Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-120549
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi XXXX vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2634,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, Tartu mnt 24 - 15, 10115 Tallinn) Hageja esindaja: Ardi Šuvalov (Tallinna Õigusbüroo OÜ, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, registreeritud elukoht Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa; tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-17-120549
2 (4)
2-17-120549
õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju, s.o võla sissenõudmise kulude 40 euro nõudes. Alates 01.10.2015 reguleerib tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132, mille lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusest ei nähtu, kust tuleneb kostja kohustus tasuda sissenõudmiskulu. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Hageja ei ole tuginenud kostjaga sõlmitud lepingule, mis annaks talle õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud ega selgitanud sissenõudmiskulude suurust ja koosseisu. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hageja võla sissenõudmise kulude nõude ja nimetatud nõudelt viivise arvestamise nõude rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus märgib, et hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu kokku summas 275 eurot (tl 1 pöördel, tl 40 ja pöördel), mistõttu on TsMS § 138 lg-test 1, 2 ja TsMS § 139 lgst 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna käesolevas asjas tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt 120 eurot õigusabikulude katteks (vt tl 18 pöördel). Hageja lepingulisel esindajal kulus õigusabile 1 tund summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 120 eurot. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/tund, mida kohus peab mõistlikuks. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu hageja menetluskuludele käibemaksu lisada ei saa. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, s.o 1 tunni eest summas 100 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 375 eurot (riigilõiv + õigusabikulud) ning menetluskuludelt (375 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 20 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178
3 (4)
2-17-120549 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.