Ele Liiv (eesistuja), Kaire Pullerits, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.01.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5209
Tsiviilasi
Varabaltic OÜ hagi JR (R) ja AV (V) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AV apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
20 392,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Varabaltic OÜ (registrikood 12644406), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja I JR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II AV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Kohtuistungi toimumise aeg
11.12.2017
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 05.06.2017 otsus ja teha uus otsus, millega hagi jääb rahuldamata 2556 eurot ületavas osas, muuta menetluskulude jaotust.
Rahuldada osaliselt Varabaltic OÜ hagi ja mõista välja AV-lt kahju 2556 eurot Varabaltic OÜ kasuks.
3.2.Jätta rahuldamata Varabaltic OÜ hagi AV vastu kahju 17 836,22 euro hüvitamiseks.
4.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta 13% ulatuses AV kanda ja 87% ulatuses Varabaltic OÜ kanda.
5.Välja mõista Varabaltic OÜ-lt riigilõiv 383 eurot AV kasuks.
1(9)
6.Välja mõista Varabaltic OÜ-lt 400 eurot riigituludesse. Selgitada vastustajale, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo lisatakse otsusele.
7.Menetluskulude rahalise suuruse (v.a apellatsiooniastme riigilõiv) määrab kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Varabaltic OÜ (hageja) esitas 02.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse JR (kostja I), AV (kostja II) ja RS vastu kahju 20 392,22 euro hüvitamiseks. 22.03.2017 määrusega jättis maakohus hagi RS vastu läbi vaatamata. Hagiavalduse kohaselt tegid kostja I ja RS 2011 hageja õiguseellasele Osaühingule KST Baltic ettepaneku investeerida rajatavasse klaasvillatehasesse. Erinevate investorite kaasamise põhjusena esitati vajadust saavutada omafinantseering toetuse taotlemiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Osaühing KST Baltic allkirjastas projektis osalemiseks toetuskirja 31.03.2011 ja 11.04.2011 edastas RS allkirjastamiseks laenulepingu koos lisaga. Lepingu järgi pidi Osaühing KST Baltic raha üle kandma Osaühingule Hendrikson, kelle juhatuse liikmena sõlmis lepingu kostja I. Lepingu p 1.1 alusel kandis Osaühing KST Baltic 18.04.2011 laenusaajale 20 000 eurot. Lepingu p 3.3 kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu 12 kuu pärast. Vastavalt lepingu p-le 1.1 ja 11.04.2011 sõlmitud lepingu lisale anti laen sihtotstarbeliselt investeeringuteks ja seotud kuludeks Eestisse klaasvillatehase rajamise projektis osalemiseks. Neli aastat hiljem ei ole ehitustöid alustatud. Osaühing Hendrikson ega ka ERKAS Partner OÜ ei ole taotlust toetuse saamiseks KIK-ile üldse esitanud. Seega ei ole laenu kasutatud sihtotstarbeliselt, vaid ehitaja kaasati projekti ilma tegelikke kavatsusi omamata. Osaühingu Hendrikson juhatuse liige oli laenulepingu sõlmimise hetkel kostja I, kuid alates 12.08.2011 oli selleks kostja II. Äriregistri andmetest nähtub, et Osaühingu Hendrikson viimane majandusaasta aruanne esitati 2009 kohta 30.06.2010. 10.05.2011 on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Osaühing Hendrikson ei ole alates 14.10.2011 enam käibemaksukohustuslane. Hoolimata sellest, et laenulepingu sõlmimise hetkeks oli Osaühing Hendrikson juba maksevõimetu, suurendas kostja I äriühingu kohustusi võetud laenu näol. Kostja I tegutsemine ei olnud hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostjale II kui oma kohustusi kohaselt täitvale juhatuse liikmele oleks saanud laenukohustuse olemasolu teatavaks vähemalt arvelduskonto ülevaatamisel, kus oli 20 000 euro suurune
2(9)
laekumine selgitusega „laenuleping nr.1, 18.04.11“. Kostjad rikkusid nii kohustust esitada maksejõuetuse korral pankrotiavaldus kui ka korraldada raamatupidamist ja koostada majandusaasta aruanne. Hageja andis laenu 18.04.2011 ja selle tagastamise tähtaeg oli 05.04.2012, selleks hetkeks oli kogunenud intressiks 392,22 eurot. Hageja kahju on 20 392,22 eurot, mille eest kostjad vastutavad solidaarselt. Hageja on Osaühingu KST Baltic õigusjärglane. Kostjate vastuväited
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Laenulepingu sõlmimise hetkel tema juhatuse liikmeks olemise ajal ei olnud mingit põhjust tunnistada ettevõte kestavalt maksejõetuks. Laenulepingu järgi pidi laen tagastatama 2012. Kostja I volitused lõppesid oluliselt varem, kui oleks tulnud esitada 2010 aastaaruanne.
