Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja on kostja mittetulundusühing Eesti Kenneliit (EKL) liige. 12.03.2015 tegi kostja juhatus otsuse, mille p-s 11.4 anti hagejale õigus korraldada FCI koertenäituseid Pärnus 08.07.2017 ja 09.07.2017. 27.01.2017 väljastati hagejale 21.01.2016 kostja juhatuse otsus, mille punktis 1.4. otsustati lähtuvalt EKL näituste eeskirja p-st 1.2.2. ja EKL näitusetaotluste menetlemise korra pst 3.1 tühistada Pärnu Piirkondliku Koerakasvatajate Klubile (PPKK) 12.03.2015 antud õigus korraldada 08.07.2017 ja 09.07.2017 Pärnus toimuvaid rahvusvahelisi näituseid ning anda üle näituse korraldamine EKL-le. Kostja põhikirja p 1.2 kohaselt on EKL mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, asutamislepingu otsustest, käesolevast põhikirjast, FCI (Fédération Cynologique Internationale) dokumentidest ja muudest sellekohastest õigusaktidest. Koertenäituste läbiviimist reguleerib FCI regulatsioon koertenäituste läbiviimiseks, mida hageja ei ole rikkunud. 12.01.2017 kostja otsusest nähtub viide EKL kalenderplaani kantavate näitusetaotluste menetlemise korra punktile 3.1. Vastava sätte kohaselt EKL juhatus võib juba EKL kalenderplaani kinnitatud näituse tühistada või anda korraldusõiguse mõnele teisele organisatsioonile, kui: 3.1.1 vastava liikmesorganisatsiooni poolt korraldatavates näitustes täheldatakse tõsiseid puudujääke (alus: EKL näituste eeskiri p 1.2.2). Vastav muudatus näitusetaotluste menetlemise korras on kehtestatud alles 08.12.2016, ilmse eesmärgiga võtta igal juhul hagejalt näituste korraldamise õigus ja seda mistahes põhjustel. Hageja on seisukohal, et kostja on hagejalt 08.07.2017 ja 09.07.2017 näituste korraldamise õigust ära võttes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja eesmärgiks on olnud läbivalt hageja kahjustamine. Seega on ka vastav 12.01.2017 kostja juhatuse otsus tühine sest on vastuolus heade kommetega. Hageja palub tuvastada mittetulundusühing Eesti Kennelliit 12.01.2017 juhatuse otsuse tühisus, millega tühistati Pärnu Piirkondliku Koerakasvatajate Klubile 12.03.2015 antud õigus korraldada 08.07.2017 ja 09.07.2017 Pärnus toimuvaid rahvusvahelisi FCI koeranäituseid ja millega anti näituse korraldamise õigus üle mittetulundusühingule Eesti Kennelliit. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Vaidlustatud EKL-i juhatuse 12.01.2017 otsus on kehtiv, kooskõlas EKLi tegevust reguleerivate normidega ning sisuliselt õige ja põhjendatud. EKL-i juhatuse 12.01.2017 juhatuse koosoleku protokolli p-st viii nähtuvad nii näituse korraldamise õiguse tühistamise õiguslikud alused (Näituste eeskirja p 1.2.2 ja Korra p 3.1) kui ka faktilised alused (põhjendused) – varasemate näituste korraldamisest tulenevad võlgnevused EKL-i ees ning 2016.a.

