OÜ Eesti Kondiiter hagi OÜ Garmahis Mööbel ja Uksed vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. juuni 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Garmahis Mööbel ja Uksed apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6269,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Eesti Kondiiter (registrikood 11897252), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv Kostja: OÜ Garmahis Mööbel ja Uksed (registrikood 10226308), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Liisi Kents
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2016 otsus maakohus osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4913,96 eurot, intressi 113,24 eurot, viivise ajavahemiku 30.01.2015-29.05.2015 eest 130,05 eurot ja viivise põhinõudelt alates 01.04.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi rahuldamata jäetud osas on maakohtu otsus jõustunud.
3.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel maakohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Eesti Kondiiter esitas 29.05.2015 hagi OÜ Garmahis Mööbel ja Uksed vastu põhivõla 5553,96 euro, seisuga 29.01.2015 tekkinud intressivõlgnevuse 122,34 euro, perioodil 30.01.2015 – 29.05.2015 tekkinud viivisevõlgnevuse 146,40 euro ja viivise saamiseks tasumata põhinõudest alates 30.05.2015 0,022% ehk 1,22 eurot päevas võlaõigusseaduse (VÕS) §113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 02.09.2014 kostjalt köögimööbli (töövõtuleping nr 09-01). Kostja kohustus valmistama köögimööbli vastavalt töövõtulepingu tingimustele ja paigaldama selle hageja poolt näidatud kohta. Tellimuse hind oli 6453,56 eurot ja teostamise tähtaeg 9-16 nädalat ettemaksu saamise momendist arvates. Kuna hageja tasus ettemaksu 02.09.2014, siis oli töö teostamise tähtaeg hiljemalt 02.01.2015.
3.Kostja asus tellimust täitma ja hageja teostas kostjale makseid järgmiselt: 500 eurot 02.09.2014 ettemaksuna; 1500 eurot 22.09.2014 ettemaksuna; 1553,96 eurot 21.10.2014; 2000 eurot 26.11.2014, s.o kokku 5553,96 eurot. Kostja alustas köögimööbli paigaldust jaanuari alguses 2015, kuid lõpule seda ei viinud. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi lepingus määratud tähtajaks 02.01.2015 ega hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 12.01.2015.
4.Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ka nõuetekohaselt. Hageja esitas kostjale 12.01.2015 pretensiooni, milles viitas (osaliselt saabunud köögidetailide osas) lepingutingimustele mittevastavusele ja sellele, et mööblil on puudused ning palus kostjal selgitada, millise tähtaja jooksul ja kuidas puudused kõrvaldatakse ning kogu tellimus lõpuni täidetakse. Mööblil olid järgmised puudused: mööblikarkass ei olnud kvaliteetne ja selle materjal ei vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele; mööbli uksed olid kokkulepitud suurusest väiksemad ega katnud karkassi ääri; integreeritava köögitehnika jaoks ettevalmistatud avad ei vastanud tehnika mõõtudele; tehnika mõõtmed oli hageja eelnevalt kostjale teatanud; mööbliuste hinged erinesid nendest, milles pooled olid kokku leppinud; ülemised riputatavad riiulid valmistati valet värvi; klaasidega kappidel puudusid valgustite avad ja nende karkass ei vastanud tellitud värvile; ülemistel kappidel puudus 3D tüüpi kate; kuivatikapis puudus ettenähtud roostevaba riiul; valamukapp oli valmistatud valede mõõtudega; kõik paigaldatud furnituuri osad olid ebaühtlast värvi; ümarad kapid olid valede mõõtudega. Puudusi tõendab OÜ Ehitusekspert ekspertarvamus.
5.Kostja nõustus hageja pretensioonidega osaliselt, v.a mööblikarkassi, kapiuste karkassi, integreeritava tehnika avade ja uksehingede osas. Samuti teatas kostja, et puuduste
kõrvaldamiseks on vaja tellida uued materjalid, mille saabumise planeeritav tähtaeg on veebruari lõpp 2015. Kui palju aega võtaks materjalide töötlemine, ei osanud kostja öelda. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja võimeline täitma töövõtulepingut vastavalt kokkulepitud tingimustele ja on lepingut oluliselt rikkunud.
