Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 02.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-114348/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.01.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1230

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Svea Finance AS11200943(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-114348

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi XXXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

561,52 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Eric Puulmann (e-post: [email protected]) Kostja: XXXX (isikukood XXXX , registreeritud elukoht XXXX , Tallinn; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt XXXX hageja Svea Finance AS kasuks välja kostja poolt hagejaga ja Miretassa OÜ-ga 15.12.2015 sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr XXXX tulenev põhivõlgnevus 382,49 eurot, intress 27,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 56,02 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

3.Mõista kostjalt XXXX hageja Svea Finance AS kasuks välja viivis määras 14,50% aastas põhivõlgnevuselt (382,49 eurot) alates 07.11.2017 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid mitte enam, kui 326,47 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt (10 euro ulatuses) õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmise kulude nõudes. Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirjade eest hüvitis summas 15 eurot. Kohus selgitab, et alates 01.10.2015 reguleerib tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS 2 (3)

§ 1132, mille lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seega lepingu kehtivusajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi osaliselt rahuldamata võla sissenõudmiskulude 10 euro nõudes (40-10). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõlgnevuse (382,49 eurot) summa. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 5 h 30 min eest kokku summas 715 eurot ja riigilõivust 125 eurot (tl 53-54), kokku summas 840 eurot ning hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot/h (ilma käibemaksuta) ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, arvestades asja vähest keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 3 h 15 min, mis tunnitasu 130 eurot/h alusel vastab 422,50 eurole. Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 547,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 422,50 eurot ning menetluskuludelt (547,50 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 292,50 euro ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.