Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-8180
Tsiviilasi
OÜ Eesti Kondiiter hagi OÜ Mööbel ja Kodu vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5550,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Eesti Kondiiter (registrikood 11897252, asukoht Sõle 43, 10321 Tallinn), esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post [email protected]) Kostja OÜ Mööbel ja Kodu (varasema ärinimega Garmahis Mööbel ja Uksed OÜ, registrikood 10226308, asukoht Sõpruse pst 249/251, 13412 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Liisi Kents (e-post [email protected])
Asja läbivaatamise kord
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 450 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2330 eurot. Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2780 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
2-15-8180 koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Eesti Kondiiter esitas 29.05.2015 hagi OÜ Garmahis Mööbel ja Uksed vastu põhivõla 5553,96 euro, seisuga 29.01.2015 tekkinud intressivõlgnevuse 122,34 euro, perioodil 30.01.2015 – 29.05.2015 tekkinud viivisevõlgnevuse 146,40 euro ja viivise saamiseks tasumata põhinõudest alates 30.05.2015 0,022% päevas võlaõigusseaduse (VÕS) §113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 02.09.2014 kostjalt köögimööbli (töövõtuleping nr 09-01). Kostja kohustus valmistama köögimööbli vastavalt töövõtulepingu tingimustele ja paigaldama selle hageja poolt näidatud kohta. Tellimuse hind oli 6453,56 eurot ja teostamise tähtaeg 9-16 nädalat ettemaksu saamise momendist arvates. Kuna hageja tasus ettemaksu 02.09.2014, siis oli töö teostamise tähtaeg hiljemalt 02.01.2015. Kostja asus tellimust täitma ja hageja teostas kostjale makseid järgmiselt: 500 eurot 02.09.2014 ettemaksuna; 1500 eurot 22.09.2014 ettemaksuna; 1553,96 eurot 21.10.2014; 2000 eurot 26.11.2014, s.o kokku 5553,96 eurot. Kostja alustas köögimööbli paigaldust jaanuari alguses 2015, kuid lõpule seda ei viinud. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi lepingus määratud tähtajaks 02.01.2015 ega hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 12.01.2015. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ka nõuetekohaselt. Hageja esitas kostjale 12.01.2015 pretensiooni, milles viitas (osaliselt saabunud köögidetailide osas) lepingutingimustele mittevastavusele ja sellele, et mööblil on puudused ning palus kostjal selgitada, millise tähtaja jooksul ja kuidas puudused kõrvaldatakse ning kogu tellimus lõpuni täidetakse. Mööblil olid järgmised puudused: mööblikarkass ei olnud kvaliteetne ja selle materjal ei vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele; mööbli uksed olid kokkulepitud suurusest väiksemad ega katnud karkassi ääri; integreeritava köögitehnika jaoks ettevalmistatud avad ei vastanud tehnika mõõtudele; tehnika mõõtmed oli hageja eelnevalt kostjale teatanud; mööbliuste hinged erinesid nendest, milles pooled olid kokku leppinud; ülemised riputatavad riiulid valmistati valet värvi; klaasidega kappidel puudusid valgustite avad ja nende karkass ei vastanud tellitud värvile; ülemistel kappidel puudus 3D tüüpi kate; kuivatikapis puudus ettenähtud roostevaba riiul; valamukapp oli valmistatud valede mõõtudega; kõik paigaldatud furnituuri osad olid ebaühtlast värvi; ümarad kapid olid valede mõõtudega. Puudusi tõendab OÜ Ehitusekspert ekspertarvamus. Kostja nõustus hageja pretensioonidega osaliselt, v.a mööblikarkassi, kapiuste karkassi, integreeritava tehnika avade ja uksehingede osas. Samuti teatas kostja, et puuduste kõrvaldamiseks on vaja tellida uued materjalid, mille saabumise planeeritav tähtaeg on veebruari lõpp 2015. Kui palju aega võtaks materjalide töötlemine, ei osanud kostja öelda. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja võimeline täitma töövõtulepingut vastavalt kokkulepitud tingimustele ja on lepingut oluliselt rikkunud. Hageja ütles töövõtulepingu 23.01.2015 teatega üles ja palus kostjal tagastada makstud summa ning viia mõistliku tähtaja jooksul hageja ruumidest ära sinna juba paigaldatud köögimööbli osad