6.Hageja ütles töövõtulepingu 23.01.2015 teatega üles ja palus kostjal tagastada makstud summa ning viia mõistliku tähtaja jooksul hageja ruumidest ära sinna juba paigaldatud köögimööbli osad ja materjalid. Kostja esitas ülesütlemisavaldusele vastuväite ja keeldus raha tagastamisest ning ta ei ole köögimööbli detaile ja materjale ära viinud.
7.Hageja soovib tagastada kostjale köögimööbli osad ja saada tasutud raha tagasi. Lisaks sellele palub hageja välja mõista raha kasutamise eest intressid tasutud summadelt VÕS § 189 alusel - seisuga 23.01.2015 122,34 eurot, samuti viivise tasumata põhivõlgnevuselt perioodi eest 30.01.2015-29.05.2015 summas 146,40 eurot ja edasiulatuva viivise. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
9.Kostja sõlmis lepingu 02.09.2014 OP-ga. Leping jõustus 10.10.2014 pärast tellija viimaste muudatuste ja täpsustuste esitamist. Lepingust tulenevaid makseid teostas hageja.
10.Hageja arvestab ekslikult täitmise tähtaega esimese makse teostamisest. Lepingu p-s 5.2 lepiti kokku, et täitjal on õigus täitmise tähtaega nihutada, kui tellija soovib teha muudatusi tööde mõõtudes, disainis või komplektatsioonis. Kuna hageja seda soovis, tuleb täitmise tähtajaks lugeda 30.01.2015.
11.Hageja 12.01.2015 esitatud pretensioonide põhjendused on otsitud, pahatahtlikud ja ei vasta tegelikkusele. Mööblikarkassi materjalile hageja lepingu sõlmimisel eritingimusi ei esitanud. Hageja ei võimaldanud kostjal lepingulisi kohustusi korrektselt ja täies mahus täita, millega rikkus ise oluliselt lepingut. Kostjal on senini huvi kohustused täita.
12.Hageja esitatud ekspertarvamus on vastuoluline ja ebajärjekindel. Ekspertiis tehti paigaldamisjärgus ja osaliselt paigaldamata köögimööbli komplektile, viidates dokumentidele, mis ei kajasta köögimööbli kvaliteedinõudeid. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4913,96 eurot, intressi raha kasutamise eest 113,24 eurot, viivise ajavahemiku 30.01.201529.05.2015 eest 130,05 eurot, samuti viivise põhinõudelt alates 01.04.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskulud jättis kohus 88% ulatuses kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 3431,12 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
14.Otsuse kohaselt on pooltevaheline leping kvalifitseeritav töövõtulepinguna. Kuna töövõtulepingu algselt sõlminud füüsiline isik loovutas lepingust tulenevad nõuded äriühingule, siis tarbijakaitse sätted ei kohaldu. Pooled ei ole töövõtulepingus sellest taganemise tingimustes kokku leppinud. Kuna kostja kohustus valmistama ja paigaldama köögimööbli, ei ole tegemist kestvuslepinguga, mida saaks üles öelda VÕS § 195jj alusel. Hageja õiguskaitsevahendiks saab pidada lepingust taganemist. Et hageja taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks võlasuhte, peavad olema täidetud taganemisavalduse
materiaalsed ja formaalsed eeldused.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus töövõtulepingu p-s 4.1 võetud kohustust täita tellimus 9-16 nädala jooksul pärast ettemakse saabumist täitja arveldusarvele. Hageja leiab, et kostja pidi töödega lõpetama hiljemalt 02.01.2015, kostja leiab, et 30.01.2015. Lepingu kohaselt tuleb tähtaega lugema hakata alates 22.09.2014. Tunnistaja JV selgitas, et 02.09.2014 lepingust tulenev ettemaksu tasumine oli kokku lepitud eesmärgiga tellida mööblile varasemalt ette uksed. Kuna ettemaksu tasumises lepiti kokku kahes osas, siis võib broneerimisest rääkida ettemaksu täielikul tasumisel. Köögimööbel tuli seega paigaldada hiljemalt 12.01.2015. Õige ei ole kostja käsitlus, et tähtaega tuleb hakata lugema 10.10.2014, kui lepiti kokku viimased detailid, kuna tähtaja lugemine on sõltuvaks tehtud ettemakse laekumisest.
