2-17-5329/72 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.04.2017 esitatud ning 26.04.2017 täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli Xxxx(hageja) ja Xxxx(kostja) vahel 09.04.2016 sõlmitud hagejale kuuluva eluruumi, asukohaga Xxxx Tallinn, tähtajaline üürileping. Üürilepingu kohaselt oli kostja kohustatud hagejale tasuma üüri igakuiselt 25ndaks kuupäevaks ettemaksuna 400 eurot, millele lisanduvad kommunaalmaksud vastavalt kostja poolt tarbitud näitudele ja korteriühistu poolt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud algusest peale oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt, jättes regulaarselt osaliselt tasumata üüriraha ja kommunaalmaksed. 12.01.2017 teatas kostja, et lõpetab ühepoolselt üürilepingu. 14.01.2017 kohtus hageja kostjaga ning kostja teatas, et kolib lähiajal korterist välja ning andis kirjaliku lubaduse üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevuse likvideerida, kuid seda ei teinud. Samas elas kostja üüritud korteris kuni 2017 veebruari keskpaigani, siis kolis korterist hagejale teatamata välja ning jättis korterivõtmed üle andmata. Et siseneda korterisse, pidi hageja korteri ukse maha lõhkuma ja uue luku paigaldama. Luku vahetuse maksumus oli 40 eurot. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1 674,64 eurot ja hüvitise luku vahetamise eest 40 eurot. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt viivise alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja vastus Kostja nõustus oma vastuses võlgnevusega osaliselt.

Hagimaterjalidest nähtuvalt sõlmiti hageja ja kostja vahel 17.02.2015 eluruumi üürileping, millega üürileandja, s.o hageja andis kostjale tasu eest ajutiseks kasutamiseks hagejale kuuluva korteri nr 53, mis asub Viimsis Mereranna tee tänaval, elamus nr 4 (kd I lk 11-14). Lepingu kohaselt oli eluruumi üüriks 400 eurot kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud ning üüri maksmine toimub maksustatava kuu 25ndaks kuupäevaks hageja pangakontole (lepingu p 3.1, 3.4). Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et kuna üürilepingu allkirjastas hageja poeg, siis on üürileping sõlmitud hageja poja ja kostja vahel. Kohus nimetatuga ei nõustu. Üürilepingu poolteks on VÕS § 271 kohaselt üürnik ja üürileandja. Üürilepingus on üürileandjaks märgitud Xxxx, s.o hageja. 28.09.2017 eelistungil on hageja kinnitanud, et lepingu sõlmis hageja poeg, kes esindas hagejat (kd I 164 pöördel). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lg 3 sätestab, et kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Kohus selgitab, et üürileping ei pea olema kirjalik. Seega ei pidanud hageja esindamiseks üürilepingu sõlmimisel ka hageja poolt antud volitus olema kirjalik ning piisas suulisest volitusest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks enne hagiavaldusele vastuse esitamist seadnud kahtluse alla, kellega üürileping on sõlminud. Kostja e-kirjast hagejale nähtub, et kostja on pidanud hagejat üürilepingu pooleks ehk üürileandjaks (ekirja tõlge kd I lk 44). Nimetatud e-kirjas soovis kostja üles öelda Xxxx sõlmitud üürilepingu. Ka oma esialgses vastuses on kostja viidanud, et leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel ning on üksnes osundanud, et lepingul on kolmanda isiku allkiri. Seega on usutav, et TsÜS § 118 lg 2 kohaselt on volitus üürilepingu sõlmimiseks hageja poolt antud. Seega loeb kohus tõendatuks, et üürileping on kehtivalt sõlmitud hageja ja kostja vahel.

teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkuleppe on tühine. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 6.2 sätestab, et üürnikul on õigus mõjuval põhjusel üürileping üles öelda, teatades sellest üürileandjale ette vähemalt 1 kuu. Lepingus sätestatud mõjuv põhjus eeldab kohtu hinnangul erakorralist ülesütlemist, millest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on nimetatud üürilepingu säte üürniku kahjuks kõrvalekalduv ning tulenevalt VÕS §-st 313 lg 3 ning VÕS §-st 275 tühine. 5.3 12.01.2017 e-kirjaga on kostja avaldanud soovi üürilepingu ülesütlemiseks (kd I lk 44). Nimetatud e-kirjast ei nähtu, et kostja sooviks oleks olnud lõpetada üürileping erakorraliselt. Kohus selgitab, et tähtajaline üürileping peaks reeglina lõppema tähtaja möödudes. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab aga esinema kaks eeldust- õiguslik alus ja ülesütlemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele. Seega on üürilepingu erakorraline ülesütlemine õiguspärane siis, kui leping öeldakse üles õiguslikul alusel ning seaduses sätestatud korras. Ilma õigusliku aluseta teostatud üürilepingu ülesütlemine on tühine. Tühisel lepingu ülesütlemisel ei ole õiguslikke tagajärgi ning tühine lepingu ülesütlemine ei lõpeta üürilepingut ja see kehtib edasi. Lepingu ülesütlemist sooviv lepingupool kannab kõikide lepingu ülesütlemise eelduste täitmise tõendamise riski. Lepingust vabaneda sooviv lepingupool peab suutma tõendada, et leping enam ei kehti, st seda et on täidetud kõik lepingu ülesütlemise eeldused. VÕS § 313 lg 2 ja 3 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel ning üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et hageja on kostja 12.01.2017 e-kirja kätte saanud. Samas ei nähtu 12.01.2017 e-kirjast õiguslikke aluseid üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ühtegi põhjendust, miks üürilepingut soovitakse üles öelda, kostja ülesütlemisavalduses märkinud ei ole. Samuti ei ole ülesütlemisavalduses märgitud, mis ajast soovitakse üürileping üles öelda. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei öelnud seega kostja üürilepingut üles VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Seega ei saa ülesütlemist lugeda toimunuks erakorraliselt 12.01.2017 ning üürileping kehtis pärast 12.01.2017 jätkuvalt edasi. 5.4 Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul lugeda üürilepingut lõppenuks ka 12.02.2017 või 13.02.2017. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole ka hageja üürilepingut kostjaga erakorraliselt üles öelnud. Hageja ei ole välja toonud ega esitanud dokumente, et sellekohaseid avaldusi oleks kostjale esitatud. Samuti ei nähtu, et üürileping oleks lõppenud poolte kokkuleppel nimetatud kuupäevadel. Kohus selgitab, et lepingu kokkuleppel lõpetamine on võimalik üksnes siis, kui kõik lepingupooled sellega nõustuvad. Kostja on avaldanud soovi üürilepingu lõpetamiseks 12.01.2017 e-kirjaga, märkimata aega, mis ajast alates üürilepingu lõpetamist soovitakse. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja lugenud üürilepingu lõppenuks 12.02.2017 ehk kuu aega pärast ülesütlemisteatise esitamist (kd I lk 41 p 1). Hageja on selle arvestamisel tuginenud aga tühisele lepingu punktile, s.o üürilepingu p 6.2, mis sätestas, et üürnikul on õigus mõjuval

6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse (s.o üür ja kõrvalkulud) kokku summas 1 674,64 eurot seisuga 12.02.2017. Kostja on esitanud vastuväite hageja võlgnevuse arvestusele. Seega tuleb kohtul hinnata üüri ja kommunaalkulude arvestust kuude kaupa. 6.1 Kohus peab vajalikuks märkida, et 18.10.2017 esitatud nõude täpsustuses on kostja märkinud, et tasumata jäetud kogusumma moodustab seisuga 13.02.2017 kokku 1 704,70 eurot: üüritasu 967 eurot, kommunaalkulud 635,38 eurot, elekter 93,23 eurot ning gaas 9,09 eurot. Samas ei ole hageja oma nõuet suurendanud ega palunud selles osas võlgnevust ka kostjalt välja mõista. Seega lähtub kohus esialgses hagiavalduses märgitud lõplikust summast ning kuupäevast 12.02.2017. 6.2 Üürilepingu p 3.1 kohaselt on lepingu poolte vahelisel kokkuleppel eluruumi üüriks 400 eurot kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud, s.o tasu üürileandja ja kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Lepingu p 3.5 kohaselt tasu elektrienergia ja vee kasutamise eest maksab üürnik vastavalt tegelikule tarbimisele kehtivas korras ja tähtaegadel. 