2-15-8180 ja materjalid. Kostja esitas ülesütlemisavaldusele vastuväite ja keeldus raha tagastamisest. Kostja ei ole köögimööbli detaile ja materjale ära viinud. Hageja soovib tagastada kostjale köögimööbli osad ja saada tasutud raha tagasi. Lisaks sellele palub hageja välja mõista raha kasutamise eest intressid tasutud summadelt VÕS § 189 alusel seisuga 23.01.2015 122,34 eurot, samuti viivise tasumata põhivõlgnevuselt perioodi eest 30.01.2015-29.05.2015 summas 146,40 eurot ja edasiulatuva viivise. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja sõlmis lepingu 02.09.2014 Oleg Patrichnyga. Leping jõustus 10.10.2014 pärast tellija viimaste muudatuste ja täpsustuste esitamist. Lepingust tulenevaid makseid teostas hageja. Hageja arvestab ekslikult täitmise tähtaega esimese makse teostamisest. Lepingu p-s 5.2 lepiti kokku, et täitjal on õigus täitmise tähtaega nihutada, kui tellija soovib teha muudatusi tööde mõõtudes, disainis või komplektatsioonis. Kuna hageja seda soovis, tuleb täitmise tähtajaks lugeda 30.01.2015. Hageja 12.01.2015 esitatud pretensioonide põhjendused on otsitud, pahatahtlikud ja ei vasta tegelikkusele. Mööblikarkassi materjalile hageja lepingu sõlmimisel eritingimusi ei esitanud. Hageja ei võimaldanud kostjal lepingulisi kohustusi korrektselt ja täies mahus täita, millega rikkus ise oluliselt lepingut. Kostjal on senini huvi kohustused täita. Hageja esitatud ekspertarvamus on vastuoluline ja ebajärjekindel. Ekspertiis tehti paigaldamisjärgus ja osaliselt paigaldamata köögimööbli komplektile, viidates dokumentidele, mis ei kajasta köögimööbli kvaliteedinõudeid. Menetluse edasine käik
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 10.06.2016 otsusega osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4913,96 eurot, intressi raha kasutamise eest 113.24 eurot, viivise ajavahemiku 30.01.2015-29.05.2015 eest 130,05 eurot, samuti viivise põhinõudelt alates 01.04.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskulud jättis kohus 88% ulatuses kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 3431,12 eurot koos viivistega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 25.11.2016 otsusega Harju Maakohtu 10.06.2016 otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4913,96 eurot, intressi 113,24 eurot, viivise ajavahemiku 30.01.2015-29.05.2015 eest 130,05 eurot ja viivise põhinõudelt alates 01.04.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Tallinna Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi rahuldamata jäetud osas on maakohtu otsus jõustunud. Menetlusosalised on esitanud asja uuel läbivaatamisel oma täiendavad seisukohad. Kohus määras 07.12.2017, et ei luba hagejal hagi muuta ning andis menetlusosalistele tähtaja 15.12.2017 lõplike seisukohtade esitamiseks. Poolte täiendavad seisukohad asja uuel menetlemisel maakohtus
4.Hageja leiab, et lepingu ülesütlemise tagajärjena on kostjal õigus VÕS § 195 lg 5 ja § 655 alusel saada tagasi valmistatud ja hagejale üle antud detailid. Kostja saab neid uuesti kasutada. Seega on kostja hoidnud kokku lepingu ülesütlemise tagajärjena kulutusi vähemalt summas 6144,96 eurot
2-15-8180 uute detailide valmistamisele. Seega ei piirdu kostja kokkuhoitud kulud vaid tööjõukuludega. Ka on tegemata tööde maht enam, kui väidetud 5%. Kuivõrd köögimööblit ei ole hagejale esemena (ka puudustega kujul) üle antud ja hageja ei ole seda vastu võtnud ning mööbel ei ole lepingu tähenduses valmis, tuleb VÕS § 195 lg-s 5 sätestatud tagastamisele kuuluva summana käsitleda kogu hageja poolt juba makstud summat. Ka ei ole hageja valduses olevad köögimööbli detailid kvaliteetsed. Vastavalt lepingu punktile 2.2. on köögimööbel endiselt kostja omandis. Kostja on kohustatud seega eemaldama hageja ruumidest nõuetekohaselt paigaldamata detailid. Hageja palub juhul, kui kohus ei pea hagi rahuldamist põhjendatuks VÕS § 655 lg 1 alusel, lugeda leping lõppenuks tulenevalt lepingust taganemisest. Hageja tegelik tahe lepingu lõpetamisel oli saada tagasi ettemaksuna tasutud raha ning mitte saada endale puudustega köögimööblit. Töövõtulepingu ülesütlemise tagajärjel hagejale tagastatava tasu maha arvamine ei ole põhjendatud.
