Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Enterpolar osanik Allar Oja (avaldaja) esitas kohtule avalduse OÜ Enterpolar (puudutatud isik) vastu teabe andmiseks kohustamiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja tutvuda OÜ Enterpolar pangakontode väljavõttega perioodil 01.01.2014 kuni 17.04.2017 ning samas vahemikus pearaamatuga. Avaldaja esitas samasisulise taotluse ka osaühingule, kuid viimane on keeldunud teabe andmisest. Avaldaja palus, et kohus kohustaks osaühingut talle teavet andma. Avaldaja soovib teavet selleks, et informeeritult hääletada osakapitali suurendamise küsimuses. Osaühing on olnud nõus väljastama dokumente selektiivselt, põhjendamata, millest keeldutakse. Nii ei saa osanik aga infot ühingu majandusliku seisundi kohta ega saa otsustada osakapitali suurendamise vajaduse üle. Samuti seati tutvumine sõltuvusse eelnevast kulude hüvitamisest summas 480 eurot, mis on aga põhjendamatu ja alusetu nõue. Ühing ei ole tõendanud, et avaldaja on tema konkurent, üksnes kinnistute omamine seda ei tõenda. Avaldaja ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana ning Riigikohtu praktika järgi ei välista konkurendiks olemine teabenõude rahuldamist (3-2-1-86-13 p 15 ja 17). Uus võimalus avaldajale teabega tutvumise võimaldamiseks on olnud pigem näilik, kui tegelik, kuna oli viide ka eelmisele kirjale ja selles mainitud ebaseaduslikule kulude hüvitamise nõudele. Kuna avaldaja töötab välismaal oleks sobivaimaks viisiks dokumentidega tutvumisel, kui need saadetaks e-mailile.
2.Puudutatud isik palus jätta avaldus läbi vaatamata. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja puudutatud isikult enne kohtusse pöördumist nõudnud dokumente, mitte aga teavet. Seega ei ole avaldaja enne kohtusse pöördumist kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mis tuleneb ÄS § 166 lõikest 3. Alternatiivselt, kui kohus ei jäta avaldust läbi vaatamata, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Avaldaja on asunud ekslikule seisukohale, et puudutatud isik on keeldunud avaldaja nõudmist rahuldamast. Äriühingu juhatus ei pea tegema osanikule äriühingu dokumente kätte saadavaks ajal ja viisil, nagu seda soovib osanik, vaid aja ja viisi määrab äriühingu juhatus. Puudutatud isik on seisukohal, et äriühingule peab jääma piisav aeg, et ette valmistada soovitud dokumendid, äriühingul endal võimaluste puudumisel leida tutvumiseks koht, saavutada osaniku teenindamiseks vajalikud muud kokkulepped (näiteks leida isik, kes vahetult tutvustab küsitud dokumente). Avaldaja soovitud 4päevane tähtaeg oli selleks liiga lühike, samas ei ole avaldaja ilmunud puudutatud isiku poolt eelnevalt määratud hilisematel aegadel. Puudutatud isik ei ole keeldunud dokumente esitamast enne raha eelnevat tasumist. Avaldajat on 21.04.2017 informeeritud, et tema teenindamisega seondub äriühingule täiendav kulu ning nende kulude hüvitamist avaldajalt soovitakse. Kui avaldaja leiab, et äriühing peab dokumendid kättesaadavaks tegema ilma kulude hüvitamist nõudmata, siis on avaldajal võimalik jätta kulude hüvitis tasumata. Kuna avaldaja tegeleb samuti kinnisvara vahendamise ja üürileandmisega nagu ühingki, on põhjendatud teabe osaline edastamine. Vastasel korral võib avaldaja kasutada konfidentsiaalset teavet enda huvides.