3.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Laenu andmine toimus enne kui kostjast II sai juhatuse liige. Juhatuse liikmeks asumisel kinnitasid eelmine juhatuse liige MM ja kostja I, et äriühingul ei ole olulisi kohustusi võlausaldajate ees peale maksuvõlgnevuse. Endised juhatuse liikmed ei andnud kostjale II üle ettevõtte majandusdokumente. Kostja II lähtus osaühingu juhtimisel avaldatud teadaolevatest andmetest ja infost ning usaldas liigselt eelnevaid juhatuse liikmeid. Kostja II juhatuse liikmeks asumisel ei olnud osaühing maksejõuetu. Seetõttu puudus vajadus pankrotiavalduse esitamiseks. Hiljem kui selgus, et osaühing ei suuda oma kohustusi täita, esitas kostja II pankrotiavalduse. Kostja II ei palunud Osaühingul Hendrikson teha ERKAS Valduse OÜ-le osakapitali sissemakset. Asjaolu, et kostja II oli 2011 teises pooles seotud nii Osaühinguga Hendrikson kui ka ERKAS Valduse OÜ-ga, ei oma tähtsust, sest sisuliselt korraldasid äriühingute tegevusi teised isikud. Kostjat II ei informeeritud tegevustest ega esitatud ka majandustehingute dokumente. Juhatuse liikmel on küll seadusest tulenev kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist, ent kostjal II puudusid need võimalused. Kostja II oli sisuliselt passiivne juhatuse liige. Juhatuse liikme poolt raamatupidamise korraldamata jätmine, sh majandusaasta aruannete esitamata jätmine või pankrotiavalduse mitteesitamine ei põhjustanud hagejale kahju, mille eest peab vastutama kostja II. Maakohtu otsus
4.05.06.2017 otsusega maakohus jättis hagi rahuldamata kostja I suhtes ja rahuldas hagi kostja II suhtes. Kohus mõistis kostjalt II välja 20 392,22 eurot hageja kasuks. Kostja II kanda jäid 50% hageja menetluskuludest ja tema enda menetluskulud (TsMS § 163 lg 1). Kostja I menetluskulud jäid hageja kanda. 11.04.2011 sõlmitud laenulepingu kohaselt laenas Osaühing KST Baltic Osaühingule Hendrikson 20 000 eurot tagastamise tähtajaga 05.04.2012. Osaühing Hendrikson ei ole laenu tagastanud. Laenulepingu sõlmimise ajal oli Osaühingu Hendrikson juhatuse liige kostja I ja alates 12.08.2011 oli juhatuse liige kostja II. Osaühing KST Baltic andis jagunemise tulemusel laenulepingust tuleneva nõude üle hagejale. Äriühing, mille juhatuse liikmed kostjad olid, ei täitnud 11.04.2011 laenulepingust tulenevat kohustust ega ole võimeline seda ka tulevikus täitma, seega vastutavad kostjad hagejale tekkinud kahju eest, kuna ettevõtte maksevõimetuse põhjustas juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmine.