5.Kostja viitas asjaolule, et tellimuse summa 6453,56 eurot koosnes köögimööbli detailide maksumusest summas 6144,96 eurot ja mööbli paigaldamisel tehtavast tööst (mõõtmete võtmine, transport, tõstmine korrusele ja paigaldus) kokku 409 eurot (kõik summad käibemaksuga). Hageja poolt töövõtulepingu ülesütlemisel olid kõik mööbli detailid valmistatud ning absoluutses enamuses ka mööbli paigaldamise kohta transporditud (hageja ei ole tuginenud köögimööbli detailide puudumisele). Vaidlus puudub ka selles, et kostja on enamuse paigaldustöödest teostanud, seda tõestavad ka eksperdi poolt tehtud fotod. Samuti on fotode põhjal tuvastatav, et osad detailid on veel transpordipakendis ning paigaldamata on üksikud mööblipaneelid. Kostja leiab, et teostamata on vaid mööbli kõrgusvahede reguleerimine, kusjuures see töö ei kuulunud tellimuslepingu lisas loetletud tööde hulka. Kuivõrd mööblidetailid on eritellimusel valmistatud, ei hoidnud kostja kokku mingisuguseidki kulutusi töö tegemiseks vajalike materjalide pealt. Kuivõrd tegemata jäänud paigalduse töö mahuks oli hinnanguliselt maksimaalselt 5% (maksimaalselt 1-2 päeva tööjõu kulu), on tegemata paigalduse töö väärtuseks maksimaalselt 18,55 eurot (5% 371 eurost, summad käibemaksuga). Kuna hageja on jätnud kokkulepitud tasust maksmata 899,58 eurot, on kostja poolt nõutavast kokkulepitud tasust maha arvatavad võimalikud säästetud kulutused sellega juba hõlmatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Esmalt märgib kohus, et 10.06.2016 otsus on jõustunud osas, milles jäeti hagi rahuldamata, s.o põhinõude 640 euro, intressi 9,10 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 16,35 euro nõudes. Kohus vaatab hagi läbi seega põhivõla 4913,96 euro, intressi 113,24 euro, viivise 130,05 euro ning veel sissenõutavaks muutumata viivise nõuetes.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Kohus nõustub pooltega selles, et nende vahel 02.09.2014 sõlmitud tellimuslepingut (edaspidi leping) tuleb käsitleda töövõtulepinguna. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud. Pooled ei vaidle
2-15-8180 formaalselt ka selle üle, et leping on lõppenud ülesütlemisega. Samas on hageja esitanud vastuolulisi seisukohti, millest nähtuvalt võis olla hageja tahe lepingu lõpetamisel suunatud hoopis lepingust taganemisele. Olenemata sellest, milline oli hageja tahe lepingu lõpetamisel, tuleb lepingust taganemise kehtivuse hindamiseks tuvastada lepingust taganemise eelduste olemasolu. Esmalt peab kohus andma seega hinnangu lepingu lõppemise alusele. Sellest omakorda tuleneb, millised on lepingu lõppemise õiguslikud tagajärjed.
9.VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Sama parahrahvi lg 2 p-des 1-5 on toodud näitlik loetelu sellest, mida seadus oluliseks lepingurikkumiseks peab. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
10.Hageja on heitnud kostjale ette oluliste lepingurikkumistena täitmisega viivitamist ning tellitud köögimööbli mittevastavust lepingutingimustele. Kohus käsitleb esimesena täitmise tähtajaga viivitamist kui võimalikku olulist lepingurikkumist.
11.Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja täitma tellimuse 9-16 nädala jooksul peale ettemaksu saamist kostja arveldusarvele. Ettemaks tuli tasuda lepingu punkti 1.3 kohaselt kahes osas, s.o 500 eurot 02.09.2014 ning 1500 eurot 22.09.2014. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ettemaks tasuti kogu ulatuses hiljemalt 22.09.2014. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel kokku lepitut tõlgendada selliselt, et täitmise tähtaeg oli peale kogu lepingus sätestatud ettemaksu laekumist. Seega oli lepingu järgne täitmise maksimaalne tähtaeg 12.01.2015. Kostja on tuginenud sellele, et lepingu punktis nr 5.2 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui tellija soovib lepingu täitmise jooksul teha muudatusi toote mõõtudes, disainis või komplektatsioonis, on täitjal õigus nihutada lepingu täitmise tähtaega. Kuivõrd tellija muutis tellimust (millele viitab kostja hinnangul tellimuslepingu nr 09-01m paremas ülanurgas sisalduv teave), oli tellimuse täitmise tähtaeg kostja hinnangul 30.01.2015. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu ning on leidnud, et kostja ei ole vastavat õigust tähtaja muutmiseks kasutanud. Kostja selgituse kohaselt (I kd, tl 119-120) muutusid 10.10.2014 nii projekti kui lepingu tingimused oluliselt, sealjuures mõõdud ja komplekteeritus, lisandus detaile. Kostja seaduslik esindaja on selgitanud 08.12.2015 kohtuistungil, et lõplikud mõõtmed saadi 10.10.2014, mil allkirjastati ka lõplik tellimusleping (I kd, tl 14-16). Kostja on esitanud oma seisukoha tõendamiseks 02.09.2014 allkirjastatud esialgse lepingu (I kd, tl 125-126), millel märgitud mõõdud ja toodete arv erinevad 02.09.2014 allkirjastatud lepingust (I kd, tl 14-16). Kostja hinnangul nähtub esitatud 02.09.2014 ja 10.10.2014 allkirjastatud lepingutest, et esialgset tellimust on olulisel määral muudetud 10.10.2014. Ka kostja tunnistaja Jelena Višnevskaja ütluste (II kd, tl 21) kohaselt ei andnud klient andmeid tähtaegselt ning teine projekt muutus oluliselt. Hageja esitatud kirjast (I kd, tl 208) nähtub, et tehnika mõõdud edastati kostjale alles 14.10.2014. Kohus märgib, et hageja ise on pidanud enesestmõistetavaks (I kd, tl 205), et tööpinda ei saa tellida enne, kui kõik mööbli detailid on paigas, samas on hageja leidnud, et köögimööbel on võimalik tervikuna ära tellida enne, kui on selgunud köögitehnika mõõtmed. Kohus leiab, et hageja loogika on selles osas vastuoluline. Kohtu hinnangul on ilmne, et teadmata tehnika mõõte ei ole võimalik esitada lõplikku tellimust karkassi ning muude vajalike detailide osas. Hageja tunnistaja ütluste
2-15-8180 kohaselt (II kd, tl 19) muutis hageja külmiku eeldatavaid mõõtmeid oluliselt ning küljekapp tuli seetõttu teha 15cm kitsamaks. Seega pidi heas usu toimiv hageja mõistlikult eeldama, et tema tellimuse tähtaeg ei saa jääda samaks, kui oli esialgselt ette nähtud. Kohus leiab seega, et kostjal oli õigus muuta lepingu täitmise tähtaega ning määrata täitmise maksimaalseks tähtajaks 30.01.2015. Isegi kui kostja tähtaega 12. jaanuariks 2015 muutnud ei olnud, ei saa kohtu hinnangul lugeda töö mittevalmimist tähtajaks 12.01.2015 oluliseks lepingurikkumiseks, mis oleks andnud aluse lepingu ülesütlemiseks 23.01.2015.