6.3 Hageja on palunud välja mõista üüri ja kommunaalkulud kuni 12.02.2017. Kuna poolte vahel oli nimetatud ajal kehtiv üürileping, siis on hageja õigustatud kostjalt ka üüri ja kõrvalkulusid hagis nimetatud perioodi eest nõudma. VÕS § 296 lg 3 sätestab, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Seega ei oma tähendust teise üürilepingu sõlmimine kostja poolt ega asjaolu, et kostja kolis üüritud pinnalt välja enne lepingu lõppemist. Üüripinna mitte kasutamine ei tähenda üürilepingu lõppemist ega vabasta üürniku üürilepinguga võetud kohustustest. 6.4 Üür aprill 2016 kuni veebruar 2017 eest. Üürilepingu kohaselt oli üüri suuruseks 400 eurot kuus. Kuna leping sõlmiti 09.04.2016 ning hageja nõuab üüri kuni 12.02.2017, siis on hageja õigustatud nõudma aprill 2016 üüri 22 päeva eest, seega 293,26 eurot (400:30 x 22) ning veebruari 2017 üüri 12 päeva eest,

seega 171,48 eurot (s.o 400:28 x 12). Ülejäänud kuude eest, s.o mai 2016-jaanuar 2017, pidi kostja tasuma üüri kokku summas 3600 eurot (s.o 9 x 400). Seega on hagejal õigus nõuda üüri kokku summas 4064,74 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvestanud üüri summas 4040 eurot (kd I lk 42). Hageja on 18.10.2017 esitatud dokumendis märkinud, et kostja on tasunud üüri kokku summas 3090 eurot. Nimetatule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja on 28.09.2017 istungil kinnitanud, et on tasunud kokku 4034 eurot (kd I lk 165 pöördel). Seega on hageja üürinõue kostja vastu põhjendatud summas 950 eurot (4040 – 3090). 6.5 Kõrvalkulud aprill 2016 kuni veebruar 2017 eest. Kõrvalkulude kandmise kohustus on üürnikul juhul, kui üürnik ja üürileandja on selles eraldi kokku leppinud. VÕS § 292 lg 1 teise lause kohaselt on kõrvalkuludeks tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Selleks, et ühte kulutust saaks kõrvalkulude hulka lugeda, tuleb hinnata, kas vastav kulu on seotud asja kasutamisega. Kui konkreetsel kulutusel asja kasutamisega seos puudub, siis ei saa vastavat kulutust kõrvalkuluks lugeda. Kui eluruumi üürilepingu puhul lepivad lepingupooled kokku, et mingi kulutuse kannab eluruumi üürnik, kuid kui vastaval kulutusel asja kasutamisega seos puudub, siis tuleb VÕS § 275 tõttu vastav kokkulepe tühiseks lugeda. Näiteks eluruumi remondifondi kulude kandmise kohustus lasub üürileandjal, mitte üürnikul. Asja korrashoiukohustus lasub üürileandjal. Kõrvalkuludega seoses tuleb eristada asja kasutamisega seotud kulusid ja üürnikule täiendavalt osutatud teenuseid. Näiteks TV, interneti või telefoniteenust ei käsitleta ruumi kasutamisega seotud teenusena, sest vastav teenus ei seondu asja kasutamisega (Vt kohtu põhjenduste osas ka Paul Varul jt (koost). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2007, § 292, lk 195, 196). Seega näeb ka seadus ette, et üürnik peab tasuma vaid teenused, mida kolmandad isikud osutavad selleks, et korterit oleks võimalik kasutada. Nimetatud kuludeks võivad olla elekter, küte, üldruumide/territooriumi koristamine ja korrashoid (hoolduskulud), vesi, kanalisatsioon, prügivedu. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kommunaalkulude arvetes märgitud üldkulude ja haldamise kulu ning remondikulude tasumist kostja poolt kõrvalkuludena. Remondifondi kogumine ei ole seotud korteri kasutamisega üürniku poolt ning seda ei saa lugeda kõrvalkuluks. Seega ei pea kohus vajalikus anda eraldi hinnangut ka poolte kirjavahetusele, mis puudutab remondifondi (kd I lk 121). Samuti on ei saa kohtu hinnangul pidada kõrvalkuluks arvetel märgitud kulusid „üldkulud, haldamine“ selliseks kõrvalkuluks, mille maksmise kohutus oleks kostjal. Haldamine ei ole kohtu hinnangul konkreetselt üürnikule vahendatav teenus ning nimetatud kulud peaks olema kaetud üürimaksega. Järgnevalt hindab kohus esitatud arvete pinnalt hageja kõrvalkulude nõuet: 1) Hageja on esitanud kohtule tõendina arve märts 2016 eest summas 142,08 eurot (kd I lk 8). Kohus jätab nimetatud tõendi tähelepanuta, kuna märtsis 2016 ei olnud poolte vahel veel üürilepingut sõlmitud ning seega puudub hagejal õiguslik alus nimetatud summa välja nõudmiseks kostjalt.

