OÜ SIIBXID hagi AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ SIIBXID määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ SIIBXID (registrikood 12476564), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2017 määrus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata OÜ SIIBXID 25.07.2016 esitatud hagi Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarmaa vastu kahju hüvitamise nõudes ja keeldus menetlusse võtmast OÜ SIIBXID 12.12.2016 esitatud avaldust, määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja mõistis välja OÜ-lt SIIBXID 1632 eurot AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kasuks.
2.Jätta läbivaatamata OÜ SIIBXID määruskaebus maakohtu määrusele, millega maakohus keeldus kaasamast kostjana AS Süda Maja (pankrotis) ja jättis rahuldamata taotluse kuulata ära tunnistajana VS.
4.Määrus ei ole edasikaevatav, v.a. määruse p 2, mille peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ SIIBXID (hageja) esitas 25.07.2016 Harju Maakohtule hagi AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista
kahju 75 000 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse ja selle 12.12.2016 täienduste kohaselt on AS Süda Maja (pankrotis) (edaspidi võlgnik), hageja ning OÜ VIP Crew kinnistu registriosa nr-ga 12100102 (edaspidi kinnistu) kaasomanikud. Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Kostja vaidlustas tehingud, millega hageja ja OÜ VIP Crew said kinnistu omanikeks. Hageja vastu esitatud tagasivõitmise hagi (tsiviilasi nr 214-21934) tagamiseks on seatud kostja kasuks keelumärge. 22.03.2016 esitas AS KH Energia-Konsult kostjale kompromissettepaneku erinevate vaidluste, sh tsiviilasja nr 2-14-21934 lõpetamiseks. 26.04.2016 võlgniku võlausaldajate üldkoosolek otsustas häälteenamusega kompromissettepaneku heaks kiita. Hageja soovis talle kuuluvast kinnistu mõttelisest osast ühe osa edasi võõrandada. Teades, et kohtuvaidlus asjas nr 2-1421934 kuulub üldkoosoleku otsuse alusel lõpetamisele, sõlmis hageja 29.04.2016 Huberg Ehitus OÜ-ga müügilepingu, millega kohustus võõrandama viimasele mõttelise osa kinnistust. Asjaõiguslepingu sõlmimist takistas keelumärge, kuid tuginedes võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja eeldades selle täitmist kostja poolt, kohustusid pooled müügilepingu kohaselt sõlmima asjaõiguslepingu hiljemalt 31.05.2016. Pärast müügilepingu sõlmimist ei hakanud kostja täitma 26.04.2016 vastu võetud otsust, mistõttu hagejal ei olnud võimalik anda ostjale üle kinnistu osa omandit. Ostja taganes müügilepingust ja nõudis müügilepingu p 4.4 alusel leppetrahvi 75 000 euro tasumist hiljemalt 22.06.2016. Kostja ei väitnud ei enne 26.04.2016 koosolekut ega koosolekul, et ta asjas nr 2-14-21934 kompromissi ei sõlmi või ei vabasta hagejale kuuluvat mõttelist osa ühe tehingu tegemiseks keelumärke alt või on põhimõtteliselt kompromissettepaneku vastu. Kostja ei väitnud, et otsus oleks vastuolus võlausaldajate 07.01.2016 üldkoosoleku otsusega või et ta ei saaks kompromisse ellu viia või esineks muid takistusi. Kostja ei väljendanud ka pärast koosolekut, et kavatseb otsuse vaidlustada ega asu tsiviilasjas nr 2-14-21934 kompromissi sõlmima. Kostja tekitas hagejale kahju 75 000 eurot pahatahtliku ja vastuolulise käitumisega. Kahju tekkis, kuna kostja pidas läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks ja avaldas korduvalt, et kompromissettepanekud tuleb hääletada võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul. Kostja ei teatanud, et tema seisukohad on muutunud. Kostja vastutab deliktiõiguse alusel. Kostja rikkus pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg 1 ja 2. Juhul kui kostja tekitatud kahju kvalifitseerub massikohustuseks, vastutab hagejale tekkinud kahju eest võlgnik. Sel juhul kanduvad eeltoodud etteheited üle võlgnikule. Hageja palus kaasata kostjana menetlusse ka võlgniku ja mõista kostjalt või alternatiivselt võlgnikult välja kahju 75 000 eurot ja viivis. Maakohtu määrus
2.05.06.2017 määrusega jättis maakohus hageja 25.07.2016 esitatud hagi läbi vaatamata, keeldus hageja 12.12.2016 esitatud hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest, jättis rahuldamata hageja taotluse võlgniku kostjana kaasamiseks ning jättis rahuldamata hageja taotluse VS tunnistajana ülekuulamiseks. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1632 eurot, mille määras maksta välja maakohtu 07.10.2016 määruse alusel tasutud tagatise arvelt. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Hageja esitas hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks, kuna kostja ei täitnud võlgniku võlausaldajate 26.04.2016 üldkoosoleku otsust kompromisside sõlmimise kohta. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tunnistas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-7241 21.06.2016 otsusega AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate 26.04.2016 üldkoosolekul vastuvõetud