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 10.11.2017 määrusega rahuldamata OÜ Enterpolar taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks. Maakohus rahuldas Allar Oja avalduse OÜ Enterpolar teabe andmiseks kohustamiseks. Maakohus kohustas OÜ-d Enterpolar võimaldama Allar Ojal tutvuda järgmiste dokumentidega: - OÜ Enterpolar kõigi pangakontode väljavõtted perioodil 01.01.2014 – 17.04.2017; - OÜ Enterpolar pearaamat 01.01.2014 – 17.04.2017. Maakohus määras kindlaks nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamise korra (resolutsiooni p 5). Maakohtu põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku taotlus avalduse läbi vaatamata jätmiseks põhjendamatu. Puudutatud isiku seisukoht dokumentide ja teabe eristamisest ei ole käesoleva kohtuvaidluse puhul asjakohane ega anna alust avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses nõudnud sama teavet/dokumente, mida eelnevalt osaühingultki, mistõttu on tema taotlus olnud piisavalt arusaadav. Maakohus märkis, et ÄS § 166 lg 1 alusel esitatav nõue teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ei eelda õigusliku huvi täiendavat põhjendamist. Käesolevalt on avaldaja aga täiendavalt põhistanud ka oma huvi dokumentidega tutvumise osas. Kohtu hinnangul on nõutud dokumentide puhul tegemist asjakohaste dokumentidega (pangakontode väljavõtete ja pearaamatuga). Tegemist on puudutatud isiku majandustegevusega seotud dokumentidega, millega tutvumiseks on osanikul õigustatud huvi. ÄS § 166 lg 3 alusel kohtule esitatud avalduse rahuldamise eelduseks on samasisulise taotluse varasem esitamine osaühingule. Avaldaja küsis esindaja kaudu puudutatud isikult teavet 12.04.2017 kirjaga (tl 8 ja 14), soovides tutvuda pangakontode väljavõtete ja pearaamatuga ajavahemikul 01.01.2014 – 17.04.2017. Kohus nõustus avaldajaga, et osaühing ei ole tema nõuet kohtuväliselt rahuldanud. Täpselt samasugused nõuded esitas avaldaja ka avalduses maakohtule. Seega on avaldaja põhjendatult pöördunud teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõudega kohtu poole. Kohus leidis, et dokumentidega tutvumine on osaniku õigus, mistõttu puudub igasugune alus nõuda dokumentidega tutvumisel kulutuste hüvitamist või esitada dokumendid üksnes osaliselt. Menetluse käigus selgus, et osaühing on osaniku nõude osaliselt rahuldanud, kuid ei ole esitanud konto väljavõtteid terve perioodi kohta ning konto väljavõttes on kinni kaetud tasunud isikute nimed. Samuti on puudu pearaamatu väljavõte ning ei esitatud teiste pangakontode väljavõtteid. Seda ei saa kohtu hinnangul pidada nõude täitmiseks. Osaühingul on kohustus osanikule esitada pangakontode väljavõtted ja pearaamat tervikuna. Samuti ei näe seadus osaühingule ette võimalust teha dokumentidega tutvumine sõltuvaks osaniku poolt eelnevalt kulude hüvitamisest. Kohus ei tuvastanud, et esineks ÄS § 166 lg 2 toodud aluseid osaühingu juhatuse teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumiseks. Puudutatud isiku väited, et avaldaja tegutseb tema konkurendina, on oletuslikud ja tõendamata. Üksnes asjaolu, et avaldajale kuulub või on varasemalt kuulunud mitmeid kinnistuid, ei tähenda, et ta tegutseks ilmtingimata kinnisvara arenduse ja vahenduse alal avaldaja konkurendina. Isegi kui avaldaja tegutseks puudutatud isiku konkurendina, ei annaks see igal juhul alust teabe andmisest keelduda või teavet valikuliselt esitada. Sellisel juhul tuleks täiendavalt analüüsida ja põhjendada, kuidas täpselt võib kogu nõutud teabe avaldamine osaühingu huve kahjustada. Avaldaja taotles, et talle saadetaks dokumendid e-mailiga, kuna ta viibib töö tõttu enamuse ajast välismaal. Seadus ei näe ette osaniku õigust saada dokumentidest ärakirju või koopaid. Dokumentide e-mailiga saatmine on aga samastav dokumendist elektroonilise koopia andmisega. Kuivõrd avaldaja