2) Hageja on esitanud kohtule aprilli 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 95,61 eurot (kd I lk 8 pöördel), Eesti Energia arve summas 20,23 eurot, s.h viivis 0,15 eurot (kd I lk 16) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Esmalt arvestab kohus kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 56,05 eurot (s.o 95,61- 15,38- 24,18). Samuti arvestab kohus maha Eesti Energia arves märgitud viivise summas 0,15 eurot, kuna hageja ei ole viivise nõude aluseks olevaid asjaolusid välja toonud (kohus on selgitanud nimetatud 13.04.2017 määruse p 2.3, kd I lk 37). Seega jääb Eesti Energia arve summaks 20,08 eurot (20,230,15). Kuna leping sõlmiti 09.04.2016, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt kõrvalkulusid 22 päeva eest aprillis 2016. Samuti selgitab kohus, et ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista vee tarbimise eest terve kuu ulatuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et enne üürilepingu sõlmimist ei oleks vett tarbitud. Seega on kommunaalkulude suurus põhjendatud 41,10 euro ulatuses (56,05: 30 x 22), Eesti Energia arve on põhjendatud 14,73 euro ulatuses (20,08:30 x 22) ning maagaasi kuumakse on põhjendatud samuti 22 päeva eest summas 2,71 eurot (3,70:30 x 22). Kokku on seega kõrvalkulud aprilli 2016 eest põhjendatud summas 58,54 eurot. 3) Hageja on esitanud kohtule mai 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 82,45 eurot (kd I lk 9; hagist nähtuvalt nõuab hageja 81,74 euro tasumist), Eesti Energia arve summas 25,37 eurot, s.h viivis 0,23 eurot (kd I lk 17) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 42,18 eurot (s.o 81,74- 15,38- 24,18). Samuti arvestab kohus maha Eesti Energia arves märgitud viivise summas 0,23 eurot, kuna hageja ei ole viivise nõude aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Seega jääb Eesti Energia arve summaks 25,14 eurot (25,37-0,23). Seega on kommunaalkulude suurus põhjendatud summas 42,18 eurot, Eesti Energia arve 25,14 eurot ja maagaasi kuumakse 3,70 eurot. Kokku on seega kõrvalkulud mai 2016 eest põhjendatud summas 71,02 eurot. 4) Hageja on esitanud kohtule juuni 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 80,78 eurot (kd I lk 9 pöördel; hagist nähtuvalt nõuab hageja 80,07 euro tasumist), Eesti Energia arve summas 28,14 eurot (kd I lk 18) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 40,51 eurot (s.o 80,07- 15,38- 24,18). Seega loeb kohus esitatud arvete ja

teatise alusel põhjendatuks kommunaalkulud 40,51 eurot, Eesti Energia arve summas 28,14 eurot ning maagaasi kuumakse 3,70 eurot. Kokku on seega kõrvalkulud juuni 2016 eest põhjendatud summas 72,35 eurot. 5) Hageja on esitanud kohtule juuli 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 82,96 eurot (kd I lk 10), Eesti Energia arve summas 33,48 eurot (kd I lk 19) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 43,40 eurot (s.o 82,96- 15,38- 24,18). Seega loeb kohus esitatud arvete ja teatise alusel põhjendatuks kommunaalkulud 43,40 eurot, Eesti Energia arve summas 33,48 eurot ning maagaasi kuumakse 3,70 eurot. Kokku on seega kõrvalkulud juuli 2016 eest põhjendatud summas 80,58 eurot. 6) Hageja on esitanud kohtule august 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 106,50 eurot (kd I lk 10 pöördel), Eesti Energia arve summas 38,39 eurot (kd I lk 20) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 66,94 eurot (s.o 106,50- 15,38- 24,18). Seega loeb kohus esitatud arvete ja teatise alusel põhjendatuks kommunaalkulud 66,94 eurot, Eesti Energia arve summas 38,39 eurot ning maagaasi kuumakse 3,70 eurot. Kokku on seega kõrvalkulud august 2016 eest põhjendatud summas 109,03 eurot. 