3(9)
Hageja ei tõendanud, et ajal, kui kostja I oli Osaühingu Hendrikson juhatuse liige, oli ettevõtte majanduslik seis niivõrd halb, et täiendava laenukohustuse võtmine oli heade kommetega vastuolus VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Äriregistri väljavõtte järgi tekkis maksuvõlg alates 10.05.2011, aga kostja I oli juhatuse liige kuni 29.04.2011. Kostjale I ei ole võimalik ette heita asjaolusid, mis toimusid pärast tema juhatuse liikme kohalt lahkumist. Ka laenuks saadud summa enda arvelt edasi kandmine ERKAS Valduse OÜ arvele ei tähendanud majanduslikult võlausaldajat kahjustavalt toimimist. Äriregistri väljavõttest nähtub, et osaühingu majandusaasta aruande esitamise kohustus on järgneva aasta 30.06. Kuna kostja I lahkus juhatuse liikme kohalt 29.04.2011, ei olnud selleks ajaks aruande esitamise tähtaeg saabunud. Osaühing Hendrikson ei olnud alates 14.10.2011 enam käibemaksukohustuslane, kuid see otsustus tehti pärast kostja I juhatuse liikme kohalt lahkumist. Hageja nõue kostja I vastu jäi rahuldamata. Äriregistri väljavõtte järgi on kostja II alates 12.08.2011 Osaühingu Hendrikson juhatuse liige. Nähtuvalt laenulepingust saabus osaühingu kohustus laenuks saadud 20 000 euro tagastamiseks 05.04.2012. Olukorras, kus Osaühing Hendrikson ei suutnud rahuldada Osaühingu KST Baltic sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei olnud ajutine, oli tegemist Osaühingu Hendrikson maksejõuetusega. Kostja II esitas pankrotiavalduse 20.06.2016. Olukorras, kus ettevõte ei olnud alates nõude sissenõutavaks muutumisest, 05.04.2012, võimeline võlga tasuma, oleks kostja II pidanud nimetatud kuupäevast alates 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. Jättes vastava kohustuse täitmata, rikkus kostja II ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust. Äriregistri väljavõttest nähtub, et perioodil, mil kostja II oli juhatuse liige, ei esitanud ettevõte ühtegi majandusaasta aruannet. Olukorras, kus kostja II jättis korraldamata äriühingu korrektse raamatupidamise ja täitmata RPS § 14 lg-st 1 tuleneva kohustuse majandusaastaaruande esitamiseks, on kostja II rikkunud võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Kostja II on 02.05.2012 sõlminud ettevõtte nimel ettevõttele kuulunud vara võõrandamise tehingu, kui Osaühing Hendrikson on müünud osa ERKAS Partner OÜ-le hinnaga 2556 eurot. Juhul kui kostja II oleks õigeaegselt pankrotiavaldusega kohtusse pöördunud, oleks kohus saanud pankrotiseaduse § 20 lg 1 alusel käsutustehingute tegemise ära keelata, või oleks tehingu tegemisest saadud tulu arvelt olnud võimalik pankrotimenetluses võlausaldaja nõuet vähemalt osaliselt rahuldada. Samuti juhul, kui kostja II oleks täitnud majandusaasta aruande esitamise kohustust, oleks hagejal olnud võimalik hinnata ettevõtte majanduslikku seisu ja esitada õigeaegne pankrotiavaldus eesmärgiga takistada osaühingust vara, mille arvelt oleks võimalik hageja nõuet rahuldada, väljaviimist. Lähtuvalt eeltoodust tekkis hagejale kahju, kuna talle jäi laen tagastamata ja kostja II tegevus oli õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kostja II tegevusetus õigeaegse pankrotiavalduse ning majandusaasta aruannete esitamata jätmise näol oli põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Kostja II väitis, et tal puudusid teadmised ettevõtte tegeliku olukorra kohta, tal ei olnud ligipääsu osaühingu