalelamufondi volitatud haldaja ja kostja vahel 02. oktoobril 2006 sõlmitud üürileping nr. 2678/M-06, mille kohaselt on kostja antud üürile Narva linnas, XXX. Vastavalt üürilepingu punktile 3.2 ja 3.3 on üürnik kohustatud tasuma üüritasu ja kõrvalkulud üürileandja esitatud arvete alusel jooksva kuu 20. kuupäevaks. 01. detsembri 2016 seisuga on munitsipaaleluruumi kõrvalkulude (majanduskulude) võlgnevus 1076,76 eurot. Seoses sellega, et üürniku kõrvalkulude võlgnevuse summa on ületanud kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa, esitas üürileandja kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse nr 996, milles teatas üürilepingu lõpetamisest ja nõudis kuni 15. veebruarini 2017 koos pereliikmetega hõivatud eluruumi vabastamist. 14. detsembri 2016 avaldus üürilepingu nr 996 ülesütlemise kohta toimetati kostjale kätte tema e-postil ja viimase teadaolevale elukohale. Hageja 14. detsembri 2016 ülesütlemisavalduse vaidlusaluse eluruumi aadressile kättetoimetamisega loetakse see TsÜS § 69 lg 2 ja 3 järgi kostja poolt kättesaaduks ja seega tema suhtes kehtivaks. Üürileandja ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamisega on hageja ja kostja vahel 02. oktoobril 2006 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping nr 2678/M-06 lõppenud alates

2-17-3222 veebruar 2017 summas 1557,34 eurot (majanduskulude summa 1357,46 eurot ja viivis 199,88 eurot).

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 316 lg 4 alusel võib kohus menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu või selles riigis Eesti Vabariiki esindava pädeva konsulaarametniku või saadiku vahendusel. TsMS § 316-1 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamisele mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades («dokumentide kättetoimetamine»), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79–120), sätestatust ei tulene teisiti. Kuna kostja elukoht on Taani Kuningriigis, toimetas kohus kostjale vene keelde tõlgitud menetlusdokumendid kätte EÜ määruse nr 1393/2007 art 4 lg 3 kohaselt. Taani Kuningriigi kohus saatis kohtule menetlusdokumentide kättetoimetamiseteatise, mille kohaselt toimetati kostjale menetlusdokumendid isiklikult kätte 14. oktoobril 2017 (t.l.-93-94). TsMS § 394 lg-st 5 hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale toimetati hagi kätte välisriigis, seega kostjal oli seadusest tulenevalt hagile vastamiseks aega 28 päeva. Seega oli kostja kohustatud hagiavaldusele vastama hiljemalt 13. novembriks 2017. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 313 lg 1, VÕS § 316 lg 1 p 3, VÕS § 292 lg 1, VÕS § 293, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, tunnistab kostja kasutusõiguse eluruumile aadressil XXX, Narva linn lõppenuks ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 02. oktoobri 2006 üürilepingust nr 2678/M-06 tulenev võlgnevus kokku 1 557,34 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 250 eurot ja menetlusdokumentide tõlkimise kulud kokku summas 245,36 eurot (193,32+25,56+25+1,48). Kohus leiab, et hageja menetluskulud 250 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. 3(4)

2-17-3222 TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud. Tõlkekulud on hagejale tekkinud seoses sellega, et kostja elab välismaal ning kohus kohustas hagejat esitama hagi menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse ja selle lisade tõlked, et menetlusdokumendid kostjale edastada EÜ määruse nr 1393/2007 art 4 lg 3 alusel. Hageja on menetlusdokumendid tõlkinud ja teinud kohtule tõlkekulude tasumiseks vastava ettemakse kohtu korraldusel kokku summas 245,36 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tõlkekulud põhjendatud ja vajalikud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 495,36 eurot (250+245,36). Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.