lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-105055/21

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-105055/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1186
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-105055

Tsiviilasi

Maad ja Metsad OÜ hagi Tarvo Kriisa vastu rendi väljamõistmiseks 2000 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. aprilli 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarvo Kriisa apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Tarvo Kriisa (kostja, FIE), ik XXX; esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja: Maad ja Metsad OÜ (hageja), rk 10828898; esindaja Leelo Raide

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 3. aprilli 2017 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Tarvo Kriisa kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Maad ja Metsad OÜ (hageja) esitas 6. septembril 2016 hagi Tarvo Kriisa (kostja, füüsilisest isikust ettevõtja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 2000 eurot. Hagiavalduse kohaselt andis hageja alates 2013. aastast kostjale rendile põllumaa Londi külas. Rendile antud põllumaa suurus on 25 ha. Rendis lepiti igal aastal kokku e-kirja teel. Pooled leppisid 29. mail 2015 kokku, et 2015. aastaks antakse põllumaa rendile hinnaga 80 eurot hektar. Hageja tegi e-kirjaga kostjale pakkumuse põllumaa rendile andmiseks. Kostja nõustus sellega ja vastas: „X. põldudega on kokku lepitud“. Hageja väljastas 30. novembril 2015 kostjale rendi kohta arve nr 211 summas 2000 eurot. Kostja jättis arve tasumata. Hageja võib nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt täitmist. Kostja vastuses märgitud digitaalselt allkirjastatud leping on Paju maa kohta, mitte X. põldude kohta. E-kirjades kasutatakse Londi küla põldude kohta koondnimetust „X. “.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kohtule esitatud arve nr 211 on X. põldude rendi eest. Hageja esitatud e-kirjast ei nähtu lepingu olulisi tingimusi, sh seda, kui suured on maad ja kus need asuvad. E-kirjast ei nähtu, millest räägitakse. Seetõttu ei saa e-kirju pidada kokkuleppeks. Hageja ei tõendanud, milliste põldude kohta on e-kirjad koostatud. Pooled sõlmisid 2015. a digitaalselt allkirjastatud vormis rendilepingu. Rendile antud maa ei vastanud lepingutingimustele ja selle maa harimisest tekkis kostja tehnikale kahju, mis ületab hageja nõuet.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 3. aprilli 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 2000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 225 eurot. Rendilepingu sõlmimist tõendab poolte kirjavahetus (tl 54) ja hageja esitatud arve (tl 55). Kostjal ei tekkinud küsimusi kinnisasja numbrite, katastriüksuste ja aadresside kohta. Kostja ei osanud kohtuistungil öelda, millised põllud rendile võeti. Pooled vahetasid VÕS § 11 lg 1 alusel tahteavaldused. Hageja võib nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt täitmist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja on 29.05.2015 e-kirjades kokku leppinud X. põldude rendile andmises. Ekirjades ei ole mä rgitud, kui suured põllud on, millistest katastriüksustest või kinnistutest need koosnevad ning kus need asuvad. Seega ei ole e-kirjade põhjal võimalik järeldada, milles seisnes poolte kokkulepe. 30.11.2015 kostja esitatud arve kohaselt nõuab hageja kostjalt tasu Karula vallas Londi külas asuvate põldude eest. Hageja ei ole tõendanud, et e-kirjades mainitud X. põllud on Londi põllud. Kohtule esitatud PRIA vastus hageja pä ringule ei tõenda hagiavalduse vä iteid. PRIA vastuse kohaselt taotles kostja vastuses loetletud katastriüksustel asuvatele põllumassiividele toetust ajavahemikus 2012 – 2015. Hageja ei ole tõendanud, et loetletud katastriüksused seostuvad poolte e-kirjades nimetatud X. põldudega, samuti ei ole hageja tõendanud, et need seostuvad arvel nimetatud Karula vallas Londi külas asuvate põllumaadega, millele viidatakse kohtule esitatud arvetes.
5.Hageja vaidles apellatsioonile vastu. Hageja leidis apellatsioonis, et poolte vahel sõlmiti rendileping. Vaidlust selle üle ei ole. Vaidlus seisneb selles, kus asuvad X. põllud. Nimi X. põllud võimaldas mõlemad poolel saada aru, mis rendile võeti. Seetõttu polnud vaja kirjas märkida katastriüksusi. Pooled nimetasid neid põlde X. põldudeks sellepärast, et need maad kuulusid varem X. tööstuskompleksi. Maakohus märkis, et juhul, kui kostjal oleks tekkinud kahtlus põldude asukoha osas, oleks kostja seda hagejalt küsinud. On tõendatud, et X. põllud asuvad Londi külas. Kui kostja oleks mõelnud e-kirjas teisi põlde, oleks kostja saanud tõendada, kus need põllud asuvad. Kostja jättis vastamata X. põldude asukoha kohta. Kui kostja leiab, et PRIA päringus märgitud põllud ei ole seotud X. /Londi põldudega, pidi kostja ütlema, millisel õiguslikul alusel ta taotles neile põldudele toetust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda.
7.Kostja vaidlustab tõendite hindamist maakohtu otsuses. TsMS § 652 lg 5 sätestab, et ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Ringkonnakohus ei pea tõendite uut hindamist vajalikuks, kuna maakohus järgis tõendite hindamisel menetlusnorme. Kostja ei ole esitanud maakohtus oma väidete tõendamiseks vajalikke tõendeid.
8.Kostja peamine vastuväide hagile on see, et e-kirjadest (tl 54) ei nähtu, kus asuvad X. põllud ning milliste põldude kohta on kokkulepe sõlmitud ja arve (tl 53) väljastatud. Kuna kostja on ise selle e-kirja saatnud, pidi kostja teadma, milliste põldude kohta nõusolek anti. Kostja ei ole seda kohtule öelnud, samuti ei esitanud kostja tõendeid, et X. põldude näol on tegu teiste

põldudega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool oma vastuväiteid tõendama. Kostja oleks saanud tõendada, et e-kirjas lepiti kokku teiste põldude kohta. Samuti ei ole kostja tõendanud, et X. põldude eest oleks tasutud mõne teise arve alusel. Järelikult ei ole kostja oma vastuväidet tõendanud ja maakohus leidis e-kirju ja arvet tõenditena hinnates õigesti, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ebaõige on kostja väide, et kokkuleppes oleks pidanud olema märgitud mh põldude katastriüksused, suurused ja asukohad. Seadus ei sätesta rendilepingule vorminõudeid ning juhul, kui pooled mõistsid ühiselt, milliste põldude kohta rendileping sõlmiti, ei pidanud nad seda kirjalikus kokkuleppes märkima.

9.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja