Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Asjaolud 15.08.2017 esitas Petramark OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Wientjes Consultancy OÜ (kostja) vastu Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud Wientjes Consultancy nõude tunnustamise vaidlustamiseks. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole käesoleval hetkel Johnny H.W. OÜ (pankrotis) võlausaldajaks. Kostja, olles võtnud 27.09.2017 vastu hagiavalduse ja selle juurde lisatud lisad, leidis, et menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt on majanduslikult otstarbekam maksta 862,94 euro suuruse nõude omanikule hagejale kogu nõue terves ulatuses välja. Tegemist on AS Tallinna Vee poolt 12.11.2014 nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud nõudega. Vaatamata sellele, et e-toimikust olid kostjale kättesaadavad lisaks hagiavaldusele ainult lisad nr 15-27 ja puudusid lisad 1-14, kulus juba ainuüksi hagiavaldusega ja olemasolevate lisadega tutvumisele üle 4 tunni. Failide suure mahu tõttu ei olnud võimalik neid ka paketina esindajale edastada, mis omakorda põhjustas täiendavat ajakulu. Sadade lehekülgede läbitöötamisele, analüüsimisele ja nende alusel hagile vastamise ning kogu edasise menetluse kulu ületaks ebamõistlikult hageja nõude suuruse. Sellest asjaolust tulenevalt otsustas kostja seaduslik esindaja IW tasuda hagejale tema nõude aluseks oleva summa 862,94 eurot kogu ulatuses, selgitusega „nõude väljamaksmine Johnny H.W OÜ pankrotiasjas“, mille tõenduseks on kostja esitanud maksekorralduse. Samuti on nõude väljamaksmisest teavitatud Johnny H.W. OÜ pankrotihaldurit, kes ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja vaidles vastu kolmanda isiku poolt Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõude täitmisele. Hageja leidis, et kolmanda isiku poolt hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude rahuldamine on vastuolus pankrotiseaduse ja heade kommetega ning tühine. Hageja vaidleb vastu hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude rahuldamisele kolmanda isiku poolt, ei tunnista tehtud makset ning on alusetu makse tagastanud. Esimese astme kohtu määrus 29.11.2017 määrusega jättis Harju Maakohus hagi pankrotimenetluses esitatud Wientjes Consultancy nõude tunnustamise vaidlustamiseks läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis TsMS § 423 lg 2 p-dele 1 ja 2 tuginedes, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja õigusi ei ole rikutud ja hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus leidis, et hageja vastuargumentatsioon kolmanda isiku poolt tema nõude täitmisele on väär ja vastuolus nii seaduse kui pankrotimenetluse eesmärgiga (mida kohus selgitab allpool viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-04 mis käsitleb käesolevat olukorda) ja muuhulgas on hageja ise see pool kelle tegevus antud menetluses on vastuolus heade kommetega, kuivõrd hageja üritab kasutada oma õigusi pankrotimenetluses mitte eesmärgipäraselt (oma nõude rahuldamine võimalikult suures määras), vaid teiste isikute õigusi ja pankrotimenetluse läbiviimist võimalikult palju segades ja takistades (mida hageja ka ise selgesõnaliselt oma 06.10.2017 seisukohas tunnistab, vt p 26). Seega hageja ei soovigi enda nõude realiseerimist, vaid teiste nõuete realiseerimise takistamist. Kohtu hinnangul ei saa hageja pahatahtlik soov olla aktsepteeritav alus hagi menetlemisele. Kohus rõhutas, et Riigikohus on sarnast olukorda juba käsitlenud ja kujundanud vastavas osas õiguspraktikat. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-116-04 (AS Eesti Ühispank ja TK hagid TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses) märkinud, et nõustub ringkonnakohtu seisukohaga samas kohtuasjas (p 45). Ringkonnakohus nimelt leidis viidatud asjas (p 13), et AS Eesti Ühispank nõue tuleb