7) Hageja on esitanud kohtule september 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 125,33 eurot (kd I lk 11), Eesti Energia arve summas 32,02 eurot (kd I lk 21) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 85,77 eurot (s.o 125,33- 15,38- 24,18). Seega loeb kohus esitatud arvete ja teatise alusel põhjendatuks kommunaalkulud 85,77 eurot, Eesti Energia arve summas 32,02 eurot ning maagaasi kuumakse 3,70 eurot. Kokku on seega kõrvalkulud juuni 2016 eest põhjendatud summas 121,49 eurot. 8) Hageja on esitanud kohtule oktoobri 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 126,43 eurot (kd I lk 11 pöördel), Eesti Energia arve summas 30,52 eurot (kd I lk 22) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28).

Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 86,87 eurot (s.o 126,43- 15,38- 24,18). Seega loeb kohus esitatud arvete ja teatise alusel põhjendatuks kommunaalkulud 86,87 eurot, Eesti Energia arve summas 30,52 eurot ning maagaasi kuumakse 3,70 eurot. Kokku on seega kõrvalkulud oktoober 2016 eest põhjendatud summas 121,09 eurot. 9) Hageja on esitanud kohtule november 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 137,68 eurot (kd I lk 12), Eesti Energia arve summas 29,98 eurot (kd I lk 23) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 98,12 eurot (s.o 137,68- 15,38- 24,18). Seega loeb kohus esitatud arvete ja teatise alusel põhjendatuks kommunaalkulud 98,12 eurot, Eesti Energia arve summas 29,98 eurot ning maagaasi kuumakse 3,70 eurot. Kokku on seega kõrvalkulud november 2016 eest põhjendatud summas 131,80 eurot. 10) Hageja on esitanud kohtule detsember 2016 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 169,20 eurot (kd I lk 12 pöördel), Eesti Energia arve summas 31,76 eurot, s.h viivis 0,25 eurot (kd I lk 24) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 129,64 eurot (s.o 169,20- 15,38- 24,18). Samuti arvestab kohus maha Eesti Energia arves märgitud viivise summas 0,25 eurot, kuna hageja ei ole viivise nõude aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Seega jääb Eesti Energia arve summaks 31,51 eurot (31,76-0,25). Seega on kommunaalkulude suurus põhjendatud summas 129,64 eurot, Eesti Energia arve 31,51 eurot ja maagaasi kuumakse 3,70 eurot. Kokku on seega kõrvalkulud detsember 2016 eest põhjendatud summas 164,85 eurot. 11) Hageja on esitanud kohtule jaanuar 2017 kõrvalkulude tõendamiseks kommunaalkulude arve summas 210,76 eurot (kd I lk 13), Eesti Energia arve summas 26,74 eurot, s.h viivis 0,30 eurot (kd I lk 25) ning Eesti Gaasi teatise maagaasi kuumakse kohta summas 3,70 eurot (kd I lk 28). Kohus arvestab kommunaalkulude arvest maha üldkulud, haldamise summas 15,38 eurot ning remondifondi summas 24,18 eurot ning seega jääb kommunaalkulude summaks 171,20 eurot (s.o 210,76- 15,38- 24,18). Samuti arvestab kohus maha Eesti Energia arves märgitud viivise summas 0,30 eurot, kuna hageja ei ole viivise nõude aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Seega jääb Eesti Energia arve summaks 26,44 eurot (26,74-0,30). Seega on kommunaalkulude suurus põhjendatud summas 171,20 eurot, Eesti Energia arve 26,44 eurot ja maagaasi kuumakse 3,70 eurot.