12.Teisena käsitleb kohus töö mittevastavust lepingutingimustele kui võimalikku olulist lepingurikkumist. Hageja on heitnud kostjale 12.01.2015 pretensioonis ette järgmiseid töö puuduseid:
1.Mööblikarkass, mille kostja hagejale paigaldas, ei olnud kvaliteetne ja karkassi materjal ei vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele;
2.Mööbli uksed olid väiksemad kokkulepitud suurusest ning ei katnud karkassi ääri;
3.Integreeritava köögitehnika jaoks ettevalmistatud avad ei vastanud tehnika mõõtudele; tehnika mõõtmed oli hageja eelnevalt kostjale teatanud;
4.Mööbliuste hinged erinesid nendest, milles pooled olid kokku leppinud, kostja kasutas erinevat tüüpi uksehingi;
5.Ülemised riputatavad riiulid valmistati valet värvi;
6.Klaasidega kappidel puudusid valgustite avad ning nende karkass ei vastanud tellitud värvile, avatud osadel ei olnud värvkatet;
7.Ülemistel kappidel puudus 3D tüüpi kate;
8.Kuivatikapis puudus ettenähtud roostevaba riiul;
9.Valamukapp oli valmistatud valede mõõtudega ning ei sobinud valamule ja valamu purustajale (köögihunt);
10.Kõik paigaldatud furnituuri osad olid ebaühtlast värvi, st. osad olid hallid, osad valged ning osad helehallid;
11.Ümarad kapid olid valede mõõtudega, mistõttu ukse ja pealispinna vahel olid ebaühtlased vahed. 12.1 Kostja leidis vastuses pretensioonile, et mööblikarkass on kvaliteetne ning köögimööbli valmistamiseks vastav. Hageja tunnistaja Oleg Patrichny ütluste (II kd, tl 17-19) kohaselt soovis tellimuse esitanud Oleg Patrichy, et karkass valmistataks niiskuskindlast materjalist, eelistatavalt tervenisti puidust või liimpuidust. Tellimuse vastu võtnud kostja esindaja Jelena ütles, et selline karkass läheb väga kalliks ning olemas on tunduvalt odavam niiskuskindel materjal, mille ainus puudus on see, et värvilist karkassi ei saa teha. Kostja tunnistaja Jelena Višnevskaja ütluste (II kd, tl 19-22) kohaselt tegi ta pakkumise tavalise karkassi kohta ning selgitas kliendile, et veekindlast materjalist karkassi valmistamine on kallim. Klient veekindlat karkassi ei soovinud. Kliendiga ei lepitud kokku niiskuskindlat melamiini, kuna kui ta oleks seda kindlalt tahtnud, oleks tehtud lepingus vastav ümberarvestus. Tunnistajate ütlused on seega omavahel vastuolulised. Hageja tunnistaja väitel oli kindlaks eeltingimuseks niiskuskindlast materjalist karkass ning kostja tunnistaja väitel sellist karkassi klient tellida ei soovinud ning kui tegemist ei ole just vannitoaga siis ei olegi niiskuskindel materjal vajalik. Ekspert on leidnud, et köögis saab rakendada kuiva tehnoloogiat nii, et DSP plaadid ei paisu (I kd, tl 31). Kostja esitatud tõendist (II kd, tl 51) nähtub, et tööpinna ja valamu õigel paigaldusel on vee sattumine köögimööbli korpusele välistatud. Kohus asub tunnistajate Oleg Patrichny ja Jelena Višnevskaja ütluste põhjal seisukohale, et teistsuguse karkassi tellimine ei olnud poolte vahel kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et on tellinud teistsuguse karkassi. Tõendatud ei ole ka, et olemasolev karkass ei sobi ka õige paigalduse korral köögimööblil kasutamiseks ning et karkassi omadusi võiks käsitleda puudusena.