eesmärk on tutvuda puudutatud isiku majandustegevusega seotud dokumentide sisuga, pidas kohus võimalikuks määrata, et avaldajale tuleb võimaldada tutvuda dokumentidega puudutatud isiku või temale raamatupidamisteenust osutava isiku juures. Arvestades, et osanik siiski ka aeg-ajalt Eestis viibib, leidis kohus, et osaühingu või osaühingule raamatupidamisteenuse osutaja ruumidesse dokumentidega tutvuma minemine ei ole osaniku jaoks ebamõistlikult koormav. Kohus pidas mõlema poole huvisid kaaludes põhjendatuks määrata dokumentidega tutvumise korra kindlaks selliselt, et avaldajal on õigus tutvuda dokumentidega arvates kohtulahendi jõustumisest kolme kuu jooksul tööpäevadel ajavahemikus 10.00-16.00 puudutatud isiku või temale raamatupidamisteenust osutava isiku juures, teatades sellest puudutatud isikule ette 5 tööpäeva puudutatud isiku äriregistrijärgsel e-maili aadressil. Kohus leidis, et teabe saamine on avaldaja huvides, mistõttu tehakse ka lahend avaldaja huvides. Samas on käesoleva kohtumenetluse põhjustanud puudutatud isik, kes kohtuväliselt on olnud nõus avaldajale andma teavet üksnes osaliselt. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et puudutatud isik on algusest peale olnud nõus nõutud teavet osaliselt andma ja on lõpuks avalduse kohtuväliselt osaliselt rahuldanud, on kohtu arvates õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 7) ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Mitme menetlusosalisega hagita menetluse asjades saab menetluskulude jaotamise aluseks olla põhimõte, et menetluskulud jäetakse selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Antud asjas on kohus rahuldanud avalduse täies ulatuses, seega on lahend tehtud avaldaja kasuks ja puudutatud isiku kahjuks. Järelikult tuleb neist põhjustest tulenevalt jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohtu põhjendused menetluskulude jaotamise kohta ei ole loogilised ega põhjendatud, samuti ei ole need kooskõlas kohtu tuvastatud asjaoludega ja põhjendustega, mis on esitatud seoses avalduse rahuldamisega. Avaldaja nõue on antud asjas rahuldatud täielikult. Seega ei ole kohtumenetlust põhjustanud mitte avaldaja, vaid puudutatud isik. Avaldajal puudus võimalus asja lahendamiseks ilma kohtu abita. Eelnevast tulenevalt on õiglane jätta antud asjas kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5.Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 3, 4, 4.1, 4.2, 5 ja 7 tühistada täies ulatuses ning jätta avaldus läbi vaatamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Alternatiivselt palus puudutatud isik tühistada maakohtu resolutsiooni punktid 1, 3, 4, 4.1, 4.2, 5 ja 7 täies ulatuses ning jätta avaldus rahuldamata. Kolmanda alternatiivina palus puudutatud isik tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3, 4, 4.2 täies ulatuses ning määrata, et Allar Oja avaldus OÜ Enterpolar teabe andmise kohustamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt, seda nõudes „4. kohustada OÜ-d Enterpolar võimaldama Allar Ojal tutvuda. OÜ Enterpolar kõigi pangakontode väljavõtetega perioodil 01.01.2014 kuni 17.04.2017.“ ÄS § 166 lg 3 esimesest lausest tulenevalt eristatakse teabe andmist ja dokumentidega tutvumise võimaldamist. Avaldaja avaldusest ei nähtu, et puudutatud isiku juhatus oleks keeldunud dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Avalduses väidetu kohaselt on puudutatud isiku juhatus keeldunud teabe andmisest. Maakohus ei ole eeltoodu osas võtnud sisulist seisukohta.
