Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
29. november 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-12173
Tsiviilasi
Petramark OÜ hagi Wientjes Consultancy OÜ vastu Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud Wientjes Consultancy nõude tunnustamise vaidlustamiseks
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
hageja Petramark OÜ (10951624); hageja esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson (e-post [email protected]); kostja Wientjes Consultancy OÜ (12002458); kostja esindaja Mae Küttik (e-post [email protected]).
Jätta Petramark OÜ hagi Wientjes Consultancy OÜ vastu Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud Wientjes Consultancy nõude tunnustamise vaidlustamiseks, läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Harju Maakohtu menetluses on Petramark OÜ hagi Wientjes Consultancy OÜ vastu Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud Wientjes Consultancy nõude tunnustamise vaidlustamiseks.
2-17-12173
Kostja leiab, et Petramark OÜ hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et Petramark OÜ ei ole käesoleval hetkel Johnny H.W. OÜ (pankrotis) võlausaldajaks. Kostja selgitab, et olles võtnud 27.09.2017 vastu Petramark OÜ hagiavalduse ja selle juurde lisatud lisad, leidis kostja, et menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt on majanduslikult otstarbekam maksta 862.94 euro suuruse nõude omanikule Petramark OÜ’le kogu see nõue terves ulatuses välja. Tegemist on AS Tallinna Vee poolt 12.11.2014 nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud nõudega. Vaatamata sellele, et e-toimikust olid kostjale kättesaadavad lisaks hagiavaldusele ainult lisad nr. 15-27 ja puudusid lisad 1-14, kulus juba ainuüksi hagiavaldusega ja olemasolevate lisadega tutvumisele üle 4 tunni. Failide suure mahu tõttu ei olnud võimalik neid ka paketina esindajale edastada, mis omakorda põhjustas täiendavat ajakulu. Sadade lehekülgede läbitöötamisele, analüüsimisele ja nende alusel hagile vastamine ning kogu edasise menetluse kulu ületaks ebamõistlikult hageja nõude suuruse. Sellest asjaolust tulenevalt otsustas kostja seaduslik esindaja Irina Wientjes tasuda hagejale tema nõude aluseks oleva summa 862.94 eurot kogu ulatuses, selgitusega „nõude väljamaksmine Johnny H.W OÜ pankrotiasjas“, mille tõenduseks on kostja esitanud maksekorralduse. Samuti on teavitatud nõude väljamaksmisest Johnny H.W. OÜ pankrotihaldurit, kes ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja vaidleb vastu kolmanda isiku poolt Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõude täitmisele. Hageja leiab, et kolmanda isiku poolt hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude rahuldamine on vastuolus pankrotiseaduse ja heade kommetega ning tühine. Hageja vaidleb vastu hageja kui pankrotivõlausaldaja nõude rahuldamisele kolmanda isiku poolt, ei tunnista tehtud makset ning on alusetu makse tagastanud. TsMS § 423 lg 2 pp 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja õigusi ei ole rikutud ja hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus leiab, et hageja vastuargumentatsioon kolmanda isiku poolt tema nõude täitmisele on väär ja vastuolus nii seaduse kui pankrotimenetluse eesmärgiga (mida kohus selgitab allpool viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-04 mis käsitleb käesolevat olukorda) ja muuhulgas on hageja ise see pool kelle tegevus antud menetluses on vastuolus heade kommetega, kuivõrd hageja üritab kasutada oma õigusi pankrotimenetluses mitte eesmärgipäraselt (oma nõude rahuldamine võimalikult suures määras) vaid teiste isikute õigusi ja pankrotimenetluse läbiviimist võimalikult palju segades ja takistades (mida hageja ka ise selgesõnaliselt oma 06.10.2017 seisukohas tunnistab, vt p 26). Seega hageja ei soovigi enda nõude realiseerimist vaid teiste nõuete realiseerimise takistamist. Kohtu hinnangul ei saa hageja pahatahtlik soov olla aktsepteeritav alus hagi menetlemisele. Kohus rõhutab siinkohal, et Riigikohus on sarnast olukorda juba käsitlenud ja kujundanud vastavas osas õiguspraktikat, nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-116-04 (AS Eesti Ühispank ja xxx hagid TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses) märkinud, et nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga samas kohtuasjas (p 45). Ringkonnakohus nimelt leidis viidatud asjas (p 13), et AS Eesti Ühispank nõue tuleb lugeda tunnustatuks, kuivõrd kostja vastuväide AS Eesti
