Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud, kohtu seisukoht Pärnu Maakohtu menetluses on mittetulundusühingu Eesti Kennelliit hagi Pärnu Piirkondliku Koerakasvatajate Klubi vastu põhivõla 4464 eurot, viivise 75,13 eurot ja edasise viivise nõudes; põhivõla 4404 eurot, viivise 74,12 eurot ja edasise viivise nõudes. 21.11.2017 esitas hageja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses peale hagi esitamist kostja poolt võlgnevuse tasumisega. Kohus leiab, et esitatud avaldus on seaduslik ega riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hagist loobumisel võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt hageja on tasunud hagiavaldustelt riigilõivu 800 eurot, millest seoses hagist loobumisega taotleb hageja pooles ulatuses riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Hageja on kandnud menetluskulusid lepingulisele esindajale kokku 42,60 tunni ulatuses tunnitasuga 160 eurot (ilma käibemaksuta), kokku summas 6866 eurot. Kohus on edastanud hageja menetluskulude avalduse kostjale, kes on esitanud seisukoha, et kuna tsiviilasja näol ei olnud tegemist ei keeruka ega ka mahuka tsiviilasjaga, siis ei saa hageja lepingulise esindaja töömaht asjas kokku ca 43 töötunni ulatuses olla vajalik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-16-124191 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Hageja lepingulise esindaja tasumäär 160 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summa) on mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks ka advokaadist esindaja tunnitasu 153 eurot, millele lisandub käibemaks (RK 11.02.2015 lahend nr 3-2-1115-14, p 14) ja 165 eurot, millele lisandub käibemaks (RK 30.11.2016 lahend nr 3-2-1-13116). Seega on käesolevas asjas hageja esindaja tunnihind mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu värskeima praktikaga. Kohus hageja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea lähtuma kostja lepingulise esindaja tunnihinnast 110 eurot, nagu kostja seda taotlenud on. Hageja nõuab kulude väljamõistmist käibemaksuta. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja mittetulundusühingu Eesti Kennelliit vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud on järgnevad: - 22.09.2016 – 14.10.2016 toimingud seoses materjalide analüüsimisega ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamisega – kulunud aeg 3,60 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toiminguteks vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi, mis on piisav aeg asjaolude selgitamiseks ja spetsiaalsel vormil maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks, arvestades, et maksekäsu kiirmenetluses ei ole vajalik nõuete põhjendamine ja lisade juurdepanemine. - 24.10.2016, 18.11.2016 ja 23.11.2016 toimingud: menetluslike määrustega tutvumine, kirjavahetus kliendiga – kulunud aeg 0,75 tundi. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute ajakuluks saab olla kuni 0,5 tundi. - 03.12.2016 – 07.12.2016 toimingud seoses kahe hagiavalduse koostamisega ja kohtule esitamisega – kulunud aeg 6 tundi. Kohus on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud ajakulu kahe sarnaste asjaolude ja põhjendustega hagiavalduse koostamisele on kokku 3,5 tundi. - 14.12.2016 toimingu: menetlusse võtmise ja asjade ühendamise määrustega tutvumise ja kliendile kirja saatmise ajakulu 0,25 tundi on vajalik ja põhjendatud. - 10.01.2017, 11.01.2017, 17.01.2017 ja 24.03.2017 kompromissläbirääkimistele kulunud ajamaht kokku 1,5 tundi on vajalik ja põhjendatud. - 20.01.2017 PPKK vastusega tutvumine, analüüs ja kiri kliendile ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. - 23.01.2017 kohtunõude ja kostja vastusega tutvumine, kiri kliendile ajakulu 0,25 tundi on vajalik ja põhjendatud. - 02.02.2017 – 09.02.2017 toimingute ajakulu 5 tundi seoses seisukoha koostamisega kostja vastusele, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi, arvestades, et esindaja on juba asjaoludega tuttav. - 15.02.2017 toiming kohtuistungi aja kooskõlastamine, 28.04.2017 ja 05.05.2017 toimingud seoses tõendamisvajaduste selgitamisega ja kohtuistungiks ettevalmistamisega – kulunud aeg

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-16-124191 kokku 3,25 tundi. Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu nimetatud tegevusteks on kokku 2 tundi. - 08.05.2017 toiming kohtuistungil osalemine koos sõiduga - ajakulu 4,5 tundi. Kuivõrd kohtuistung kestis 2 tundi ja 50 minutit ja kohtuistungil oli arutusel ka kompromissi saavutamine nõudes, milles on menetlus juba lõppenud kompromissi kinnitamisega, samuti sõidule kulunud aega ei saa arvata menetluskulude hulka (RKL 3-2-1-64-13 p 13), siis kohus vähendab kohtuistungil osalemise ajakulu 2,5 tunnile. - 10.05.2017 toimingu ülevaate andmine kohtuistungist ja istungi protokolliga tutvumise ajakulu kokku 0,5 tundi on vajalik ja põhjendatud ajakulu. - 11.05.2017 – 27.07.2017 toimingute ajakulu seoses kompromissläbirääkimistega kokku 6 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 3,5 tundi. - 29.08.2017 ja 08.09.2017 kohtu kirjaga tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 3,25 tundi. Kohus on seisukohal, et kuna hageja esindaja on juba asjaoludega tuttav, siis vajalik ja põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. - 11.09.2017 sõit kohtuistungile koos tagasipöördumisega – ajakulu 1,25 tundi. Kohus on seisukohal, et ajakulu ei ole vajalik ega põhjendatud, kuivõrd sõidule kulunud aega ei saa arvata menetluskulude hulka (RKL 3-2-1-64-13 p 13). - 31.10.2017 – 21.11.2017 toimingud seoses kompromissi osas asjaajamisega ajakuluga 6,25 tundi. Kohus on seisukohal, et suurema osa ajast võttis suhtlus osapoolte vahel, kohtule on 21.11.2017 koostatud ja esitatud vaid 1-leheküljelise sisulise osaga hagist loobumise avaldus, seega on vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi. Kohus määrab kostja mittetulundusühingu Eesti Kennelliit lepingulise esindaja vajalike ja põhjendatud kulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 3920 eurot (hageja lepingulise esindaja tasu 24,5 tunni eest tasumääraga 160 eurot). Ülejäänud osas jääb menetluskulude taotlus rahuldamata. Kohus leiab, et selles ulatuses lepingulise esindaja kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Hageja on tasunud hagiavalduste kohtusse esitamisel riigilõivu kokku 800 eurot. Kuna hageja loobub hagist ja on esitanud avalduse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks, siis kohus TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastab 07.12.2016 tasutud riigilõivust poole, s.o 400 eurot, mis vastavalt avaldusele tuleb kanda mittetulundusühingu Eesti Kennelliit arvelduskontole nr EE571010052044654007 AS SEB Pank. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv summas 400 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagiavalduste esitamisel ning hageja õigusabikulud summas 3920 eurot, kokku summas 4320 eurot välja mõista Pärnu Piirkondlikult Koerakasvatajate Klubilt mittetulundusühingu Eesti Kennelliit kasuks. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lõikest 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.