16.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas lähtuda tuli lepingu p-st 5.2, mis annab kostjale õiguse lepingu täitmise tähtaega nihutada. Õige on hageja seisukoht, et kostja tugines lepingu täitmise tähtaja pikenemise osas p-le 5.2 alles 28.01.2015. Kostja ei saa 10.10.2014 laekunud täiendavate andmete abil sellele punktile tugineda, kuna nende andmete laekumine kostjale oli etteaimatav ja sellega oleks pidanud tähtaega määrates arvestama. Õige on hageja seisukoht, et 10.10.2014 ei muutnud pooled tellimust selliselt, mis annaks aluse tähtaega pikendada. Tunnistaja JV ütluste kohaselt oli esimene leping (02.09.2014 kokkulepe) mõeldud vaid uste materjali broneerimiseks. Tunnistaja OP märkis, et esitas kostjale mõõdud trükituna salongi. Kostjale on mõõte esitatud ka elektrooniliselt 14.10.2014. Siiski on tunnistaja OP öelnud, et lepingu täitmise käigus muutusid mõõdud seoses teise külmkapi tellimisega. Mõõtude muutumist kinnitas ka tunnistaja JV. Tunnistajale tundus, et klient tahtis kogu aeg midagi muuta ja suurendada.
17.Kostja ei ole tõendanud, et nad oleksid lepingu täitmise käigus lepingu p-le 5.2 tuginenud. Tunnistaja OP ütlustest nähtub, et kostja on muudatustega leppinud, kuna tellijaga suhelnud JV ütles, et muutused on võimalikud, kuna projekti ei ole veel tehasele esitatud. 28.01.2015 elektronkirjas lepingu p-le 5.2 ja tähtaja pikendamisele tuginemine on vastuolus kostja varasema käitumisega. Tõenditest nähtub, et hagejal ei olnud põhjust tähtaja pikenemist ette näha ja ta võis eeldada köögimööbli õigeaegset paigaldamist.
18.Kostja alustas mööbli paigaldamist 05.01.2015 ja asjaosalised kogunesid 12.01.2015 mööbli paigaldamise kohas. Kostja väidab, et hageja palus täiendavat aega, et mõelda veel projekti muudatuste üle. Samas pöördus hageja 13.01.2015 pretensioonis kostja poole mh küsimusega, et milline võiks olla puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kostja märkis oma vastuses, et kui hageja otsustab köögimööbliga seonduvate detailide värvused jaanuari lõpuks, siis võiks tööde lõpetamine kõne alla tulla veebruaris 2015. Eelnevast tulenevalt käitus hageja võlasuhtes vastuolulisest ja ei andnud vastaspoolele reaalset võimalust võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja tundis pretensioonis huvi puuduste kõrvaldamise tähtaja vastu, siis on taganemisavalduses lepingu tähtaegsele mittetäitmisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on teinud usutavaks, et ta oli omalt poolt valmis tekkinud probleemid kõrvaldama. Kostja avaldas ka hagiavalduse vastuses valmidust tööd lõpetada. Seega ei ole köögimööbli paigaldustööde 12.01.2015 mittelõpetamine oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes, mis oleks andnud hagejale õiguse töövõtulepingust taganemiseks.
19.Hageja tõi lepingust taganemise avalduses taganemise põhjendusena ära ka ebakvaliteetse töö. Puudused töös loetles hageja 13.01.2015 pretensioonis. Kostja töödele ei saa ette heita seda, et see on lõplikult viimistlemata, kuna asjas esitatud seisukohtadest nähtub, et köögimööbli tulemuslik paigaldamine sõltus suuresti tellija ja töövõtja koostööst. Õige on kostja seisukoht, et kuna hageja soovis ise paigaldada köögialustele katteplaadi, siis toimub
mööbli lõplik reguleerimine tööde lõpus.