2-17-12173 Ühispank nõudele on ära langenud põhjusel, et AS Eesti Ühispank esindaja esitas kohtuistungil maksekorralduse 13. aprillist 2004. a, mille järgi on ta maksnud kostjale AS Elva Metsamajand (pankrotis) võlgnevuse katteks 23 282 krooni. Samuti esitas AS Eesti Ühispank esindaja AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotihalduri kinnituse AS-le Eesti Ühispank, mille järgi AS Elva Metsamajand (pankrotis) kinnitab, et ei vaidle vastu, et AS Elva Metsamajand (pankrotis) kohustuse kostja ees täidab kolmas isik. Vastavalt VÕS § 78 lg-le 1 võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest ja VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Hagejate nõuetele esitas AS Elva Metsamajand (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul ainsana vastuväited kostja. Kostja enda nõudele, summas 3 686 616 krooni, esitas AS Elva Metsamajand (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite Tartu Maakonna Maksuamet ja nõue kaitsti vaid summas 23 282 krooni. Seetõttu on kujunenud olukord, kus kostja nõue AS Elva Metsmajand (pankrotis) vastu on lõppenud ja seetõttu ei ole kostja ka enam võlausaldaja AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses. Ringkonnakohus leidis, et sätte eesmärgi ja mõtte järgi saab kohaldada PankrS § 103 lg-t 8. Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis nimetatud sätte järgi ei arvestata selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Riigikohus jätkab (p 47), et käesoleval juhul tähendab see, et võlausaldaja staatuse kaotamisel ei saa kostja olla õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda AS Eesti Ühispank nõude tunnustamisele AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega ei nõustu kolleegium kassatsioonkaebuste väitega, et kui kostja nõudele ei vaielnud nõuete tunnustamise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, ei võinud tema võlausaldaja õigused ja kohustused hiljem lõppeda. Võlausaldaja huvi on pankrotimenetluses oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Kostja esindaja ei osanud ka Riigikohtu istungil välja tuua ühtki õiguslikku põhjendust, milline huvi peaks tema kui võlausaldaja nõude rahuldamise järel tal võlgniku pankrotimenetluses säilima. Kui tema nõue on täies ulatuses rahuldatud, puudub tal õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks. Võlgniku seadusliku esindajana saab pankrotihaldur nõuete kaitsmise koosolekul kahtluse korral nõude põhjendatuse üle nõudele või pandiõigusele vastu vaielda. Seega on eelnevalt kõrgema astmete kohtud (Ringkonnakohus ja Riigikohus) leidnud, et kolmanda isiku poolt pankrotimenetluse võlausaldaja nõude rahuldamine on õiguspärane ja toob kaasa selle võlausaldaja kui pankrotivõlgniku võlausaldaja õiguste kaotuse pankrotimenetluses. Kohus käsitleb järgnevalt hageja erinevaid vastuargumente nende esitamise järjekorras. Hageja leiab, et kolmanda isiku makse on tühine vastavalt TsÜS § 87, kuivõrd see on vastuolus seadusega, täpsemalt PankrS §-iga 44, mis hageja hinnangul keelab pankrotivõlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et hageja seisukoht on väär. PankrS § 44 ei saa tõlgendada, kui absoluutset keeldu, kuivõrd selline keeld läheks vastuollu pankrotimenetluse ühe põhieesmärgiga, milleks on võlausaldaja nõude võimalikult suures määras rahuldamine. Seejuures ei ole PankrS §-ga 44 vastuolu olemasolu kinnitanud ka kõrgema astme kohtud, vaid leidnud, et kolmanda isiku poolt pankrotivõlgniku võlgnevuste tasumine on lubatud (vt ülal). Kohtu hinnangul oleks