Maakohus on asunud seisukohale, et OÜ Enterpolar ei ole avaldaja nõuet täitnud. 31.10.2017 aktist nähtub, et avaldajale on 31.10.2017 tehtud võimalikuks tutvuda OÜ Enterpolar pearaamatu väljavõttega. Asjaoluga, et avaldaja soovis 31.10.2017 aktis fikseerida, et OÜ Enterpolar esitatud pearaamatu väljavõtted ei ole see dokument millega avaldaja soovis tutvuda, ei muuda olematuks OÜ Enterpolar poolt temalt nõutud pearaamatu väljavõtte esitamist tutvumiseks avaldajale. 31.10.2017 aktist nähtub, avaldajale on 31.10.2017 tehtud võimalikuks tutvuda OÜ Enterpolar pangakonto väljavõtetega AS-s Swedbank. Asjaolu, et Allar Oja soovis 31.10.2017 aktis fikseerida, et tutvumiseks esitatud pangakonto väljavõtetes on kinni kaetud tasunud isikute nimed, ei muuda olematuks asjaolu, et talle on esitatud tutvumiseks soovitud OÜ Enterpolar nimele avatud konto väljavõte. Maakohtu määrusest ei nähtu analüüsi, miks 31.10.2017 esitatud ei ole avaldaja nõude täitmine konto väljavõte saamiseks. Avalduse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et avaldaja soovis 31.10.2017 aktis fikseerida, et puudutatud isiku esitatu ei sisalda puudutatud isiku pangakonto väljavõtet AS-s SEB Pank ja tal ei olnud võimalik sellega tutvuda. 31.10.2017 on puudutatud isik esitanud avaldajale e-kirja teel teatise, et tal on võimalik tutvuda puudutatud isiku konto väljavõttega AS-s SEB Pank ning pakutud selleks ka aeg. Avaldaja ei ole nimetatud e-kirjale vastanud. Nimetatud 31.10.2017 e-kiri tõendab, et OÜ Enterpolar andis avaldajale võimaluse tutvuda nõutud dokumendiga. Seega ei täidetud ÄS § 166 lg 3 sätestatud eeldus Puudutatud isik taotleb, et kohus võtaks tõendina vastu OÜ Enterpolar esindaja poolt 31.10.2017 avaldajale saadetud e-kirja. Tõend tekkis alles 31.10.2017. Maakohus ei teinud puudutatud isikule teatavaks, et käesolev vaidlus lahendatakse kirjalikus menetluses, samuti maakohus ei teatanud kohtulahendi teatavaks tegemise aega. Asjaolu, et kohus lahendas asja 10.11.2017 määrusega oli määruskaebuse esitajale üllatuslik. Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku eeltoodud seisukohtadega, siis tuleb avaldus jätta rahuldamata nõudes, millega puudutatud isik on kohustatud võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku pearaamatuga 01.01.2014-17.04.2017. Määruskaebuses välja toodud asjaoludega on tõendatud, et puudutatud isik on vastava nõude täitnud. Seejuures ei ole oluline, et pearaamatut on tutvustatud avaldajale kohtumenetluse kestel.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Avaldaja (vastustaja II) esitas puudutatud isiku määruskaebusele vastuse, milles palub jätta määruskaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku määruskaebuses on esitatud ka väide, et avaldaja ei ole kinni pidanud asja kohtueelse lahendamise korrast viitega ÄS § 166 lg-le 3. Avaldaja ei saa aru, millist korda on siinjuures silmas peetud, kuna vastav säte näeb ette kaks alternatiivset õiguskaitsevahendit, kuid mitte mingit asja kohtueelse lahendamise korda. Avaldaja ei ole kunagi varjanud asjaolu, et puudutatud isik on pakkunud mingeid tutvumise aegu, kuid on tuginenud sellele, et aegade pakkumine on olnud üksnes näilik, kuna need on olnud üksnes päevadel, millal avaldaja ei saa kohale tulla ning see asjaolu on puudutatud isikule olnud teada. Olukord, kus dokumentidega tutvumiseks pakutakse aegu, mis teadaolevalt on avaldaja jaoks välistatud ning nõutakse õigusvastaselt raha maksmist, ei saa olla loetud tegelikuks dokumentidega tutvumise võimaluseks. Dokumentidega tutvumisest keeldumine ei pea olema väljendatud tingimata vastava sõnaga, vaid vastav tahe võib olla väljendatud ka tegudega, mis ongi antud juhul toimunud. Puudutatud isik väidab, et avaldaja on kõigi tema nõutud dokumentidega saanud tutvuda 31.10.2017. Mingisuguste dokumentidega tutvumine sellel päeval tõesti toimus, kuid tutvumist ei võimaldatud nende dokumentidega, mida avaldaja taotles. Teiseks juhtus see vahetult enne määruse avalikku kuulutamist ja seoses selle sündmusega ei teatanud puudutatud isik kohtule midagi. Vaatamata kohtu