lugeda tunnustatuks, kuivõrd kostja vastuväide AS Eesti Ühispank nõudele on ära langenud põhjusel, et AS Eesti Ühispank esindaja esitas kohtuistungil maksekorralduse 13. aprillist 2004. a, mille järgi on ta maksnud kostjale AS Elva Metsamajand (pankrotis) võlgnevuse katteks 23 282 krooni. Samuti esitas AS Eesti Ühispank esindaja AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotihalduri kinnituse AS-le Eesti Ühispank, mille järgi AS Elva Metsamajand (pankrotis) kinnitab, et ei vaidle vastu, et AS Elva Metsamajand (pankrotis) kohustuse kostja ees täidab kolmas isik. Vastavalt VÕS § 78 lg-le 1 võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest ja VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Hagejate nõuetele esitas AS Elva Metsamajand (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul ainsana vastuväited kostja. Kostja enda nõudele, summas 3 686 616 krooni, esitas AS Elva Metsamajand (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite Tartu Maakonna Maksuamet ja nõue kaitsti vaid summas 23 282 krooni. Seetõttu on kujunenud olukord, kus kostja nõue AS Elva Metsmajand (pankrotis) vastu on lõppenud ja seetõttu ei ole kostja ka enam võlausaldaja AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses. Ringkonnakohus leidis, et sätte eesmärgi ja mõtte järgi saab kohaldada PankrS § 103 lg-t 8. Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis nimetatud sätte järgi ei arvestata selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Riigikohus jätkas (p 47), et käesoleval juhul tähendab see, et võlausaldaja staatuse kaotamisel ei saa kostja olla õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda AS Eesti Ühispank nõude tunnustamisele AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega ei nõustu kolleegium kassatsioonkaebuste väitega, et kui kostja nõudele ei vaielnud nõuete tunnustamise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, ei võinud tema võlausaldaja õigused ja kohustused hiljem lõppeda. Võlausaldaja huvi on pankrotimenetluses oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Kostja esindaja ei osanud ka Riigikohtu istungil välja tuua ühtki õiguslikku põhjendust, milline huvi peaks tema kui võlausaldaja nõude rahuldamise järel tal võlgniku pankrotimenetluses säilima. Kui tema nõue on täies ulatuses rahuldatud, puudub tal õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks. Võlgniku seadusliku esindajana saab pankrotihaldur nõuete kaitsmise koosolekul kahtluse korral nõude põhjendatuse üle nõudele või pandiõigusele vastu vaielda. Seega on eelnevalt kõrgema astmete kohtud (ringkonnakohus ja Riigikohus) leidnud, et kolmanda isiku poolt pankrotimenetluse võlausaldaja nõude rahuldamine on õiguspärane ja toob kaasa selle võlausaldaja kui pankrotivõlgniku võlausaldaja õiguste kaotuse pankrotimenetluses. Järgnevalt käsitles kohus hageja erinevaid vastuargumente nende esitamise järjekorras. Hageja leiab, et kolmanda isiku makse on tühine vastavalt TsÜS § 87, kuivõrd see on vastuolus seadusega, täpsemalt PankrS §-iga 44, mis hageja hinnangul keelab pankrotivõlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leidis, et hageja seisukoht on väär. PankrS §-i 44 ei saa tõlgendada kui absoluutset keeldu, kuivõrd selline keeld läheks vastuollu pankrotimenetluse ühe põhieesmärgiga, milleks on võlausaldaja nõude võimalikult suures määras rahuldamine. Seejuures ei ole PankrS §-ga 44 vastuolu olemasolu kinnitanud ka kõrgema astme kohtud, vaid leidnud, et kolmanda isiku poolt pankrotivõlgniku võlgnevuste tasumine on lubatud (vt ülal). Kohtu hinnangul oleks täielikult arusaamatu ja põhjendamatu keelata isikute nõuete rahuldamine võimalikult suures määras ja seaduseandja ei ole ilmselgelt soovinud sellist tõlgendust.

