Jätta rahuldamata Xxxx menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summas 480 eurot.
6.Tasaarvestada hageja ja kostja II vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Xxxx Xxxx kasuks välja menetluskulud 792,80 ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
7.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus on 05.06.2017 otsusega rahuldanud Xxxx hagi Xxxx ja Xxxx vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt ning jätnud 50% Xxxx menetluskuludest ja Xxxx menetluskulud Xxxx kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 12.01.2018 otsusega tühistanud osaliselt Harju Maakohtu 05.06.2017 otsus ja teinud uue otsus, millega jättis hagi rahuldamata 2556 eurot ületavas osas ning muutis menetluskulude jaotust ja jättis poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes 13% ulatuses Xxxx kanda ja 87% ulatuses Xxxx kanda. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et menetluskulude rahalise suuruse (v.a apellatsiooniastme lõiv) määrab kindlaks maakohus. Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 otsus jõustus 16.02.2018.
2.Hageja esitas 09.05.2017 kohtuistungil, 12.05.2017 ja 11.12.2017 kohtuistungil menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt palub kostjalt II välja mõista menetluskulud summas 4 200 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 3 300 eurot ja riigilõivust summas 900 eurot. Hageja palub ka 11.12.2017 istungil osalemise kulud välja mõista vastavalt protokollile.
3.Kostja II esitas 09.05.2017 kohtuistungil ja 11.12.2017 kohtuistungil menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja tasuga summas 2 040 eurot.
4.Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule esitanud ei ole. Kostja II vastuväited hageja menetluskuludele
5.Kostja II vastuväiteid hageja menetluskulude osas esitanud ei ole. Hageja vastuväiteid kostja II menetluskuludele
6.Hageja on esitanud vastuväited seoses kostja II menetluskuludega maakohtus. Hageja leiab seoses kostja II 28.10.2016 taotluste koostamisega, et kostja II on 28.10.2016 esitanud kohtule 0,5 lk vastuse, milles märgib, et kostjal II ei ole võimalik kohtu nõutud dokumente esitada, kuna tema valduses neid dokumente ei ole. Hageja hinnangul ei ole sellise dokumendi eest menetluskulude nõue 1,5 h ulatuses põhjendatud ja tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Seoses 15.02.2017 lõppseisukoha koostamisega märgib hageja, et kostja II esitatud lõppseisukohad olid 2,5 lk, mille koostamise ajakulu 3,5 h ei ole hageja hinnangul põhjendatud, menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu saab maksimaalselt olla 1,5 h. Hageja märgib, et 05.05.2017 menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumentide analüüs ja seisukoha kujunemine (15.02-08.05) ei ole 2 h ulatuses põhjendatud. Maksimaalselt võib selleks toiminguks kuluda 0,5 h. Hageja on esitanud viidatud ajavahemikul kohtule ühe menetlusdokumendi 20.02.2017 kuupäeval, mille osas kostja II kirjalikku seisukohta kohtule esitanud ei ole. 03.05.2017 taotluse koostamise osas märgib hageja, et taotlus oli põhjendamatu ning esitatud hilinemisega, mille kohus jättis 09.05.2017 istungil rahuldamata. Hageja hinnangul tuleb TsMS § 169 lg 3 alusel jätta taotluse koostamise menetluskulu 1,0 h täies ulatuses kostja II enda kanda.
7.Hageja vastuväiteid kostja II menetluskulude osas ringkonnakohtus esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Tallinna Ringkonnakohus on 12.01.2018 otsusega jätnud maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 13% ulatuses Xxxx kanda ja 87% ulatuses Xxxx kanda, seega analüüsib kohus esmalt, millises ulatuses on hageja menetluskulud põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 3 300 eurot ja riigilõivu summas 900 eurot.