otsuse, millega kiideti heaks AS KH Energia-Konsult 22.03.2016 kompromissettepanek, kehtetuks. Otsus jõustus 29.03.2017. Kuna kostjale ei saa ette heita võlausaldajate üldkoosoleku kehtetu otsuse täitmata jätmist, ei ole hageja 25.07.2016 esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Seega jäi 25.07.2016 hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 12.12.2016 esitatud hagi terviktekst on hagi muutmise avaldus, kuna hageja muutis hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi ning esitas alternatiivselt nõude uue kostja vastu. Esialgses hagis esitas hageja kostja vastu võlgniku massikohustusest tuleneva nõude, kuid hagi terviktekstis deliktilise kahju hüvitamise nõude. Kui algselt oli hagi aluseks asjaolu, et kostja ei täitnud võlausaldajate 26.04.2016 üldkoosoleku otsust kompromisside sõlmimise kohta, siis terviktekstis asjaolu, et kostja rikkus PankrS § 55 lg 1 ja 2. Kuna üheaegselt hagi eseme ja aluse muutmise õigust TsMS § 376 ette ei näe, siis keeldus maakohus 12.12.2016 esitatud hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 alusel, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja taotlused täiendava kostja menetlusse kaasamiseks ja VS tunnistajana ülekuulamiseks jättis kohus sellest tulenevalt rahuldamata. Määruskaebus
3.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uus määrus, millega saata tsiviilasi sisulise menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohus jättis ebaõigesti hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja ei sidunud hagi üksnes võlgniku võlausaldajate 26.04.2016 üldkoosoleku otsuse järgimata jätmisega, vaid hagi aluseks on laiemalt kostja vastuoluline käitumine pankrotihaldurina. Kostja andis hagejale vastuolulisi signaale, sh muutis oma seisukohti, pidas läbirääkimisi pahas usus, oli passiivne. Hageja rajas hagi asjaolule, et kostja vastuoluline käitumine põhjustas talle kahju. Hageja tõi juba esialgses hagis välja, et hagejale põhjustas kahju kostja vastuoluline ja hea usu põhimõtte vastane käitumine, mille üheks näiteks oli 26.04.2016 üldkoosoleku otsuse täitmata jätmine. Kuna kostja vaidles hagile vastu, oli hageja sunnitud esitama täiendavaid faktilisi asjaolusid ja tõendeid. Hageja esitas hagi tervikteksti ülevaatlikkuse huvide ja täiendas hagi eset TsMS § 376 lg 4 p 1 tähenduses. Kuigi 26.04.2016 üldkoosoleku otsus on tunnistatud kehtetuks, saab endiselt hagiga soovitud eesmärgi saavutada, s.o mõista kostjalt või võlgnikult hageja kasuks välja 75 000 eurot. Õigussuhte kvalifitseerib ja õigust kohaldab kohus, mistõttu õigusnormidele viitamisega ei saanud hageja hagi muuta. Hageja ei muutnud ka hagi eset – rahalist nõuet. Alternatiivkostja menetlusse kaasamise taotlus ja õiguslike väidete täpsustamine ei ole hagi eseme muutmine. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata täiendava kostja kaasamise ja tunnistaja ülekuulamise taotlused ning tegi ebaõige lahendi menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Edasine menetluse käik
4.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see läbi vaatamata osas, millega hageja vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 05.06.2017 määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 659 ja § 657 lg
1 p 4) hagi läbivaatamata jätmise, hageja 12.12.2016 esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Määruskaebus tuleb jätta läbivaatamata osas, milles kaevatakse maakohtu otsustuste peale jätta kostjana võlgnik kaasamata ja tunnistaja üle kuulmata. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu rahuldamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus põhjendas seda asjaoluga, et 26.04.2016 koosoleku otsus tunnistati Kohtute Infosüsteemist lähtuvalt kehtetuks ja otsuse resolutsioon on jõustunud. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus tuvastama asjaolusid (RKTKo 3-2-1-114-2). Kohus tohib asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. Maakohus on tuvastanud, et 26.04.2016 otsus on tunnistatud kohtuotsusega kehtetuks. Sellega on maakohus asunud tuvastama asjaolusid.