20.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas köögimööbli karkass telliti niiskuskindlast materjalist. Hageja pretensiooni kohaselt on köögikarkass valmistatud mitte veekindlast DSP-st (PLP plaat), kuigi tellimisel veendi hagejat selles, et karkass valmistatakse alati veekindlast DSP-st. Ekspertarvamus sedastab, et kasutusel oli suhteliselt odav, immutuseta DSPkarkass laminaadi alla. Ekspert järeldas, et köögis saab rakendada kuiva tehnoloogiat nii, et DSP plaadid ei porsu. Kostja on seevastu seisukohal, et mööblikarkassi materjalile hageja lepingu sõlmimisel eritingimusi ei esitanud ja neid lepingus ega lisas fikseeritud ei ole. Lepingupoolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamise tõendamiskoormis selles osas lasub hagejal. Tunnistaja, köögimööbli esialgne tellija OP märkis, et soovis karkassi niiskuskindlast materjalist. Tunnistajale selgitati, et on olemas tunduvalt odavam variant, mis on samuti niiskuskindel ja millest äriühing köögimööblit ja vannitoamööblit valmistabki. Tunnistajale näidati ette ühe laua tükk ja öeldi, et ainus sellise niiskuskindla materjali miinus on see, et ei saa teha värvilist karkassi. Tunnistaja JV märgib seevastu, et ta tegi tellijale pakkumise tavalise karkassi kohta ja selgitas, et veekindlast materjalist karkassi valmistamine on kallim. Klient seda ei soovinud. Kuna tunnistajate ütlused on lahkuminevad, ei ole hageja niiskuskindla karkassi tellimist piisavalt tõendanud.
21.Tunnistajate ütluste põhjal tuleb asuda seisukohale, et veekindla karkassi tellimine oleks lepingus olnud eraldi kajastatud. Eluliselt on usutav ka see, et niiskuskindla karkassi tellimine oleks köögimööbli eelarvet suurendanud ja see oleks kajastunud ka mööbli tellimise suuremas hinnas. Kostjale ei saa ette heita kasutatud karkassimaterjali kvaliteeti. Hageja ei ole esitanud sellekohast võrdlusmaterjali. Materjali osas ei ole kostjale etteheiteid teinud ka hageja tellitud ekspertiis. Ekspert leidis, et köögis saab rakendada kuiva tehnoloogiat. Ekspertiis ei kajasta sellist materjalianalüüsi, mis seaks kostja lubatud tooteomadused kahtluse alla. Nii lepingus kokkulepitud lõpetamise tähtaja mittejärgimine kui mööblikarkassi materjalina immutamata DSP plaatide kasutamine ei ole olulised lepingurikkumised. Töövõtulepingust taganemise materiaalsed alused ei ole seega täidetud.
22.Kuna kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, siis saab hageja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi (3-2-1-171-15, p-d 14 ja 15). Pooled leppisid 02.09.2014 lepingus kokku, et väljakutse korral, millel ei ole tegemist garantiiga, tasub tellija valeväljakutse korral töövõtjale tunnis 16 eurot. Kostja märkis, et alustas töödega 05.01.2015 ja sai seda teha kuni 12.01.2016. Tehtud tööde maht on üks töönädal ehk 40 tundi. VÕS § 655 lg 1 alusel on kostjal seega õigus saada tasu tehtud tööde eest 640 eurot.
23.Hageja nõuab kostjale tasutud 5553,96 euro tagastamist. Kuna tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, siis tuleb kostjale tasutud summa tagastada. Tagastatavast summast tuleb maha arvata kostja poolt tehtud kulutused teostatud tööde eest 640 eurot ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele 4913,96 eurot, samuti viivis VÕS § 113 lg 1 määras 02.09.2014 tasutud 500 eurolt seisuga 29.01.2015 (viivitatud päevi 150) 16,50 eurot, 22.09.2014 tasutud 1500 eurolt seisuga 29.01.2015 (viivitatud päevi 130) 42,90 eurot, 21.10.2014 tasutud 1553,96 eurolt seisuga 29.01.2015 (viivitatud päevi 101) 34,34 eurot ja 26.11.2014 tasutud 1360 eurolt (2000-640 eurot) seisuga 29.01.2015 (viivitatud päevi 65) 19,50 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks intressina välja mõista 113,24 eurot.