andmetele ja tegelikkuses juhtisid ettevõtet kolmandad isikud. Ükski nendest väidetest ei vabasta kostjat II vastutusest. Kostja II on ka 09.05.2017 istungil kinnitanud, et ta ei teinud 2011 midagi, saamaks infot Osaühingu Hendrikson olukorra kohta. Kostja II ei esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et tal esines mõni objektiivne takistus, mis ei võimaldanud tal üles näidata korralikule ettevõtjale kohast hoolsust äriühingu kohustuste täitmisel ja raamatupidamise korraldamisel. Juhul, kui kostjale II vaatamata tema nõudmistele
4(9)
raamatupidamisdokumente või ettevõtte muid andmeid ei avaldatud, oleks kostja II pidanud juhatuse liikme kohalt lahkuma. Maakohus rahuldas hageja nõue kostja II vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 20 000 eurot ning intressi 392,22 eurot, kokku 20392,22 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi kostja II suhtes rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust, taotleb kostja II võlgnevuse tasumist ajatatult. Kostja II ei vastuta hagejale kahju tekitamise eest. Kostja II ei olnud teadlik laenulepingu sõlmimisest. Ajal, mil kostja II määrati juhatuse liikmeks, oli äriühingu juhatuse liikmeks MM. Juhatuse liikme vahetumisel ei antud kostjale II üle äriühingu dokumentatsiooni ega raamatupidamist, mistõttu kostjal II puudus võimalus tutvuda äriühingu majandusliku seisuga. Üleandmisel kinnitati, et osaühingul puuduvad võlausaldajate ees kohustused peale maksuvõla, kuid see lubati paari kuu jooksul ära tasuda. Laenukohustust ei mainitud. Maakohus ei tuvastanud kostja II süü olemasolu hagejale kahju tekitamisel. Kohtuotsusest ei selgu ka põhjuslik seos kostja II tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Vale on kohtu seisukoht, et kostja II jättis oma kohustused juhatuse liikmena täitmata. Kostja II järelepärimistele äriühingu endistele juhatuse liikmetele vastati, et kõik on korras. Kostjal II ei olnud muud võimalust kui usaldada endiste juhatuse liikmete kinnitusi. Kui selgus, et äriühingul on täitmata laenukohustus, esitas kostja II ka pankrotiavalduse. Hageja ei pöördunud kordagi Osaühingu Hendrikson poole nõudega kohustuse täitmiseks ega saatnud kohustuse täitmiseks meeldetuletusi. Kostja II oli kuni hageja poolt hagi esitamiseni teises tsiviilasjas teadlik, et Osaühingul Hendrikson puuduvad võlausaldajate ees kohustused. Kostja II määramisel juhatuse liikme kohale selgitati kostjale, et kostja II ülesandeks on olla nö passiivne juhatuse liige. Äriühingul on oma tegevdirektor, kellel on kõik volitused äriühingu esindamiseks ja kes korraldab raamatupidamist. Kostja II ei allkirjastanud äriühingu majandusdokumente ega teinud rahalisi tehinguid. Kostja II soovis varasemalt juhatuse liikme kohalt lahkuda, kuid osanikud ei rahuldanud tema soovi ja veensid kostjat II jätkama. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi vaidlustatud osas rahuldamata 2556 eurot ületavas osas, ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata.
8.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti hageja nõue kostja I vastu rahuldamata.
9.Hageja tugineb kostja II vastu kahjunõude esitamisel asjaoludele, et kostja II jättis juhatuse liikmena esitamata majandusaasta aruanded ja pankrotiavalduse OÜ Hendrikson pankroti
5(9)
väljakuulutamiseks. Hageja käsitab temale tekkinud kahjuna laenulepingu järgi saamata laenu koos intressiga 20 392,22 eurot.