Samuti pidas kohus vääraks hageja seisukohta, et kolmanda isiku makse on tühine vastavalt TsÜS § 86, kuivõrd see on vastuolus heade kommetega. Esiteks ei ole kolmanda isiku poolt hagejale tema nõude rahuldamine puhtalt oma olemuselt heade kommete vastane. Teiseks on hageja väited kostja nõude võltsituse kohta antud hetkel paljasõnalised ja ei oma seega antud küsimuse hindamisel tõenduslikku väärtust. Kolmandaks on väär ja ebakohane hageja väide võlausaldajate ja pankrotivõlgniku õiguste kahjustamisest kostja poolt, kuivõrd hageja saab rääkida ja võidelda ainult enda õiguste eest, teised isikud ei ole kuidagi andnud hagejale volitust rääkida või võidelda nende eest ning asjaolu mille üle vaidlust ei ole on see, et kolmas isik hüvitas hagejale tema nõude 100% ja seega ei ole kolmanda isiku tegevus kuidagi kahjustanud hageja kui pankrotivõlgniku võlausaldaja põhjendatud õigusi. Kohus selgitas, et pankrotimenetluses teiste võlausaldajate nõude vaidlustamine kannab endas vaidlustust esitava võlausaldaja õiguste kaitse eesmärki, kuivõrd alusetu nõudega isiku nõude tunnustamine eelduslikult vähendab vaidlustust esitava võlausaldaja nõude rahuldamise suurust. Antud juhul aga on hageja oma nõude pankrotivõlgniku vastu saanud 100% ulatuses rahuldatud, mistõttu hageja ei ürita ilmselgelt kaitsta antud hagis enda õigusi, vaid takistada võimalikult palju teiste isikute õigusi ning nagu kohus eelpool märkis, tunnistab vastavat ka hageja ise oma 06.10.2017 seisukohas (p 26). Kokkuvõtlikult leidis kohus, et kostja tegevus ei riku hageja õigusi, kuivõrd kuivõrd hageja (põhjendatud) õigused pankrotimenetluses on saanud 100% rahuldatud; teised asjaomased isikud ei tunne, et kostja rikuks nende õigusi, kuivõrd keegi teine peale hageja ei ole kostja nõuet kahtluse alla seadnud; hageja ainus eesmärk antud hagi esitamisel saab olla teiste isikute õiguste rikkumine/takistamine - mistõttu ei ole kostja tegevus heade kommete vastane, küll aga on heade kommete vastane hageja enda tegevus. Hageja märgib, et on 03.10.2017, s.o. koheselt pärast maksest teadasaamist, tagastanud 28.09.2017 maksekorralduse kui tühise tehingu alusel makstu. Kohus leidis, et hageja poolt makse tagastamine ei muuda olematuks kolmanda isiku sooritust, st kolmanda isiku poolt pankrotivõlgniku võlgnevuse hüvitamist hagejale. See, mida hageja saadud rahaliste vahenditega edasi tegi, on juba hageja enda asi. Kas hageja hävitas raha, andis edasi -või tagasi jne. ei muuda soorituse toimumise fakti. Seadus sätestab ainult ühe võimaluse sooritusest keeldumiseks, nimelt VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Antud juhul aga ei ole võlgnik vastu vaielnud kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisele. Seega ei muuda hageja poolt raha tagastamine kohustuse täitmise fakti. Kohus leidis, et TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus ei määranud kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks asja lõpetavas määruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Määruskaebus 15.12.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 29.11.2017 määruse ja taastada asja menetluse ning saata asi sisuliseks lahendamiseks Harju Maakohtule.