7.Hageja tugines hagis asjaolule, et kostja käitus võlausaldajatega kompromissiläbirääkimiste pidamisel pahatahtlikult ja vastuoluliselt, samuti käitus kostja peale võlausaldajate 26.04.2016 otsuse vastuvõtmist. Seega ei tugine hageja hagis üksnes sellele, et kostja ei täitnud 26.04.2016 otsust, vaid ka asjaolule, kostja tekitas oma eelneva käitumisega mulje, et vastuvõetud otsus on täidetav ja kostja sellise otsuse täitmisel (erinevates tsiviilasjades menetluse lõpetamisel) takistusi ei näe. Kompromisside sõlmimine kostja poolt erinevates menetlustes on ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka siis, kui 26.04.2016 otsus on tunnistatud kehtetuks, sest see sõltub pankrotihalduri tegevusest ja selle otsustamine ei ole seadusega antud võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse (PankrS § 77). PankrS § 77 p 4 peab silmas n.ö pankrotiülest kompromissi. Seetõttu ei oma küsimus, kas 26.04.2016 koosolek on kehtiv või mitte, kas kostja pidi seda täitma või mitte, vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust.
8.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja muutis 12.12.2016 menetlusdokumendis hagi, st muutis nii hagi aluseks olevaid asjaolusid kui ka õiguslikke põhjendusi, sest esialgses hagis esitas hageja kostja vastu massikohustusest tuleneva nõude, kuid hagiavalduse terviktekstis deliktilise kahju nõude. Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu kohustus hageja hagis toodud asjaolude alusel. Hageja võis esitada uusi asjaolusid ja täiendada hagi uute õiguslike väidetega (TsMS § 376 lg 4 p 1). Hageja ei ole nõuet muutnud, vaid hagi esemeks olev rahaline nõue on jäänud samaks. Esialgse hagiavalduse p-dest 2.2. ja 2.3. nähtub, et hageja tugines selles kostja vastuolulisele käitumisele ja deliktile. Seega ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 mõttes ja maakohus ei saanud keelduda hageja avalduse menetlemisest. Kuivõrd hageja kinnitusel jääb ta hagis võlgniku vastu nii esialgses hagis toodud aluse kui nõude juurde, on taotlust võimalik käsitleda kostja kaasamise taotlusena, mida on võimalik lahendada TsMS § 208 lg 2 alusel. Eeltoodud tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega maakohus keeldus hageja 12.12.2016 avalduse menetlusse võtmisest.
9.Kostja kaasamata jätmise ja tunnistaja taotluse rahuldamata jätmise peale ei ole seadusest tulenevalt võimalik määruskaebust esitada, mistõttu määruskaebus on nimetatud osas ebaõigesti menetlusse võetud ja tuleb nimetatud osas jätta läbi vaatamata (TsMS 664 lg 2). Maakohtul puudus vajadus nende taotluste lahendamiseks olukorras, kus ta pidas võimalikuks hagi läbivaatamata jätmist ja avalduse nimetatud taotlused tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel uuesti lahendada.
10.Seoses maakohtu määruse tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu lahend menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kuna käesolev määrus ei ole lõpplahend, ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.