10.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled järgmiste asjas tähendust omavate asjaolude üle: - Hageja õiguseellane KST Baltic OÜ laenuandjana sõlmis 11.04.2011 laenulepingu Hendrikson OÜ-ga kui laenusaajaga 20 000 euro laenamiseks tagastamise tähtajaga 05.04.2012, 2%-lise intressiga, s.o 392,22 eurot aastas. - Laenusumma kandis hageja õiguseellane 18.04.2011 OÜ Hendrikson arveldusarvele ja OÜ Hendrikson omakorda samal päeval ERKAS Valdus OÜ arveldusarvele selgitusega „omakapitali sissemaks“. - 06.07.2011 võõrandas OÜ Hednrikson ERKAS Valdus OÜ osa kolmandale isikule, kuid raha tehingu eest OÜ Hendrikson kontole raha ei laekunud. - 02.05.2012 võõrandas OÜ Hendrikson ERKAS Partner OÜ osa kolmandale isikule, kuid võõrandamise eest kontole raha ei laekunud. - OÜ Hendrikson laenu hageja õiguseellasele tähtaegselt ei tagastanud. - Hageja esitas OÜ Hendrikson vastu hagi, mis oli menetluses alates 15.04.2015 ja selles sõlmisid pooled 16.12.2015 kompromissi, millega kohustus OÜ Hendrikson laenu ositi tagastama. - Laenusumma sissenõudmine täitemenetluses ei andnud tulemusi. - 20.06.2016 esitas kostja II OÜ Hendrikson pankrotiavalduse (tsiviilasi 2-16-8716), pankrotimenetlus lõppes raugemisega. - Kostja II oli alates 12.08.2011 OÜ Hendrikson juhatuse liige. - Perioodil, mil kostja II oli OÜ Hendrikson juhatuse liige, ei esitanud kostja mitte ühtegi majandusaasta aruannet.
11.Maakohus leidis õigesti, et kostja II vastutus hageja kui OÜ Hendrikson võlausaldaja ees on võimalik deliktiõiguslikul alusel. Selleks, et tuvastada, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt hagiavalduses märgitud kahju hüvitamist, tuli maakohtul tuvastada, kas olid täidetud VÕS §-s 1043 toodud eeldused. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidi hageja tõendama talle tekkinud kahju olemasolu, kostja teo õigusvastasuse ja põhjusliku seoses tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal tekkis kahju 20 392,22 eurot seoses sellega, et OÜ Hendrikson jättis esmalt laenulepingust ja hiljem kohtulahendist (kompromissi kinnitav määrus) tulenevad kohustused täitmata ja kohtuotsust ei olnud võimalik täita ka täitemenetluses.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja II tegevus oli õigusvastane majandusaasta aruannete esitamata jätmise osas. Kostja vastav kohustus tuleneb ÄS § 180 lg- st
51.Maakohtu otsuse põhjendused, mis puudutavad pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmist, vajavad ringkonnakohtu hinnangul täiendamist.
14.Maakohus on järeldanud OÜ Hendrikson maksejõuetust asjaolust, et viimane ei täitnud laenulepingut selle tähtajal 05.04.2012. Äriühingu poolt kohustuse mittetäitmisest ei ole võimalik järeldada, et tal pole majanduslikku võimekust kohustust täita ega ka seda, et ta on maksejõuetu.
6(9)
15.Hageja tugines asjaolule, et OÜ Hendrikson võõrandas kostja II juhatuse liikmeks oleku ajal 02.05.2012 ERKAS Partner OÜ osa MR-le 2556 euro eest. Arvestades, et laenu tagastamise tähtaeg hageja õiguseellasele oli saabunud aprillis 2012 aastal, leidis hageja, et kostja II tegevus lepingu sõlmimisel oli OÜ Hendrikson ja hageja huvisid kahjustav, kuna raha ei laekunud kostja kontole. Müügilepingu (II kd, tl 73-78) p-st 4.1. nähtuvalt tasus ostja müüjale ostusumma sularahas enne lepingu sõlmimist. Nimetatuga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et lepingu järgi oli OÜ Hendrikson saanud vastusoorituse sularahas. Vastupidist hageja ei tõendanud.
16.Sama kehtib ka ERKAS Valduse OÜ osa võõrandamise kohta 06.07.2011 KN-le. Osaühingu müügilepingust (II kd, tl 94-97) nähtub, et selle sõlmimisel esindas OÜ-d Hendrikson juhatuse liikmena MM ja lepingu p-st 2.1. tulenevalt oli lepingu eseme müügihind OÜ-le Hendrikson tasutud enne lepingu sõlmimist. Kuna puuduvad andmed, et raha oleks laekunud OÜ Hendrikson kontole, tuleb lähtuda muude eelduste puudumisel asjaolust, et tegemist on sularahas tasumisega.