2-15-8180 12.2 Hageja leidis pretensioonis (I kd, tl 113) ka, et uksehinged ei vasta tellimuses toodule. Kohtule ei selgu pretensioonist ning muudest menetlusdokumentidest, mida kostja täpselt uksehingedele ette heidab ning milles seisneb paigaldatud uksehingede ning tellitud uksehingede oluline vahe. Seega ei saa seda käsitleda kohtu hinnangul olulise puudusena. 12.3 Kostja leidis vastuses pretensioonile (I kd, tl 114), et pretensioonis (I kd, tl 113) toodud puudused nr 2, 6, 7, 8, 9, 10, 11 on kõrvaldatavad ning teavitas hagejat, kuidas ta kavatseb need kõrvaldada. Hageja toodud puuduse nr 3 osas (tehnika avad ei vasta mõõtudele) leidis kostja, et see ei saa olla selge enne tehnika paigaldamist ning väidetavate puuduste 5 ja 12 osas leidis kostja, et reguleerimine toimubki alles mööbli paigaldamise lõpus. Hageja väitel (I kd, tl 111) on kõik avad, kuhu pidi minema köögitehnika, valede mõõtmetega. Milline tehnika täpselt ja miks ei mahu, ei ole menetluse käigus aga välja toodud ega tõendatud. 12.4 Ekspert leidis oma hinnangus (I kd, tl 27-32), et osad puudused on käsitletavad montaaži puudustena, osad puudused ei ole täielikult reguleeritavad ning mõnel juhul on kasutatud valesid või mittesobivaid detaile. Eksperdi hinnangul võib detailide montaaži pidada poolikuks, kuid montaaž on tehtud olulises osas lohakalt. Osad puudused on kõrvaldatavad. Disaineri poolt välja pakutud komplekt oleks kasutamiseks sobiv, kui poleks visuaalseid, vastuvõetamatuid montaažija värvivigu. Kohus märgib, et eksperdi ärakuulamisel antud ütlused (II kd, tl 25-28) on üpris vastuolulised. Kohati on ekspert leidnud, et ka peale puuduste kõrvaldamist ei ole töö selline nagu soovitud ja kohati on ta leidnud, et 70% puudustest on kõrvaldatavad monteerimisega ning ülejäänud 30% osade detailide väljavahetamisega (II kd, tl 27). 12.5 Visuaalse puudusena on viidatud sellele, et mööbli jalad on näha. Kostja kinnitusel kuulus soklite paigaldamine viimasesse paigaldusjärku, milleni lepingu ülesütlemise tagajärjel ei jõutud (I kd, tl 122). Ka kostja esitatud dokumentaalsetest tõenditest (II kd, tl 52, 54 ja 55), nähtuvalt reguleeritakse fassaad ning paigaldatakse sokkel alles paigaldamise viimasel etapil, s.o peale kivist töötasapinna paigaldust.
13.Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt olid hageja etteheited osaliselt põhjendamatud ning hageja toodud puudused vähemalt suuremas osas kõrvaldatavad. Vaidlus puudub selles, et kogu mööbel ei olnud 12.01.2015 seisuga veel lõplikult paigaldatud. Kohtu hinnangul ei saa eksperthinnangu põhjal ega kohtule esitatud muude tõendite põhjal teha järeldust, et tegemist oli selliste puudustega, mille puhul oleks ette teada, et neid ei ole võimalik mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada. Ka ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt väita, millised etteheited tootele olid tegelikult selle puudused ja millised tulenesid lõpuni viimata paigaldusest. Vähemasti ei saa sellist järeldust teha kohtu ette toodud tõenditest. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tööl olid 12.01.2015 või 23.01.2015 seisuga puudused, mida saaks käsitleda olulise lepingurikkumisena ja mis oleks andnud aluse lepingust tagamiseks.
14.Hageja väitel ei kõrvaldanud kostja puuduseid mõistliku tähtaja jooksul. Kostja väitel ei ole talle antud täiendavat tähtaega töö lõpuleviimiseks ning puuduste kõrvaldamiseks, samuti selleks reaalset võimalust. Hageja esitas pretensiooni 12.01.2015. Kostja vastas pretensioonile 23.01.2015 teatest (I kd, tl 22) nähtuvalt 20.01.2015. Hageja ütles lepingu 23.01.2015 üles (I kd, tl 22-23). Kui töö oli puudustega, siis oli hageja eelduslikult kohustatud andma taganemise eeldusena
2-15-8180 kostjale täitmiseks täiendava tähtaja. VÕS § 116 lg-s 4 on sätestatud, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 6 kohaselt võib VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Hageja väitel andis ta kostjale 02.01.2015 täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et kuna 02.01.2015 seisuga ei olnud veel lepingu täitmise tähtaeg saabunud, ei saanud hageja kostjale 02.01.2015 täiendavat tähtaega anda. Kuivõrd paigaldustööd algasid alles 05.01.2015, ei saanud hagejale 02.01.2015 seisuga olla ka võimalikud puudused teada. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks andnud kostjale 12.01.2015 või hiljem täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
15.Hageja kinnitusel (I kd, tl 70) ei ole ta keelanud kostjal tööde lõpule viimist ning on teinud korduvalt ettepaneku töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks. Kostja esindaja kinnitusel (I kd, tl 109-110) ei lasknud hageja neid oma ruumidesse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale võimaluse pääseda oma ruumidesse töö lõpuleviimiseks ja võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Valmidust kõrvaldada töö puudused on kinnitanud kostja korduvalt, näiteks 27.07.2015 seisukohas (I kd, tl 43).
16.Kohtu hinnangul ei esine VÕS § 116 lg 2 p-s 2 toodud asjaolu, s.o ei ole rikutud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Ka ei ole kostja teatanud, et ta oma kohustust ei täida.