24.Lisaks palub hageja kostjalt seadusjärgses määras välja mõista viivise põhisummalt perioodi eest 30.01.2015-29.05.2015 summas 146,40 eurot. Hageja nõue kuulub rahuldamisele rahuldatud põhinõude ulatuses. Võttes arvesse viivitatud päevi (120 päeva), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 130,05 eurot. Hageja nõue lisanduva
viivise väljamõistmiseks alates 30.05.2015 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
25.Kuna hagi kuulub rahuldamisele umbes 88% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludeks oli õigusabitasu (3420 + 1328,40) 4748,40 eurot ja riigilõiv 450 eurot. Puuduvad erandlikud asjaolud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kostja on äriühing, kel tuleb äritegevusega kaasnevaid riske arvesse võtta. Hageja esindaja töötunnitasu 100 eurot on mõistlik. Hageja esindaja on põhjendatud toiminguid teinud 34 tundi ja 29 minutit, mis moodustab 3449 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 3431,12 eurot (3899 x 88%) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
26.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda.
27.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei rikkunud hagejaga sõlmitud töövõtulepingut, et hageja käitus võlasuhtes vastuoluliselt ja ei andnud kostjale reaalset võimalust võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis ka õigesti, et hageja lepingu lõpetamise avaldus on käsitletav ülesütlemise avaldusena, kuid eksis oluliselt seaduses sätestatud ülesütlemise tagajärgede tõlgendamisel.
28.Maakohus lähtus tasu kindlaksmääramisel üllatuslikult üksnes kostja tehtud töö mahust ehk sellest, mitu päeva kostja paigaldustöid tegi. Samuti võttis ootamatult töömahu maksumuse arvutamise aluseks töövõtulepingu p-s 4.2 kokkulepitud valeväljakutse tasu 16 eurot.
29.Kokkulepitud tasu käesoleval juhul oli 6453,56 eurot. Tootenimekirja kohaselt koosneb kokkulepitud tasu köögimööbli detailide maksumusest 5052 eurot (käibemaksuta) ja paigaldustööde maksumusest 409 eurot (käibemaksuta). Hageja on tasunud 5553,96 eurot ja tasumata on veel 899,58 eurot. Kuna hageja ütles tellimuslepingu üles, oli kostjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille kostja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Tuvastada tuleb, kas töövõtja säästetud kulutused on suuremad kui kokkulepitud tasust veel maksmata osa 899,58 eurot.
30.Vaidlus puudub selles, et kostja teostas 05.-12.01.2015 hageja tellitud köögimööbli paigaldustöid. Kostja oli selleks ajaks valmistanud kõik lepingu lisaks olevas tootenimekirjas loetletud köögimööbli detailid ja tarninud need köögimööbli paigaldamiseks kokkulepitud kohta. Enamik mööblist oli vastavalt joonistele ka kokku pandud. 12.01.2016 kohtumisel palus kostja täiendavat aega projekti muudatuste üle mõtlemiseks, kuid hageja esitas ootamatult juba järgmisel päeval kostjale pretensiooni. Kuna hageja katkestas suhtlemise ja ei lubanud kostjal paigaldamistöödega jätkata, jäi köögimööbel lõplikult paigaldamata kostjast olenematutel põhjustel. Kusjuures mööbel on tänaseni selle paigaldamise kohas.
31.Tõenditena esitatud fotode põhjal on tuvastatav, et vaid üksikud tootenimekirjas toodud mööblidetailid on veel transpordipakendis. Samuti on paigaldamata üksikud mööblipaneelid. Seega olid teostamata vaid lõppjärgu tööd (ennekõike kõrgusvahede reguleerimine), mille teostamisele oleks kulunud kõige rohkem paar päeva. Kostja hindab tehtud paigaldustööde mahuks 95%, ülejäänud töö osad, nagu mööbli valmistamine ja transport, on täidetud 100% ulatuses.