17.Seetõttu ei saa kostjale II ette heita asjaolu, et ta pidanuks hakkama KN-lt või MR-lt nõudma vastusooritust.
18.Hageja tugines OÜ Hendrikson maksejõuetuse sisustamisel asjaoludele, et samal kuupäeval laenu andmisega OÜ-le Hendrikson kandis äriühing selle summa üle ERKAS Valdus OÜ-le. Tegemist ei olnud hageja hinnangul laenu sihtotstarbelise kasutamisega, kuna laen anti ERKAS Partner OÜ-le toetuse saamiseks. Hageja järeldas, et kuna sel perioodil ei nähtu konto väljavõttelt OÜ-l Hendrikson regulaarseid sissetulekuid ning isegi laenuna saadu kanti kohe kolmandale isikule ja kontojääk piirdus 1,34 euroga, oli OÜ Hendrikson juba laenu saamise ajal maksejõuetu. Ühe alternatiivina on hageja leidnud, et alates kompromissilepingu sõlmimisest 16.12.2015 hageja ja OÜ Hendrikson vahelises õigusvaidluses pidi kostja II olema teadlik OÜ Hendrikson püsivast maksejõuetusest. Hageja leiab seetõttu, et OÜ Hendrikson laenu tagasimaksmise kohustus ja äriühingu võimetus seda täita, oli kostja II-le teada vähemalt aasta enne, kui ta pankrotiavalduse esitas. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tulenevalt tõendite puudumisest ei tea ta täpselt, millal OÜ Hendrikson maksejõuetuks muutus. Kostja II kinnitas ringkonnakohtu istungil, et OÜ Hendrikson oli maksejõuetu juba laenulepingu sõlmimise ajal ja tema juhatuse liikmeks oleku ajal ettevõttes midagi ei toimunud, v.a 02.05.2012 osa müügilepingu sõlmimine.
19.Kostja II väitis ringkonnakohtu istungil, et endised koostööpartnerid ja hr O soovitasid tal hageja ja OÜ Hendrikson vahelises õigusvaidluses kompromissilepingu kui mõistliku lepingu sõlmida ja kinnitasid, et seda täidetakse. Kostja II kinnitas, et 11.06.2011 seisuga ei olnud ettevõttel mingisugust vara. Kuna kostja II võttis omaks ringkonnakohtu istungil, et OÜ Hendrikson oli püsivalt maksejõuetu juba laenulepingu sõlmimise ajal 11.04.2011 ja seisuga 11.06.2011 ei olnud ettevõttel mingisugust vara, lähtub ringkonnakohus nimetatud omaksvõtust OÜ Hendriksen maksejõuetuse tuvastamise aja osas. Seega tulnuks kostjal II esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul pärast OÜ Hendrikson juhatuse liikmeks saamist.
20.Kostja II on väitnud, et endine juhatuse liige MM ei andnud talle üle raamatupidamisdokumente. Põhjendatud on hageja väide, et arvestades muu vara ja äriühingul tegevuse puudumist pidi nimetatu ilmnema kostjale II juba arveldusarvete väljavõtetest. Oma väiteid, et pank talle pangakontode väljavõtteid ei väljastanud, pidades teda tankistiks, kostja II tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu seisukoht, et kostja II jättis õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, lõppjärelduses õige.
7(9)
21.Edasi tuleb vastata küsimusele, kas võlausaldaja kahju on tekkinud kostja II juhatuse liikme kohustuste – esitada majandusaasta aruanded ja pankrotiavaldus – rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja oli maksejõuetu juba hiljemalt 11.06.2011. Puuduvad tõendid, et alates nimetatud kuupäevast oleks OÜ-l Hendrikson olnud mingit vara peale 06.07.2011 OÜ Hendrikson võõrandatud ERKAS Valdus OÜ osa ja peale 02.05.2012 juba kostja II juhatuse liikmeks oleku ajal OÜ Hendrikson poolt võõrandatud ERKAS Partner OÜ osa. Vara võõrandamisest enne kostja II juhatuse liikmeks saamist ei saa kostjale kohustusi tekkida, kuna ringkonnakohus tuvastas, et 06.07.2011 osa võõrandamislepingu tasu oli OÜ-le Hendrikson makstud juba enne lepingu sõlmimist.