11.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 900 eurot (I kd, lk 342). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 900 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt II väljamõistmisele. Võttes arvesse, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 otsusest tuleb kostjal II hagejale hüvitada 13% menetluskuludest, tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista riigilõiv 117 (900 x 13/100) eurot.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 02.04.2015 hagiavalduse koostamiseks 5 tundi (I kd, lk 2-6), 20.04.2015 hagi täpsustuse koostamiseks 0,5 tundi (I kd, lk 38-39), 23.10.2015 hageja seisukoha koostamiseks kostjate vastusele 3,5 tundi (I kd, lk 104-108), 04.02.2016 kohtu 11.01.2016 määrusega tutvumiseks ja eeltöö tegemiseks seisukoha koostamiseks 2 tundi (I kd, lk 110-111), 05.02.2016 hageja täiendavate seisukohtade koostamiseks kohtu 11.01.2016 nõude täitmiseks 4 tundi (I kd, lk 118-123), 10.06.2016 hageja seisukoha koostamiseks 0,5 tundi (II kd, lk 24-25), 03.08.2016 seisukoha koostamiseks 0,5 tundi (II kd, lk 39), 20.09.2016 seisukoha koostamiseks 1,5 tundi (II kd, lk 54-56), 20.02.2017 seisukoha koostamiseks 3,75 tundi (II kd, lk 144-146), 09.05.2017 ettevalmistamiseks kohtuistungiks 1 tundi, 09.05.2017 istungil osalemiseks 1,5 tundi (III kd, lk 27-29), 20.09.2017 apellatsioonkaebusega tutvumiseks 0,75 tundi (III kd, lk 52-54), 11.10.2017 vastuse koostamiseks 2,5 tundi (III kd, lk 126-127), 08.12.2017 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 0,5 tundi (III kd, lk 141-142). Hageja on 11.12.2017 istungil palunud välja mõista ka istungil osalemise kulud vastavalt protokollile. Istung kestis 1,18 tundi (III kd, lk 141-142). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Hageja esindaja esitatud dokumendid on olnud õiguslikult argumenteeritud ning kohtu hinnangul vastab dokumentide koostamise ajaline kulu hageja esindaja poolt märgitud ulatusele. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 28,68 tunni ulatuses.
13.Hageja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et hageja esindaja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
14.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 28,68 tundi ning tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud koos käibemaksuga 3 441,60 eurot. Võttes arvesse, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 otsusest tuleb kostjal II hagejale hüvitada 13%
menetluskuludest, tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 447,40 (3441,6 x 13/100) eurot.
15.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat II hüvitama hageja menetluskulusid 564,40 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 447,40 eurot ja riigilõivust summas 117 eurot.
16.Järgmisena analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja II menetluskulud põhjendatud. Kostja II palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 2 040 eurot.
17.Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja II esindajal arve nr 1204 alusel 28.10.2016 taotluse koostamiseks seoses menetlusega 1 tund ja 50 minutit (II kd, lk 66), 15.02.2017 seisukoha koostamiseks 3 tundi ja 30 minutit (II kd, lk 133-134), 05.05.2017 menetlusdokumentide analüüsimiseks ja seisukoha kujundamiseks (15.02 – 08.05 dokumendid) 2 tundi, 03.05.2017 taotluse koostamiseks 1 tund (III kd, lk 20-21), arve nr 1265 alusel materjalidega tutvumiseks, positsiooni kujundamiseks ja õigusalase konsultatsiooni andmiseks 30 minutit, apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi (III kd, lk 52-54), arve nr 1386 alusel täiendavate materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja konsultatsiooni andmiseks 40 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja 30 minutit (III kd, lk 141-142) ja sõiduks kohtuistungile 2 tundi ja 20 minutit. Arve nr 1386 alusel on kostja II arvestanud ajalist kulu kokku 3 tundi ja 20 minutit.
18.Kohus leiab, et eelnimetatud kostja II esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt arvestades tehtud toimingute vajalikkust, põhjendatust ja esitatud dokumentide mahtu ning sisu. Kohus leiab, et kostja II esindaja 28.10.2016 toiming on põhjendatud 1 tunni ulatuses, kuna kohtule esitatud dokument sisaldab üksnes teavet tõendi esitamise võimatuse kohta, samuti ei saanud sellele eelnenud toimingud olla ajakulukad. Kohus on seisukohal, et 05.05.2017 toimingud on põhjendatud 30 minuti ulatuses, kuna hageja on 15.02-08.05 esitanud üksnes ühe dokumendi ning kostja II seisukohti eelnimetatud ajavahemikul esitanud ei ole, seega ei saa hageja menetlusdokumendiga tutvumine on ajakulukam kui 30 minutit. Kohus märgib, et põhjendatud menetlustoiminguks ei saa pidada 03.05.2017 taotluse koostamist, kuna see oli esitatud hilinemisega ning kohus on selle jätnud tähelepanuta. Ülejäänud kostja II esindaja toiminguid peab kohus põhjendatuks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja II esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 10 tunni ja 50 minuti ulatuses.
19.Kostja II nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Tulenevalt asjaolust, et kostja II ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kostja II esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja II esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni.
20.Seega arvestades, et kostja II esindaja töötundide põhjendatud maht on 10 tundi ja 50 minutit ning tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud koos käibemaksuga 1 560 eurot. Võttes arvesse, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 otsusest tuleb hagejal kostjale II hüvitada 87% menetluskuludest, tuleb hagejalt kostjalt II kasuks välja mõista õigusabikulud 1 357,20 (1560 x 87/100) eurot.
21.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 357,20 euro ulatuses, mis
koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab rahuldamata kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 480 eurot. Kohus arvestas menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, asjas toimunud istungeid ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
22.TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja II vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 792,80 eurot (1357,20564,40).
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja II taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
24.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
25.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.