2-17-12173 täielikult arusaamatu ja põhjendamatu keelata isikute nõuete rahuldamine võimalikult suures määras ja seaduseandja ei ole ilmselgelt soovinud sellist tõlgendust. Hageja leiab, et kolmanda isiku makse on tühine vastavalt TsÜS § 86, kuivõrd see on vastuolus heade kommetega. Hageja leiab nimelt, et kolmas isik on teinud makse selleks, et välistada hageja kui pankrotivõlausaldaja staatus, sh võlausaldaja võimalus vaidlustada kostja alusetut nõuet, mille abil saab kolmas isik võltsitud andmetele tugineva tunnustatud nõude alusel alusetult varalist kasu võlgniku pankrotimenetluses ja kahjustada teisi võlausaldajaid ning pankrotivõlgnikku. Sellisel eesmärgil tehtud makse on hageja hinnangul vastuolus heade kommetega ja tühine. Kohus leiab, et hageja seisukoht on väär. Esiteks ei ole kolmanda isiku poolt hagejale tema nõude rahuldamine puhtalt oma olemuselt heade kommete vastane. Teiseks on hageja väited kostja nõude võltsituse kohta antud hetkel paljasõnalised ja ei oma seega antud küsimuse hindamisel tõenduslikku väärtust. Kolmandaks on väär ja ebakohane hageja väide võlausaldajate ja pankrotivõlgniku õiguste kahjustamisest kostja poolt, kuivõrd hageja saab rääkida ja võidelda ainult enda õiguste eest, teised isikud ei ole kuidagi andnud hagejale volitust rääkida või võidelda nende eest ning asjaolu mille üle vaidlust ei ole on see, et kolmas isiku hüvitas hagejale tema nõude 100% ja seega ei ole kolmanda isiku tegevus kuidagi kahjustanud hageja kui pankrotivõlgniku võlausaldaja põhjendatud õigusi. Siinkohal tõusetub jällegi hageja enda pahatahtlikkuse küsimus mida kohus eelpool juba mainis. Nimelt on hageja millegipärast seisukohal, et temal on lisaks/vaatamata nõude rahuldamise õigusele ka õigus takistada ja segada teiste asjaomaste isikute õiguste realiseerimist lihtsalt seepärast, et hageja tahab või tunneb sellise tegevuse õige olevat, olenemata sellest, kas teiste isikute tegevus teda ennast puudutab või mitte. Kohus selgitab et pankrotimenetluses teise võlausaldajate nõude vaidlustamine kannab endas vaidlustust esitava võlausaldaja õiguste kaitse eesmärki, kuivõrd alusetu nõudega isiku nõude tunnustamine eelduslikult vähendab vaidlustust esitava võlausaldaja nõude rahuldamise suurust. Antud juhul aga on hageja oma nõude pankrotivõlgniku vastu saanud 100% ulatuses rahuldatud, mistõttu hageja ei ürita ilmselgelt kaitsta antud hagis enda õigusi vaid takistada võimalikult palju teiste isikute õigusi ning nagu kohus eelpool märkis, tunnistab vastavat ka hageja ise oma 06.10.2017 seisukohas (p 26). Lisaks eeltoodule tuleb arvestada fakti, et ükski teine võlausaldaja, pankrotivõlgnik ega ka pankrotihaldur ei ole vaidlustanud kostja nõuet, mistõttu on hageja seisukoht endast kui mingisugusest kõigi teiste õiguste eest seisjast küüniline, kuivõrd keegi teine asjaomane isik ilmselgelt ei tunne, et kostja nende õigusi kuidagi riivaks. Seega kokkuvõtlikult ei riku kostja tegevus hageja õigusi, kuivõrd hageja (põhjendatud) õigused pankrotimenetluses on saanud 100% rahuldatud; teised asjaomased isikud ei tunne, et kostja rikuks nende õigusi, kuivõrd keegi teine peale hageja ei ole kostja nõuet kahtluse alla seadnud; hageja ainus eesmärk antud hagi esitamisel saab olla teiste isikute õiguste rikkumine/takistamine - mistõttu ei ole kostja tegevus heade kommete vastane, küll aga on heade kommete vastane hageja enda tegevus. Hageja märgib, et on 03. oktoobril 2017. a, s.o. koheselt pärast maksest teadasaamist, tagastanud 28. septembri 2017. a maksekorralduse kui tühise tehingu alusel makstu. Kohus leiab, et hageja poolt makse tagastamine ei muuda olematuks kolmanda isiku sooritust, st kolmanda isiku poolt pankrotivõlgniku võlgnevuse hüvitamist hagejale. See mida hageja saadud rahaliste vahenditega edasi tegi, on juba hageja enda asi. Kas hageja hävitas raha, andis edasi –või tagasi jne. ei muuda soorituse toimumise fakti. Seadus sätestab ainult ühe võimaluse sooritusest keeldumiseks, nimelt VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Antud juhul aga ei ole võlgnik vastu vaielnud
2-17-12173 kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisele. Seega ei muuda hageja poolt raha tagastamine kohustuse täitmise fakti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hageja õigusi ei ole rikutud ha hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks asja lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.