Menetluskulude jaotuse palub hageja otsustada pärast asja siulist lahendamist. Hagi läbivaatamata jätmise korral palub hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja hinnangul puuduvad hagi läbivaatamata jätmise alused ja kohus on jätnud hagi alusetult läbi vaatamata, sh rikkunud diskretsiooni põhimõtteid. Kohus on jätnud arvestamata, et Wientjes Consultancy OÜ alusetu nõue Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rikub hageja õigusi. Esiteks ei aktsepteeri hageja kolmanda isiku poolt hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude täitmist eesmärgil välistada Wientjes Consultancy OÜ alusetu nõude vaidlustamine. Teiseks on hageja hagiavalduses selgitanud, et Johnny H.W. OÜ (pankrotis) pankrotihaldur esitas 2016 suvel Harju Maakohtule hagiavalduse tagasivõitmise ja kahju hüvitamise nõuetes (tsiviilasi 2-16-8552), kus üheks kostjaks on ka hageja Petramark OÜ. Viidatud tsiviilasjas Petramark OÜ vastu esitatud nõuded sõltuvad mh Wientjes Consultancy OÜ nõude olemasolust. Kolmandaks on hageja Johnny H.W. OÜ (pankrotis) massivõlausaldajaks viidatud tsiviilasja menetluskulude osas. Samuti on hageja hinnangul ebaõige ja alusetu kohtu seisukoht, et hageja vastuargumentatsioon kolmanda isiku poolt tema nõude täitmisele on väär ja vastuolus nii seaduse kui ka pankrotimenetluse eesmärgiga. Aktsepteeritav ei ole kohtu seisukoht, kus alusetuid nõudeid vaidlustava ja õiglase pankrotimenetluse eest seisva isiku tegevus hinnatakse kohtu poolt heade kommetega vastuolus olevaks. Kohus on jätnud arvestamata kolmanda isiku poolt hageja nõude täitmise eesmärgi ja sisuliselt hindamata kostja nõude ilmselge alusetuse. Wientjes Consultancy OÜ konto deebetkäive ei moodusta nõuet Johnny H.W OÜ (pankrotis) vastu ning nõue on alusetu. Lisaks on nõue tõendamata – ainuüksi arvelduskonto valikuline väljavõte ei tõenda, justkui oleks kõik väljamaksed tehtud isiku enda rahalistest vahenditest teise isiku (antud juhul pankrotivõlgniku) eest. Kohus on jätnud arvestamata, et kostjaga seotud kolmas isik on tasunud hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude eesmärgiga välistada kostjale tülikas vaidlus kostja nõude tunnustamise üle ja saavutada selliselt kerge vaevaga alusetu nõude väljamaksmine pankrotivarast. Kohus on rikkunud hagi läbivaatmaata jätmise korda. Kohus ei ole täitnud TsMS § 425 lg 1 nõudeid. Samuti leiab hageja TsMS § 425 lg-le 2 tuginedes, et arvestades, et tegemist on keerulise tsiviilasjaga pankrotimenetluses, kus on pooleli teisi tsiviilasju, tuli kohtul korraldada istung hagi läbivaatamata jätmise lahendamiseks vajalike kõikide asjaolude väljaselgitamiseks ja poolte selgituste saamiseks. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et võlausaldaja nõude rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust ei ole vastuolus heade kommetega ja tühine. Hageja on endiselt seisukohal, et lisaks tühisusele TsÜS § 87 alusel on pankrotivõlausaldaja nõude täitmiseks pankrotivõlgniku eest makse tegemine antud juhul tühine ka TsÜS § 86 alusel. Kohus ei ole võtnud seisukohta hageja väite osas, et kostja ja kolmanda isiku tegevus nõude täitmisel on vastuolus hea usu põhimõttega. Selliselt on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Kohus ei ole arvestanud, et nõuete rahuldamine peab toimuma pankrotiseaduses sätestatud korras. Juhul kui aktsepteerida ühe võlausaldajaga seotud kolmanda isiku õigust kinni maksta teised võlausaldajad, on ühel võlausaldajal võimalik saavutada täielik kontroll pankrotimenetluse üle, välistada vaidlused oma nõude põhjendatuse üle ja saavutada pankrotivara arvelt oma alusetu nõude rahuldamine, mis ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga (PankrS § 2). Samuti ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et hageja poolt makse tagastamine ei muuda olematuks kolmanda isiku sooritust. Vastavalt VÕS § 78 lg-le 1 ja PankrS §-le 2 ja §-le 44 tuleb pankrotivõlausaldajate nõuded täita pankrotivõlgniku poolt isiklikult.