rahvusvahelise näituse CACIB-aruande õigeaegselt esitamata jätmine. Näituse eeskirja p 1.2.1 ja 2.7 kohaselt on liikmesorganisatsioonile rahvusvahelise näituste korraldamiseks loa andmise ehk näituse EKL kalenderplaani kandmise õigus EKL-i juhatusel. Näituste eeskirja p 1.2.2 järgi on EKL-i juhatusel õigus keelduda näituste EKL-i kalenderplaani kandmisest või kalenderplaani kantud näitus kustutada, kui näituse korraldamises täheldatakse tõsiseid puudujääke. Ka uus Kord, mis kehtestati enne 12.01.2017 juhatuse otsuse vastuvõtmist, näituse korraldamise õiguse tühistamiseks järgib Näituste eeskirja p-s 1.2.2 sätestatut, mis kehtib alates Näituste eeskirja vastuvõtmisest 2012. Näituste eeskirja p 11.2 ja 12.1 kohaselt on näituse korraldajal aruandluskohustus ning näituste eeskirja p 11.3 ja 12.2 kohaselt on näituse korraldajal iga näituse kataloogi kantud koera kohta (SERT, CACIB jt) omistamise tasu maksmise kohustus. Kuna hageja oli jätnud tasumata 09.-10.07.2016 näituse SERT tasu ja 04.-05.07.2015 näituse CACIB tasu kui õigeaegselt esitamata 09.-10.07.2016 rahvusvahelise näituse CACIB-aruande, siis oli EKL-i juhatusel õigus tühistada PPKK-le 12.03.2015 EKL-i juhatuse poolt antud õigus korraldada 0809.07.2017 Pärnus rahvusvahelist näitust. EKL kinnitab, et kohtleb PPKK-d oma teiste liikmetega samadel (võrdsetel) põhimõtetel ning EKL-i tegevus (sh abinõude rakendamine) lähtub üksnes PPKK poolsetest rikkumistest. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et hageja on EKL-i liige. Vaidlust ei ole, et 12.03.2015 tegi EKL-i juhatus otsuse, mille p-s 11.4 anti hagejale õigus korraldada FCI koertenäituseid Pärnus 08.07.2017 ja 09.07.2017 (t.l. 10-11). Kohus tuvastas, et EKL-i juhatuse otsusega 12.01.2017 tühistati hagejale 12.03.2015 antud õigus korraldada 08.07.2017 ja 09.07.2017 Pärnus toimuvaid rahvusvahelisi FCI koeranäituseid ja anti näituse korraldamise õigus üle mittetulundusühingule EKL-ile (t.l. 13). Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-le 241 lg 1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tulenevalt MTÜS § 24 lg 7 ja § 241 lg 4 kohalduvad nimetatud tühisuse alused ka mittetulundusühingu teiste organite otsustele. Pooled vaidlevad selle üle, kas mittetulundusühing Eesti Kennelliit 12.01.2017 juhatus otsus on vastuolus heade kommetega, kas otsus on vastuolus hea usu põhimõttega kuna selle eesmärgiks on hageja kahjustamine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ja § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega ei tooks hageja poolt kõik kostjale etteheietavad teod, mis on väidetavalt vastuolu hea usu põhimõttega ei eraldi vaadatuna ega kogumis kaasa tehingu tühisust, sest hea usu põhimõtte järgimine iseenesest on vaid käitumisstandard. Kohus peab aga tuvastama, kas hageja esile toodud asjaolud lubavad arvata, et kostja 12.01.2017 juhatuse otsus on vastuolus heade kommetega.

Riigikohus on 30. oktoobri 2013 otsuses nr 3-2-1-106-13 p-s 20 selgitanud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 13. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14007, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tuvastatud on, et EKL-i juhatus otsustas tühistada PPKK-le 12.03.2015 antud õigus korraldada 08.-09.07.2017 Pärnus toimuvaid rahvusvahelisi näituseid lähtuvalt EKL näituste eeskirja p-st 1.2.2 ja EKL näitusetaotluste menetlemise korra p.-st 3.1 seetõttu, et PPKK-l on võlgnevused EKL ees ning 2016.a. rahvusvaheliste näituste CACIB aruanne on esitatud hilinemisega. Tuvastatud on, et EKL-i põhikirja p 3.2.1 kohaselt on hageja kohustatud EKL-i liikmena täitma EKL-i juhtorganite otsuseid, määrusi ja eeskirju, et p 1.2 kohaselt juhindub EKL oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, asutamislepingu otsustest, põhikirjast, FCI dokumentidest ja muudest õigusaktidest ning p 1.10 järgi on EKL-i tegevuse põhimõtteks on liikmete hääleõiguse võrdsus ning liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus (t.l. 18-20, 104-106). EKL-i dokumentidest lähtumise kohustus on ka PPKK üks põhikirjalisi kohustusi oma põhikirja p 1.2 järgi (t.l. 85-86). Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja väited, et tema ei ole rikkunud FCI poolt kehtestatud koertenäituste läbiviimise korda, millest peab juhinduma kostja oma põhikirja p 1.2. kohaselt (t.l. 18-27). Tuvastatud on, et kostja juhatus on 18.12.2016 muutunud EKL kalenderplaani kantavate näitusetaotluste menetlemise korda, kui kehtestati punkt 3.1., millise punkti kohaselt EKL juhatus võib juba EKL kalenderplaani kinnitatud näituse tühistada või anda korraldusõiguse mõnele teisele organisatsioonile, kui: 3.1.1 vastava liikmesorganisatsiooni poolt korraldatavates näitustes täheldatakse tõsiseid puudujääke (alus: EKL näituste eeskiri p 1.2.2) (t.l. 12). Pooled ei vaidle, et kuni 08.12.2016 kehtinud näitusetaotluste menetlemise korras näituste tühistamise kord varasemalt eraldi reguleeritud ei olnud (t.l. 11). Hageja väide, et näitusetaotluste menetlemise korda 18.12.2016 juhatuse otsusega oleks muudetud ilmse eesmärgiga võtta igal juhul hagejalt näituse korraldamise õigus ära ja seda mistahes põhjusel ei ole tõendatud. Tuvastatud on, et EKLi volinike koosolekul 20.06.2012 kinnitatud näituste eeskiri kohaldub näituste eeskirja p 1.1. alusel kõikide EKL-i näituste kalenderplaani kantud näituste osas (t.l. 59-68). Näituste eeskirja p 1.2.1 kohaselt lähtub näituste kinnitamisel EKL juhatus taotleja eelmistel näitustel osalenud koerte arvust ning näituste korraldamise kvaliteedist ja p 2.7 kohaselt otsustab EKL juhatus liikmesorganisatsiooni rahvusvahelise näituse kalenderplaani kandmise pärast seda, kui EKL poolt korraldatavad näitused on kalenderplaani kantud. Näituste eeskirja p 1.2.2 järgi võib EKL juhatus keelduda, juhul, kui näituse korraldamises täheldatakse tõsiseid puudujääke, antud organisatsiooni poolt korraldatavate näitus(te) kandmisest EKL näituste järgneva aasta kalenderplaani ja/või selle (need) kustutada juba kinnitatud näituste kalenderplaanist. Pooled ei vaidle, et EKL-i juhatusel on iseenesest õigus tühistada näituse korraldamise õigus 20.06.20112 vastu võetud näituste eeskirja p 1.2.2 alusel. Seega oli juhatusel õigus tühistada varem antud näituse korraldamise õigus eelkõige näituse eeskirja p 1.2.2 alusel, millele viidatakse ka EKL-i näitusetaotluste menetlemise korra p-s

rahvusvahelise näituse CACIB-aruanded hiljemalt 09.10.2016 ja 10.10.2016, kuid hageja tegi seda peale 03.11.2016 meeldetuletust 16.11.2016 (t.l. 91). Vaidlust ei ole, et EKL-il on omakorda FCI näituste eeskirja (t.l. 21-27) p 8 kohaselt CACIB-aruande esitamise kohustus FCI ees. Tuvastatud on, et näituste eeskirja p 11.3 järgi peavad näituse korraldajad koos näituse kataloogide ja CACIB-i ning RES CACIB-i kandidaatide nimekirjade esitamisega tasuma FCI-le näituse tasu iga kataloogi kantud koera kohta, tasu suuruse määrab F.C.I. Üldkogu ja näituste eeskirja p 12.2 järgi peavad näituse korraldajad peale näituse tulemuste esitamist tasuma EKL-ile näituse tasu, mille suuruse määrab EKL-i juhatus, iga kataloogi kantud koera eest vastavalt EKL-i büroo poolt esitatud arvele. Kostja on veenvalt põhistanud, et seetõttu, et PPKK ei kasutanud näituste korraldamisel EKL-i kataloogiprogrammi, oli PPKK-l Näituste eeskirja p. 12.3 ja EKL-i hinnakirja (t.l. 87-88, 103) art 1053B kohaselt kohustus tasuda vastavate näituste korraldamisel iga kataloogi kantud koera eest SERT tasu 5 eurot ning kuna näitustel osales kokku 2 217 koera, siis esitas EKL PPKK-le näituste eest arve nr 169814 summas 11 085 eurot, maksetähtajaga 07.09.2016 (t.l. 41), millest PPKK tasus EKL-ile SERT tasu eest esitatud arve summas 2 217 eurot, jättes arve summas 8 868 eurot tasumata. Vaidlust ei ole, et hageja pole kostjale tasunud kostja nõutud SERT tasu ning pooled vaidlevad tsiviilasjas nr 2-16-124191 kas juhatuse otsus, millega hinnakirjas SERT tasud diferentseeriti on õiguspärane (t.l. 89, 42-49). Kostja on veenvalt põhjendanud, et SERT tasu suurus, mis EKL-i hinnakirjas on diferentseeritud sõltuvalt asjaolust, kas näituse korraldamisel kasutatakse EKL-i