antud tähtaja möödumisele avaldaja seda tegi ja ei ole arusaadav, miks ei saanud seda teha puudutatud isik. Kui puudutatud isik soovib ringkonnakohtus väita, et ta on avaldaja nõude rahuldanud, tuleks esitada ka vastavad tõendid, mida aga ei ole esitatud. Seega jääb avaldaja selle juurde, et ka kohtumenetluse käigus ei ole puudutatud isik tema nõuet täitnud. 31.10.2017 toimunud dokumentidega tutvumisel esitas puudutatud isik avaldajale esmalt üksnes ühe pangakonto väljavõtte, kuigi arvelduskonto on kahes pangas. Esitatud väljavõttes olid osad andmed kinni kaetud, mistõttu ei olnud tegu mitte pangakonto väljavõttega, vaid osaga sellest. Samuti esitas puudutatud isik mitte pearaamatu (st raamatupidamisregistri, kus on kajastatud kõik tehingud), vaid käibeandmiku (st raamatupidamisregistri, milles on kajastatud üksnes numbriliselt iga raamatupidamiskonto algseis, muutus ja lõppseis). Asjaolu, et puudutatud isiku esindaja saatis samal päeval avaldajale e-kirja ja teatas, et ekslikult unustati SEB konto olemasolu ning pakuti võimalust tutvuda samal päeval, on täiesti tüüpiline puudutatud isiku tegevus näilike võimaluste loomisel. E-kiri ei ole kontaktsidevahend ja seega peaks mõistlikult eeldama, et kui sellisel viisil antakse millegi tegemiseks aega kaks tundi kirja saatmisest, siis ei ole eesmärgiks anda tegelikku võimalust. Arvestada tuleb ka sellega, et eeldatakse, et inimene loeb e-kirja kord päevas, mis on kahest tunnist oluliselt pikem aeg. Avaldaja on seisukohal, et määruskaebuse väited, et avaldus tulnuks jätta rahuldamata osas, mis puudutas pearaamatu väljavõttega tutvumist, ei ole põhjendatud. Neid asjaolusid ei saanud maakohus lahendi tegemisel arvestada, kuna puudutatud isik ei teatanud neist kohtule. Kui puudutatud isik soovib, et selle asjaoluga arvestaks ringkonnakohus, peaks ta kohtule esitama dokumendi, millega tutvumist ta võimaldas, et ringkonnakohus saaks kontrollida, kas tegu oli (sõltumata dokumendi pealkirjast) pearaamatu väljavõttega nagu väidab puudutatud isik, või käibeandmikuga, millega avaldaja tutvuda sai. Määruskaebuses on tuginetud asjaolule, justkui oleks maakohus rikkunud menetlusnorme sellega, et ei ole määranud lõplikku tähtaega, mille jooksul on menetlusosalistel võimalik esitada avaldusi ja dokumente ega ole määranud otsuse avalikult teatavaks tegemise aega. Need väited ei vasta tegelikkusele. Maakohus on kõik need küsimused lahendanud oma 20.09.2017 määrusega. E-toimiku andmetest nähtub, et puudutatud isiku esindaja on selle määruse 21.09.2017 kätte saanud. Avaldaja ei vaidle vastu täiendava tõendina määruskaebusele lisatud e-kirja vastuvõtmisele. Avaldaja märgib, et selle tõendi seos käesoleva asjaga ei ole talle üheselt selge ja nõustub tõendi vastuvõtmisega lähtudes üksnes menetlusosaliste õigusest tõendeid esitada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldatama ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist kinni pidanud seda liiki asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mis tuleneb ÄS § 166 lõikest 3. Nimelt ei nähtu puudutatud isiku sõnul avaldusest asjaolu, et puudutatud isiku juhatus on keeldunud dokumentidega tutvumise võimaldamisest, vaid, et puudutatud isik on keeldunud teabe andmisest. ÄS § 166 lg 1 sätestab osaniku õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Ekslik on puudutatud isiku seisukoht, et ÄS § 166 lg 3 sätestab kohustusliku korra asja kohtuväliseks lahendamiseks. Õige on maakohtu seisukoht, et ÄS § 166 lg 3 alusel kohtule esitatud avalduse rahuldamise eelduseks on samasisulise taotluse varasem esitamine osaühingule (juhatusele).