Hageja vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele. Esiteks on hageja seisukohal, et menetluskulude jaotus on ennatlik, kuna asja läbivaatamata jätmine on alusetu. Teiseks, isegi juhul, kui kohus peab hagi läbivaatamata jätmist põhjendatuks, ei ole olukorras, kus kostja juhatuse liige on pärast hagi esitamist menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes tasunud hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude, sh eesmärgiga välistada hageja kui pankrotivõlausaldaja staatus ja sellega kaasnev õigus vaidlustada teiste võlausaldajate nõudeid, ei ole põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhul, kui kohus peab hagi läbivaatamata jätmist põhjendatuks, tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.11.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:

Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et võlausaldajate nõuete rahuldamine on pankrotimenetluse peamine eesmärk PankrS § 2 järgi, mis ei tähenda aga seda, et nõudeid tuleks rahuldada üksnes võlgniku vara arvel. Võlausaldaja huvi peaks olema suunatud oma nõudele rahulduse saamisele. Kuivõrd pankrotiseadus ei reguleeri kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ega sea sellele piiranguid, tuleb selles osas kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Seega ei ole nõude täitmine muul viisil kui võlgniku vara arvel vastuolus pankrotimenetluse eesmärkide ja seaduses sätestatud nõuetega. Rahalise kohustuse täitmise korral ei saa võlausaldaja jaoks olla vahet, kas vastava kohustuse täidab võlgnik isiklikult või tema eest kolmas isik. Arvestades, et võlausaldaja huvi on pankrotimenetluses oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamine ning et praegusel juhul on konkreetne hageja nõue täies ulatuses rahuldatud, siis puudub hagejal võlausaldajana õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks. Toodust tulenevalt ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning maakohus on põhjendatult jätnud hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt hageja vastuargumentatsioon kolmanda isiku poolt tema nõude täitmisele on väär ja vastuolus nii seaduse kui pankrotimenetluse eesmärgiga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-04, mis käsitleb sarnast olukorda) ja muuhulgas on hageja ise pooleks, kelle tegevus antud menetluses on vastuolus heade kommetega, kuivõrd hageja üritab kasutada oma õigusi pankrotimenetluses mitte eesmärgipäraselt (oma nõude rahuldamine võimalikult suures määras), vaid teiste isikute õigusi ja pankrotimenetluse läbiviimist võimalikult palju segades ja takistades (mida hageja ka ise selgesõnaliselt oma 06.10.2017 seisukohas tunnistab, vt p 26). Seega hageja ei soovigi enda nõude realiseerimist, vaid teiste nõuete realiseerimise takistamist. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja pahatahtlik soov ei saa olla aktsepteeritav alus hagi menetlemisele. Lisaks on kostja vastuväidetes hagile leidnud, et hagi on esitatud hilinenult (t.l.123-124, VI kd). Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas 15.06.2017 OÜ JOHNNY H.W. (pankrotis) pankrotihaldurile nõude PankrS § 106 lg 2 alusel, milles taotles kokku kutsuda nõuete kaitsmise koosolek, et uuesti läbi vaadata võltsitud andmetel põhinevad võlausaldaja nõuded. Pankrotihalduri viimane tähtaja päev nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks oli 14.07.2017. Hageja leidis ebaõigesti, et hagi esitamise tähtaeg hakkas kulgema 15.07.2017, kuna pankrotihaldur ei esitanud sõnaselget vastust koosoleku kokkukutsumisest keeldumise kohta (t.l.136-137, VI kd). Nimetatud tähtaeg hakkas kulgema 14.07.2017. Hageja leidis ebaõigesti, et esitas hagi 15.08.2017 1kuulist tähtaega järgides. PankrS § 106 lg 3 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud 1 kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku, või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, mil möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Hageja on küll leidnud, et ühekuuline tähtaeg hakkas kulgema 15.07.2017, kuid leidis ka sel juhul ebaõigesti, et tähtaja viimaseks päevaks on 15.08.2017. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-162-13 p-s 29 järgmist: „Aastates arvutatava aegumistähtaja puhul on keskne küsimus, mida lugeda aegumistähtaja viimase aasta „vastavaks kuuks ja päevaks" TsÜS § 136 lg 2 mõttes. Kolleegiumi arvates peetakse selle all aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Nõude maksmapanekuks on võlausaldajal aega

kolm täisaastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgse nõude sissenõutavaks muutumise ja ühtlasi aegumise alguspäeva väljaarvamine aegumistähtajast pikendaks aastat kunstlikult ühe päeva võrra“. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud seisukoht kehtib ka ühekuulise tähtaja kohta. Vastasel korral oleks ühe kuu pikkuseks 32 päeva. Seega oli hagi esitamise viimaseks päevaks 13.08.2017 kl 24.00. Hageja ise nimetas hagi esitamise tähtaja algusena 15.07.2017 ja ka sel juhul on hagi esitamise viimaseks päevaks 14.08.2017 kl 24.00. Hagi on aga esitatud 15.08.2017, seega tähtaja möödumisel. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 11.01.2018 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse Harju Maakohtu 08.01.2018 kohtuotsuse asja materjalide juurde võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna hagi on jäetud õigesti läbi vaatamata. Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude rahalist suurust kindlaks ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.