17.Seega leiab kohus, et kuigi hageja 23.01.2015 teadet lepingu ülesütlemiseks (I kd, tl 22-23) võiks selle sisust ning taotlustest lähtuvalt tõlgendada kui lepingust taganemise avaldust (mille korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu), ei olnud lepingust taganemise eeldused täidetud. Hageja poolt lepingust taganemine oluliste puuduste tõttu ei olnud antud juhul lubatud.
18.Järgnevalt käsitleb kohus lepingu ülesütlemise tagajärgi pooltele. Riigikohus on 11.02.2016. a otsuses nr 3-2-1-171-15 (p 15) selgitanud, et kui ringkonnakohus jõuab hageja seisukohtade ja tõendite arvestamise tulemusena järeldusele, et hageja ei ole töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi ja sel juhul tuleb asi lahendada sellest lähtuvalt. See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Seejuures peab hageja tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokkulepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas kostja on need tööd ka vastu võtnud. Tähele tuleb panna, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud,
2-15-8180 on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Vastavalt eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohale tuleb seega sellises olukorras pidada tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi ning lahendada sellest lähtuvalt.
19.VÕS § 655 lg-s 1 on sätestatud, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. Kohus andis Tallinna Ringkonnakohtu juhiste kohaselt pooltele võimaluse esitada oma seisukohad selle kohta, kuidas tuleb arvestada töövõtulepingu ülesütlemise tagajärjel hagejale tagastatava tasu suurus, arvestades VÕS § 195 lg-s 2 ja § 655 lg-s 1 sätestatut.
20.Kostja viitas asjaolule, et tellimuse summa 6453,56 eurot koosnes köögimööbli detailide maksumusest summas 6144,96 eurot ja mööbli paigaldamisel tehtavast tööst (mõõtmete võtmine, transport, tõstmine korrusele ja paigaldus) kokku 409 eurot (kõik summad käibemaksuga). Hageja poolt töövõtulepingu ülesütlemisel olid kõik mööbli detailid valmistatud ning absoluutses enamuses ka mööbli paigaldamise kohta transporditud (hageja ei ole tuginenud köögimööbli detailide puudumisele). Kostja on enamuse paigaldustöödest teostanud. Kostja leiab, et teostamata on vaid mööbli kõrgusvahede reguleerimine, kusjuures see töö ei kuulunud tellimuslepingu lisas loetletud tööde hulka. Kuivõrd mööblidetailid on eritellimusel valmistatud, ei hoidnud kostja kokku mingisuguseidki kulutusi töö tegemiseks vajalike materjalide pealt. Kuivõrd tegemata jäänud paigalduse töö mahuks oli hinnanguliselt maksimaalselt 5% (maksimaalselt 1-2 päeva tööjõu kulu), on tegemata paigalduse töö väärtuseks maksimaalselt 18,55 eurot. Kuna hageja on jätnud kokkulepitud tasust maksmata 899,58 eurot, on kostja poolt nõutavast kokkulepitud tasust maha arvatavad võimalikud säästetud kulutused sellega juba hõlmatud. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemise tagajärjena on kostjal õigus eeltoodud alusel saada tagasi valmistatud ja hagejale üle antud detailid. Kostja saab neid uuesti kasutada. Seega on kostja hoidnud kokku lepingu ülesütlemise tagajärjena kulutusi vähemalt summas 6144,96 eurot uute detailide valmistamisele. Seega ei piirdu kostja kokkuhoitud kulud vaid tööjõukuludega. Ka on tegemata tööde maht enam, kui väidetud 5%. Kuivõrd köögimööblit ei ole hagejale esemena (ka puudustega kujul) üle antud ja hageja ei ole seda vastu võtnud ning mööbel ei ole lepingu tähenduses valmis, tuleb VÕS § 195 lg-s 5 sätestatud tagastamisele kuuluva summana käsitleda kogu hageja poolt juba makstud summat.
21.Kohus leiab, et hageja on ekslikult tõlgendanud lepingu ülesütlemise tagajärgi. VÕS § 195 lgs 2 on sätestatud, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Koht hinnangul tuleneb eeltoodud sättest ning VÕS § 195 lg-st 5, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu, s.o antud juhul kostja hagejale selle, mille ta on hoidnud lepingu lõpetamise tõttu kokku või oleks võinud kokku hoida. Lepingu ülesütlemise korral ei kuulu seega üleantu hulka, mida tuleks tagastada, juba valmistatud köögimööbel (olukord oleks teistsugune juhul, kui lepingust taganemine oleks olnud õigustatud).
2-15-8180 Kohus selgitab, et VÕS § 195 lg 5 teises lauses sätestatu, mille kohaselt tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189–191 sätestatut, ei tähenda, et ülesütlemise korral tuleks tagastada köögimööbel. VÕS § 189-191 sätestatut kohaldatakse vaid VÕS § 655 lg-s 1 sätestatud lepingu lõppemisele järgneva aja kohta etteantu tagastamisele.
22.Kohus märgib, et iseenesest võiks öelda, et kuivõrd kostja tunnistas mõningaid puuduseid detailide osas, mida ei saa kõrvaldada lihtsalt lõpliku montaažiga ning milliste puuduste kõrvaldamiseks oli tõenäoliselt vaja tellida uued detailid, säästis kostja lepingu ülesütlemise tagajärjel summa, mis tal oleks kulunud puuduste kõrvaldamiseks uute detailide soetamisele. Hageja ei ole aga sellele tuginenud ega konkreetset summat välja toonud ning selline konkreetne kokkuhoitav summa ei nähtu kohtule ka tsiviilasja materjalidest. Seega leiab kohus, et tsiviilasjas ei ole tõendatud, et kostja oleks hoidnud kokku või oleks saanud kokku hoida konkreetse summa mööbli detailide soetamata jätmise arvelt.
23.Vaidlus puudub selles, et paigaldustööd ei olnud lepingu ülesütlemise hetkel lõpule viidud. Vaidlus on selles, millises ulatuses paigaldustööd olid veel tegemata, s.o millises ulatuses töötasu kostja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja ei nõustu kostja hinnanguga, mille kohaselt hoiti kokku vaid 5% ulatuses kokkulepitud töötasust ning leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et paari päeva tööjõukulu ei saa olla 18,55 eurot (käibemaksuta). Kui lähtuda arvestusest, et tööpäevas on 8 tundi, siis on kostja pidanud silmas tööjõu kasutamist 16 tunni vältel, mis teeb tunnitasuks 1,16 eurot tunnis.
24.Lähtudes nii 02.09.2014 kui ka 10.10.2014 allkirjastatud tellimuslepingutest (I kd, tl 14 ja 125) oli töö osa kogu tellimuse maksumusest 409 eurot (summa käibemaksuga). Vaidlus puudub selles, et kostja on võtnud mõõtmed (tellimusel kokku lepitud summa 19 eurot) ning mööbli hageja juurde viinud (transport 19 eurot). Seega saab vaidluse all olla see, kui suur osa paigaldusest on teostatud, s.o millises summas tuleks paigalduse eest ette makstud 371 eurot lugeda ülesütlemise aja eest ette antud summaks, mille kostja hoidis kokku või oleks saanud kokku hoida. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et paigaldustööd olid suuremas enamuses lõpule viidud, ei ole tõendatud. Esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostjal küll teostatud mõningane osa paigaldusest, kuid teostamata oli suur osa plaanipärastest paigaldustöödest. Samuti tuleneb kostja vastusest pretensioonile, et kostjal oleks tulnud ka puuduste kõrvaldamiseks teha veel mitmeid töid, sh tellida uued detailid, need kohale tuua, eemaldada sobimatud detailid ja paigaldada uued jne. Tulenevalt lepingu ülesütlemisest hoidis kostja seega kokku olulisel määral tööjõukulu.
25.VÕS § 6 lg-s 2 on sätestatud, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu lugeda, et paigaldustööd on tegemata vaid 5% ulatuses või üldse suuremas ulatuses. Kohtu hinnangul on mõistlik järeldada, et kostja poolt kokku hoitav tööjõukulu (võttes arvesse, et asjade parandamine võtab üldteada asjaoluna enam aega kui kohe uute ja sobivate kasutamine) on vähemalt samasuguses suuruses, kui hageja üldse paigalduskuluna ette tasunud on, s.o vähemalt 371 euro ulatuses.
26.Hageja tasus ettemaksuna kostjale 5553,96 eurot, mida hageja 02.09.2014 lepingu alusel (pooled ei vaidle selles, et töö maksumus tuleneb nende jaoks 22.09.2014 allkirjastatud lepingust, kogusummas 6453,54 eurot) tasus ning hagis tagasi nõuab. Hageja ei ole seega tasunud kostjale lepingu kogu maksumusest vähemalt 899,58 eurot. Kohus on eelmises punktis leidnud, et kostja hoidis lepingu ülesütlemise järel kokku summast 6453,54 eurot vähemalt 371 eurot. Hageja poolt kostjale lepingu alusel veel tasumata osa ületab summat, mida kostja kogu lepingu maksumusest
2-15-8180 kokku hoidis või oleks võinud hoida. Seega leiab kohus, et puudub hageja poolt kostjale lepingu täitmiseks lepingu ülesütlemise perioodi eest ette üle antud summa, mille tagastamist hageja saaks nõuda. Kohus jätab hagi seetõttu rahuldamata.
27.Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Ühelt poolt nõustub kohus hageja selles, et mõistlik ei ole olukord, kus hagejal on mööbel, mida ta praegusel kujul kasutada ei saa. Teiselt poolt ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks hageja käitumist (puuduste kõrvaldamise mittevõimaldamist). Kui lähtuda hageja loogikast, siis peaks kostja kandma riski saada tagasi eritellimusel just hageja köögi jaoks vajalike mõõtmetes valminud mööbel, mille realiseerimine on üldse tulenevalt erimõõtudest küsitav ning kui sellise erimõõtudega (ja just hageja soovitud disainiga) toote müük õnnestuks, siis seda tõenäoliselt oluliselt väiksemas summas, kui on toote omahind. Kohus leiab, et hageja poolt oleks olnud mõistlik anda kostjale tähtaeg töö lõpuleviimiseks. Alles mõistliku tähtaja möödudes oleks saanud tuvastada, kas tööl esinevad puudused; millised ja millises ulatuses need on ning milliste õiguskaitsevahendite kohaldamine oleks otstarbekas.
