Avaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht: Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, epost: [email protected]), lepinguline esindaja: Inna Golovina (e-post: [email protected]); Võlgnik: V. K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx tel nr +xxxx); Pankrotihaldur: Reet Relvik (asukoht: Laada 29, 44310 Rakvere, e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Lõpetada (pankrotis) V. K’i (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, tel nr +xxxx) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Pankrotimenetluses on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõue summas 25 023.35 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldaja raha saanud, s.o Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 25 023.35 eurot.
3.Vabastada Reet Relvik (pankrotis) V. K’i pankrotihalduri kohustustest.
Rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo (arveldusarve EE161010502001977002) pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti. 1 (5)
2-17-4489
5.Algatada (pankrotis) V. K’i kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada V. K’i täitma usaldusisiku kohustusi.
6.Kohustada V. K’i tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
7.Kohustada V. K’i viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
8.Kohustada V. K’i üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid oma tulude ning aruande esitamisele eelnenud aasta tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
9.Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
10.Saata kohtumäärus avaldajale, pankrotihaldurile teadmiseks ja pankrotivõlgnikule täitmiseks.
11.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 4. osas täitmiseks.
12.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-9 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 30.05.2017 kohtumäärusega kuulutati välja V. K’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Reet Relvik.
2.Viru Maakohtu 03.11.2017 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek.
HALDURI ARUANNE
3.07. detsembril 2017 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt võlausaldajate üldkoosolek toimus 11.09.2017. Pankrotivaraks oli raha Swedbank AS kontol summas 278.02 eurot. Muu pankrotivara puudub. Võlgnik töötab xxxx-s alates 14.08.2017. Saadud töötasule ei olnud sissenõude pööramise õigust TMS § 130-132 alusel. 2 (5)
2-17-4489
4.Jaotiste alusel raha makstud ei ole. Pandiesemeid müüa ei olnud. Müümata vara ei ole ja saadaolevaks varaks on võlgniku võimalikud tulevased töötasud. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei ole raha saanud II järgus 25 023.35 eurot.
5.Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse hagi esitada. Kohtuga seoses olevaid menetluskulusid ei ole. Halduri arvates on V. K’i maksejõuetus tekkinud 2011.a. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, mis tingiks avalduse esitamise kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankroti põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
6.Haldur palus PankrS 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: 1) lõpetada V. K’i pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 2) vabastada pankrotihaldur Reet Relvik halduri kohustustest; 3) määrata haldurile tasu 397 eurot, lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot riigi arvelt. Tasu määrata halduri büroole – OÜ Reet Relviku Õigusbüroo, arve EE161010502001977002.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine
8.PankrS § 157 p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka PankrS § 158 sätestatud pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite
9.PankrS § 158 lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 12.12.2017 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 28.12.2017 1 000 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud.
10.Võlgnikul varasid ei ole. Tema kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõudena Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue 25 023.35 eurot, jaotus 100%, kuid vahendite puudumise tõttu pankrotimenetluses ei ole võlausaldaja üldse raha saanud.
11.Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse 3 (5)
2-17-4489 põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu
12.PankrS § 65 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
13.Pankrotihaldur on palunud välja mõista halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot riigi tuludest. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
14.Haldur on arvestanud tasu 12 tunni eest. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § § 65 lg 1 teise lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo. TsMS § 183 lg 2 ning PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
15.Võlgnik on 25.05.2017 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldaja ja 4 (5)
2-17-4489 pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
16.Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Halduri aruande ning üldkoosoleku protokolli kohaselt 11.09.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ka usaldusisiku kandidaadi esitamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. Võlgnik on 11.09.2017 andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi.
17.Vastavalt PankrS § 172 lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 172 lg 2 alusel peab ta kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma.
18.Samuti selgitab kohus võlgnikule, et PankrS § 173 lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (PankrS § 173 lg 4). Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (PankrS § 173 lg 6).
19.Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et PankrS § 177 lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
20.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning PankrS § 5 lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4, sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.