Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-16977
Otsuse tegemise aeg ja koht
08 jaanuar 2018.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik Kohtuasi
Olev Mihkelson Aseri Kommunaal OÜ hagi T. T. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
5367,91 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Aseri Kommunaal OÜ (RK 10294913)
Hageja esindaja:
M&A Impresa OÜ (RK 11336005, e-post: [email protected] )
Kostja:
T. T. (IK xxx, aadress: xxx)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle
lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 275 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Viru Maakohtu menetluses on Aseri Kommunaal OÜ hagi T. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt OÜ Aseri Kommunaal on loodud 100% valla omaosalusega ja tegeleb Viru-Nigula vallas Aseri alevikus elamute haldamisega ja hooldamisega. Aseri Vallavolikogu 29.02.2012.a. otsusega nr 117 määrati Aseri Kommunaal OÜ Aseri vallas vee-ettevõtjaks. T. T. ́ile kuulub äriruum M1 elumajas Kesktänav 14, Aseri alevikus. Elamus Kesktänav 14, Aseri alevikus, Lääne-Virumaa ei ole moodustatud korteriühistu ning elamu hooldamist teostab OÜ Aseri Kommunaal. T. T. omandas nimetatud ruumi 20.10.2016.a. Kohustatud isikuna teostab Aseri Kommunaal OÜ elumajas Kesktänav 14 hooldustöid, elamukonstruktsioonide remonti, sanitaarpuhastust, korrashoidu, prügivedu, maamaksu maksmist, kindlustusmaksu tasumist, haldusteenust, kütmist, veevarustust jne. Aseri Kommunaal OÜ esitab tema teeninduspiirkonnas asuvate korterite ja muude ruumide omanikele igakuised arved, mida omanikud on kohustatud tasuma 25.kuupäevaks kas sularahas avaldaja kassasse või pangaülekandega. Aseri Kommunaal OÜ on korduvalt üritanud sõlmida kostaga lepingut äriruumide hooldamiseks, kuid dokumente ei õnnestunud kostjale kätte toimetada tähtaja möödumise tõttu. 15.11.2016.a. on hageja saatnud kostjale tähitud kirjaga teatise sooviga sõlmida leping ja palvega edastada kostja kontaktandmed, kuid kiri tuli tagasi tähtaja möödumise tõttu 06.12.2016.a. 25.01.2017.a. on Aseri Kommunaal OÜ saatnud kostjale allkirjastamiseks tähitud kirjaga Äriruumi Hoolduslepingu ja tasumiseks arve novembridetsembri 2016 eest. Dokumendid tagastati Eesti Posti poolt 15.02.2017.a. märkega „loobunud saadetisest“. Aseri Kommunaal OÜ on väljendanud omapoolset pakkumist lepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1 järgi ning T. T. on avaldanud VÕS § 9 lg-le 2 kohast nõustumust pakkumisele, kasutades Aseri Kommunaal OÜ poolt pakutud teenuseid alates korteriomandi soetamisest. Seega Aseri Kommunaal OÜ-l oli õiguslik alus arvata, et T. T. on avaldanud nõustumist lepingu sõlmimisega, kuna asus kasutama pakutavaid teenuseid, kuigi kirjaliku lepingu sõlmimisest on kostja loobunud. Hageja on teinud kõike, et sõlmida kostjaga ka kirjalik leping, kuid see ei õnnestunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuses summas 5367,91 eurot ning menetluskulud summas 530 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 105 eurot.
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale 18.12.2018 kätte isiklikult. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, §
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 5367,91 eurot.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja T. T. ́i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude summas 530 eurot väljamõistmiseks, so riigilõivu summas 425 eurot ja õigusabikulude summas 105 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 530 eurot.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.