28.Hageja on lõplikes seisukohtades tuginenud sellele, et vastavalt lepingu punktile 2.2. on köögimööbel endiselt kostja omandis ning kostja on mööbli omanikuna kohustatud selle hageja ruumidest eemaldama. VÕS § 636 lg-st 3 tuleneb, et kui asja valmistamise puhul on kokku lepitud, et kuni tasu maksmiseni jääb asja omand töövõtjale, kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 233 sätestatut. VÕS § 233 lg-s 1 on sätestatud, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib müüja omandireservatsioonile tuginedes võib asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Käesoleva vaidlusega lahendatakse lõplikult töövõtja ja tellija vaheline vaidlus antud lepingu alusel. Samal alusel enam vaidlusi töö tegemise ja tasu maksmise osas olla ei saa. Kostja ei ole hagejalt nõudnud puuduoleva töötasu maksmist ega ka lepingust taganenud. Kohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et käesoleva asja jõustumisel loetakse, et ostuhind on täielikult tasutud ning omand läheb üle tellijale.
29.Kohus leiab, et hageja 15.12.2017 seisukoht, mille kohaselt on kostja saanud hagejalt alusetult ettemaksu summa, kuivõrd kostja ei ole tööd hagejale veel üle andnud, on ekslik. Kui lähtuda sellest, et enne töö lõplikku üleandmist tasutud summasid tuleks alati käsitleda VÕS § 195 lg 5 kohase lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantuna, siis puuduks sisuliselt lepingu ülesütlemise võimalus koos selle tavapäraste tagajärgedega. Lepingu ülesütlemine on võimalik vaid enne lepingu lõppemist kohase täitmisega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt leiabki ülesütlemine aset enamjaolt etapis, mil töö ei ole veel üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle antud. Ülesütlemine ei eelda eelnevalt töö üleandmist, ülesütlemine on võimalik ka enne töö lõplikul kujul valmimist ning tagastada tuleb vaid summad, mida on töö lõpuni tegemata jätmisel kokku hoitud.
30.Kohus märgib, et algselt oli leping sõlmitud kostja poolt kutse- ja majandustegevuses ning hageja oli eraisik. Seega oli sõlmitud leping tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 4) ning asjaolu, et nõue on hiljem loovutatud, lepingu olemust kohtu hinnangul ei muuda. Kohtu hinnangul ei muuda aga see, kas tegemist oli töövõtulepingu või tarbijatöövõtulepinguga, asja lahendamise tulemust. VÕS § 647 lg 2 kohaselt loetakse tarbijatöövõtu puhul töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kohtu hinnangul ei saanud töö lõpuni tegemiseks või parandamiseks töövõtjale tähtaja andmine olla tellija jaoks põhjendamatult ebamugav.
31.Kuivõrd kohus jätab hagi ettemaksu tagastamise nõudes rahuldamata, ei ole kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning puudub alus ka intressi- ja viivisenõude rahuldamiseks.
2-15-8180 Menetluskulud
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata (arvestades ka 10.06.2016 otsuse jõustunud ulatust). Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud hageja kanda.
33.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kostja 27.01.2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (II kd, tl 156-157) oli kostja menetluskulu lepingulise esindaja ajakulu kokku 17 tundi 45 minutit, tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks), kokku 2130 eurot (käibemaksuta summa). 15.12.2017 esitatud täiendavate menetluskulude nimekirja (II kd, tl 188-189) kohaselt oli kostja menetluskulu veel riigilõiv 450 eurot (apellatsioonkaebuse esitamisel) ja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tundi 40 minutit, tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks), kokku 440 eurot (käibemaksuta summa). Hageja on jätnud menetluskulude põhjendatuse kohtu otsustada. Esmalt märgib, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning põhjendatud. Kohus leiab, et kostja 27.01.2017 nimekirjas esitatud menetluskulud on põhjendatud enamikus ulatuses. Kohtu hinnangul on samas 04.11.2016 kirje põhjendatud maksimaalselt 3 tunni osas, kuivõrd seisukohas ei ole toodud välja olulises ulatuses juba varasemalt käsitlemata väiteid. 04.11.2016 kirje on põhjendatud 30 minuti ulatuses, kuivõrd menetluskulude nimekirja esitamine ei ole õiguslikke eriteadmisi eeldav toiming ning seda oleks saanud teha ka esindatav ise. Ka on kohtu hinnangul põhjendatud 27.01.2017 kirje mitte enam, kui 3 tunni ulatuses, kuna kostja kordas suures osas juba varasemalt esitatut. Kokku on 27.01.2017 menetluskulude nimekiri põhjendatud seega 15 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kostja 15.12.2017 nimekirjas esitatud menetluskulud on põhjendatud kohtu hinnangul kogu ulatuses. Kokku on mõlema nimekirja alusel põhjendatud lepingulise esindaja kulu 19 tunni ja 25 minuti ulatuses, seega summas 2330 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud kokku (450+2330) 2780 eurot.
34.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.