9.Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et maakohtu määrusest ei nähtu, et tõendina vastuvõetud 31.10.2017 akti ei ole uuritud. Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Maakohus on määruse punktis 4 viidanud, et tõendina on esitatud protokoll selle kohta, et puudutatud isik on avaldajal võimaldanud dokumentidega osalist tutvumist. Samuti selgitas maakohus määruse p 6 kolmandas lõigus, et „Vahetult enne käesoleva kohtulahendi tegemist sai kohtule teatavaks, et osaühing on osaniku nõude osaliselt rahuldanud, kuid ei ole esitanud konto väljavõtteid terve perioodi kohta ning konto väljavõttes on kinni kaetud tasunud isikute nimed. Samuti on puudu pearaamatu väljavõte ning esitatud teiste pangakontode väljavõtteid.“ Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et eeltoodut ei saa pidada nõude täitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et 31.10.2017 aktiga ei ole tõendatud, et puudutatud isik oleks võimaldanud avaldajal kõigi taotletud dokumentidega tutvuda. Õige on seetõttu maakohtu järeldus, et 31.10.2017 aktist tuleneb, et puudutatud isik on võimaldanud avaldajal dokumentidega osaliselt tutvuda. ÄS § 166 lg 3 eeldus on seetõttu täidetud. Määruskaebusele lisatud 31.10.2017 e-kirjast tuleneb samuti, et 31.10.2017 avaldaja poolt dokumentidega tutvumisel ei näidatud avaldajale kõiki taotletud dokumente. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et 31.10.2017 e-kirjast (tl 123) ei piisa väitmaks, et ÄS § 166 lg 3 eeldus on täitmata ning järelikult on puudutatud isik võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda. 31.10.2017 e-kiri on saadetud kell 13:59, milles on antud tähtaeg dokumentidega tutvumiseks sama päeva kella 16.00-ni. Avaldajalt ei saanud mõistlikult eeldada kahe tunni jooksul nimetatud e-kirja lugemist ning seejärel dokumentidega tutvumist. Seega ei saa väita, et puudutatud isik on nimetatud e-kirja saatmisel oma kohustuse täitnud. Kohustuse täidetuks lugemiseks ei ole tekkinud olukorras piisav ka 31.10.2017 e-kirja viimases lauses pakutud võimalus leppida muu aja osas dokumentidega tuvumiseks eraldi e-kirja vahendusel kokku. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et puudutatud isiku seisukoht dokumentide ja teabe eristamiseks ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane ega anna alust avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus ei ole rikkunud õigusnorme, jättes puudutatud isiku selle väite osas sisulise seisukoha võtmata. Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes, et ei esine alust maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1, 3, 4, 4.1, 4.2, 5 ja 7 tühistamiseks ning avalduse läbi vaatamata jätmiseks ega avalduse rahuldamata jätmiseks.
10.Kolmanda alternatiivina taotleb puudutatud isik maakohtu määruse punktide 3, 4, 4.2 täies ulatuses tühistamist ning palub määrata, et Allar Oja avaldus OÜ Enterpolar teabe andmiseks kohustamiseks kuulub rahuldamisele osas, millega avaldaja palus kohustada OÜ-d Enterpolar võimaldama Allar Ojal tutvuda OÜ Enterpolar kõigi pangakontode väljavõtetega perioodil 01.01.2014 kuni 17.04.2017. Puudutatud isik palub jätta avaldaja taotlus rahuldamata pearaamatuga tutvumise osas, kuna puudutatud isik on nimetatud nõude täitnud.
Ringkonnakohus leidis eelpool, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et on võimaldanud avaldajal pearaamatuga tutvuda. Ka toimiku materjalidest ei tulene, et 31.10.2017 toimunud dokumentidega tutvumisel esitati avaldajale pearaamat soovitud mahus, mitte käibeandmik. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus ka nimetatud puudutatud isiku taotluse rahuldamata.
11.Puudutatud isik on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, kuna maakohus ei ole andnud pooltele lõplikku tähtaega, mille jooksul on menetlusosalistel võimalik esitada avaldusi, dokumente, samuti lahendi avalikult teatavaks tegemise aega. Ringkonnakohus juhib puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et maakohus määras 20.09.2017 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti andis maakohus samas määruses pooltele tähtajad seisukohtade esitamiseks ja menetluskulude nime kirja esitamiseks. Maakohus määras lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.11.2017 (tl 69). Puudutatud isikule toimetati nimetatud määrus kätte 21.09.2017. Seega on väärad puudutatud isiku väited, et maakohus jättis nimetatud toimingud tegemata.
12.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus menetluskulude jaotuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on 19.10.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16 p-s 11 selgitanud, et hagita menetluses menetluskulude jaotuse üle otsustamisel annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale. Ka õiguskirjandusest tuleneb, et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn 2017, § 172). Kuna kohtul on siinjuures lai kaalutlusõigus, on põhimõtteliselt avatud kõik §-de 162 ja 163 juures kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid, sh kohus võib jaotada menetluskulud protsendi või murdarvuna, aga ka sõltuvalt kululiigist, samuti jätta iga menetlusosalise kulud tema enda kanda (V. Kõve jt, § 172). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotusel teinud kaalutlusvigasid ega väljunud diskretsioonipiiridest. Kohus on menetluskulude jaotust piisaval määral põhjendanud. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus rahuldamata avaldaja määruskaebuse.
13.Kuivõrd mõlemad määruskaebused jäävad rahuldamata on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta ka määruskaebemenetluses TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata puudutatud isiku taotluse tähtaja andmiseks menetluskulude nimekirja esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.