22.Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et OÜ-l Hendrikson oleks olnud peale kostja II juhatuse liikmeks oleku ajal kolmanda isikuga sõlmitud 02.05.2012 võõrandamislepingu sissenõutavaid kohustusi, mille arvelt oleks saanud äriühingule raha laekuda, millest omakorda oleks saanud täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. 02.05.2012 osa võõrandamisest laekus OÜ-le Hendrikson 2556 eurot ja see tasuti sularahas enne lepingu sõlmimist. Kostja II ei ole vastupidist väitnud. Kostja II ei ole esile toonud ka asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik väita, et kostja II juhatuseks liikmeks oleku ajal ei olnud otstarbekas seda raha kasutada hageja laenulepingust tuleneva nõude rahuldamiseks.
23.Nimetatust tulenevalt esineb põhjuslik seos kostja II kohustuste rikkumise ja hagejal laenulepingu täitmata jätmisest OÜ Hendrikson poolt tekkinud kahju vahel 2556 euro ulatuses. Puuduvad andmed, et OÜ-l Hendrikson oleks olnud laenu tagastamiseks muud vara, k.a võlausaldajaid, kelle vastu oleks saanud nõudeid esitada. Kui kostja II oleks esitanud majandusaasta aruanded alates 2011. aasta majandusaasta lõpust ja pankrotiavalduse 20 päeva jooksul arvates tema juhatuse liikmeks saamisest 12.08.2011, ei oleks see taganud hagejale tema nõude rahuldamist suuremas ulatuses kui 2556 eurot.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostja II süü küsimuses ja neid ei korda. Apellandi väitel oli ta n-ö passiivne juhatuse liige, st ta oli juhatuse liikmena kantud registrisse, kuid ettevõtte majandustegevust juhtisid tegelikult teised kostja II poolt täpsustamata isikud. Passiivse juhatuse liikme mõistet Eesti õigus ei sisalda. Apellant ei ole maakohtu menetluses esile toonud ega tõendanud, et ettevõtet juhtis faktiliselt teine isik, kelle ülesandeks oli äriühingu raamatupidamise korraldamine, mh majandusaasta aruannete esitamine. Samuti ei kõrvalda selline olukord ettevõttes kostja II vastutust pankrotiavalduse esitamiseks. Juhatuse liige vastutab nimetatud osas solidaarselt ettevõtet faktiliselt juhtinud isikuga. Kokkuvõttes tuleb hageja nõue kostja II vastu rahuldada 2556 euro ulatuses ja jätta rahuldamata 17 836,22 euro ulatuses.
25.Hageja esitas solidaarse nõude kolme kostja vastu. Hageja hagi kuulub rahuldamisele üksnes kostja II vastu. Nõue kostja II vastu rahuldatakse 13% ulatuses ja jääb rahuldamata 87% ulatuses. Hageja ja kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad sellest tulenevalt 13% ulatuses kostja II ja 87% ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3 esimene lause). Kuna maakohus ei ole poolte menetluskulusid kindlaks määranud, jääb nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramine maakohtu otsustada (TsMS § 174 lg 4), v.a riigilõiv apellatsioonkaebuselt, mille osas võtab ringkonnakohus seisukoha järgnevalt.
26.Ringkonnakohtu 23.08.2017 määrusega anti AV-le menetlusabi 900 euro suuruse riigilõivu tasumiseks (ositi maksmiseks). Riigilõivust on tasutud käesoleva otsuse tegemise ajaks 500 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, pidanuks AV tasuma riigilõivu riigituludesse 13%, mis moodustab 900 eurost 117 eurot ja see jääb AV kanda. AV poolt rohkem makstud 383 eurot
8(9)
tuleb välja mõista Varabaltic OÜ-lt AV kasuks (TsMS § 190 lg 5 alusel). AV poolt tasumata riigilõiv 400 eurot tuleb välja mõista Varabaltic OÜ-lt riigituludesse (TsMS § 179 lg 1 alusel). /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.