32.Kokkulepitud tasust ei saa maha arvata säästetud kulutusi vajalike materjalide soetamiseks, kuna kõik tellitud detailid olid lepingu ülesütlemise hetkeks kostja poolt juba valmistatud, määratud paigaldamise kohta toimetatud ja osaliselt paigaldatud. Kuigi tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama tellija, tuleb kostja hinnangul tööjõu teistsuguse kasutamisega omandatava hindamisel lähtuda kostja poolt pakutava paigalduse töö hinnast ja sellest, kui kaua oleks kostja kasutanud tööjõudu paigaldustöödeks juhul, kui tellija ei oleks lepingut üles öelnud. Tellimuslepingu lisa kohaselt on paigalduse hind 371 eurot (käibemaksuta). Arvestades tegemata jäänud paigalduse töö mahtu, on tegemata paigaldustöö väärtus ligikaudu 18,55 eurot (käibemaksuta) (371x5%). Seega omandas või oleks võinud kostja omandada oma tööjõu teistsuguse kasutamisega paari päeva jooksul ligikaudu 18,55 eurot (käibemaksuta). Igal juhul ei saa see summa olla suurem kui 371 eurot ehk kogu paigaldustööde hind. Hageja on jätnud kokkulepitud tasust maksmata sellest rohkem 899,58 eurot. Seega ei ole kostjal hageja ees võlgnevust ja põhjendamatud on ka viivise- ja intressinõuded. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
34.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4913,96 eurot, intressi 113,24 eurot, viivise ajavahemiku 30.01.2015-29.05.2015 eest 130,05 eurot ja viivise põhinõudelt alates 01.04.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata.
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas materiaal- ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
36.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas üllatuslik. Tsiviilasja materjalide kohaselt vaidlesid pooled maakohtus selle üle, kas kostja rikkus hagejaga sõlmitud töövõtulepingut või mitte. Asja materjalist, sh 08.12.2015, 09.02.2016 ja 28.03.2016 kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et menetluses oleks arutatud küsimust hageja rahalise nõude suuruse kujunemise kohta.
37.Pooled ei tuginenud lepingu p-le 4.2, mille alusel maakohus töövõtulepingu ülesütlemise tagajärjena kostjalt hageja kasuks osa makstud tasust tagasi nõudis. Seega ei võinud ka maakohus otsust tehes sellele lepingupunktile tugineda, ilma seda eelnevalt pooltega arutamata, st andmata menetlusosalistele võimalust esitada selles osas oma seisukohti ja vastuväiteid.
38.Maakohus rikkus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi
menetlusõiguse normi oluline rikkumine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-99-14 p 23), mistõttu tuleb esimese astme kohtu otsus sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest tühistada.
39.Maakohus tuvastas, et hageja on lepingu VÕS § 655 lg 1 esimese lause alusel üles öelnud. Samas kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 189, mis sätestab lepingu alusel üleantu väljaandmise ja hüvitamise lepingust taganemise korral.
40.Õige on ka kostja väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 655 lg 1 teist lauset. Lepingu ülesütlemise üldisi õiguslikke tagajärgi reguleerib VÕS § 195 lg 2, mille kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt peab tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Töövõtulepingu ülesütlemise tagajärgi täpsustab erinormina VÕS § 655 lg 1, mille kohaselt on töövõtjal töövõtulepingu tellijapoolse ülesütlemise korral õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
41.Maakohtu järeldus, et hagejale tuleb lepingujärgne tasu tagastada pärast sellest mööbli paigaldustöödele kulunud aja arvestusliku tunnitasu mahaarvamist, mille aluseks on võetud lepingu p-s 4.2 kokkulepitud valeväljakutse tasu, ei ole kooskõlas seaduse ega lepinguga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb menetlusosalistele anda võimalus esitada oma seisukohad selle kohta, kuidas tuleb arvestada töövõtulepingu ülesütlemise tagajärjel hagejale tagastatava tasu suurus, arvestades VÕS § 195 lg-s 2 ja § 655 lg-s 1 sätestatut.
42.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus ja väljamõistmine esimese astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Reet Allikvere