kataloogiprogrammi või mitte, sest kataloogiprogrammi kasutamisest või mittekasutamisest sõltuvad otseselt EKL-i poolt näituse korraldamisega seoses kantavad kulud kuna kataloogiprogrammi kasutamisel toimub andmete üleviimine EKL-i registriprogrammi automaatselt, kuid kataloogiprogrammi mittekasutamisel peab aga EKL tegema suures ulatuses lisatöid ja kulutusi tööjõule ja IT-le, et käsitsi kõik näitusega seotud andmed EKL-i registriprogrammi üle viia ja tiitlid vormistada. Hageja ei ole tõendanud, et vaid PPKK-le oleks näituste korraldamisel iga kataloogi kantud koera eest nõutud SERT tasu 5 eurot. Vaidlust ei ole, et SERT tasu suurus on EKL-i hinnakirja järgi diferentseeritud sõltuvalt sellest, kas näituse korraldaja kasutab EKL-i kataloogiporgrammi või mitte. Seega SERT tasu suurus 5 eurot koera kohta kohaldub kõikidele näituse korraldajatele, kes ei kasuta kataloogiprogrammi, mistõttu pole tõendatud, et hagejat EKL-i liikmena ei kohaldata võrreldes teiste liikmetega võrdselt. Pooled ei vaidle, et PPKK kohustus EKL-ile tasuma 04.-05.07.2015 Pärnus toimunud rahvusvahelise näituse CACIB tiitlite eest FCI määratud tasu iga kataloogi kantud koera eest (t.l. 39). Pooled ei vaidle, et osales 2 410 koera, millest tulenevalt FCI esitas EKL-ile arve summas 3 012,5 eurot (t.l. 40) ning EKL esitas omakorda samas summas arve nr 162776 PPKK-le maksetähtajaga 16.03.2016 (t.l. 90). Vaidlust ei ole, et PPKK tasus EKL-ile arve osaliselt, summas 2 312,5 eurot ning jättis arve 700 euro ulatuses tasumata, põhjendades arve 700 euro ulatuses tasumata jätmist tasaarvestuse teostamisega, mille üle pooled vaidlesid tsiviilasjas nr 2-16-124191 (t.l. 42-49, 50-58). Tuvastatud on, et EKL ja PPKK sõlmisid vaidlustatava otsuse aluseks oleva CACIBtasu võlgnevuse tasumise tingimustes tsiviilasjas nr 2-16-124191 toimunud kohtuistungil kokkuleppe, mille kohaselt PPKK tasub EKL-ile CACIB tasu täies ulatuses (t.l. 121-123). Kuidas hageja koostatud ja 07.08.2017 esitatud tabel viie aasta näituste tulemiga (tulud-kulud) alates 1012-2016 on seotud juhatuse otsusega, mis väidetavalt on vastu võetud hageja kahjustamise eesmärgil, seda hageja põhistanud pole (t.l. 135). Asja lahendamisel ei ole tähtsust kas hageja arvutuste põhjal võis hagejal jääda saamata tühistatud näituse tõttu võimalik kasum. Kuigi pooled vaidlesid tsiviilasjas nr 2-16-12491 selle üle, kas hageja peab tasuma temale esitatud arved täies ulatuses, ei ole vaidlust, et hageja ei olnud EKL 12.01.2017 juhatuse otsuse tegemise ajaks tasunud temale esitatud arveid SERT ja CACIB tasude eest ning hageja oli esitanud kostjale CACIB aruande hilinemisega, siis on kohtu arvates tõendatud, et hagejal olid kostja ees täitmata kohustused, milliste kohustuste täitmata jätmist on kostja veenvalt põhistanud tõsisteks, sest hageja

poolt oma kohustuste täitmata jätmise tõttu jääksid nõuetekohaselt täitmata omakorda kostja kohustused FCI ees, mistõttu oli kostjal õigus tühistada hagejale varasemalt antud näituste korraldamise õigused. Hageja esitatud asjaolud ei luba kohtul arvata, et kostja juhatuse 12.01.2017 otsus oleks vastuolus heade kommetega. Poolte väited ja tõendid selle kohta, et kostja juhatus soovib erinevatel põhjustel vabaneda oma juhatuse liikmest Tõnis Türkist, kes on ka hageja juhatuse liige ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ja kohus neid ei hinda (t.l. 5-9, 17). Asja lahendamisel ei ole tähtsust, et kostja avaldas oma kodulehel teate, et 08.07.2017 ja 09.07.2017 näituste korraldajaks on kostja, mis leidis vastukaja suhtlusportaalis Facebook ja neid väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (t.l. 1416). Vaidlust ei ole, et pooled kohtuväilist lahendust vaidluse lahendamiseks leidnud ei ole (t.l. 101102). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjad, kus on märkinud, et kostjal on tekkinud menetluskulu 4 335 eurot ja 280 eurot, kokku 4 615 eurot, mis koosneb kulust õigusabile. Kostja palub märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirjade kohaselt järgmised: Toiming Aeg 3.02.2017 hagiavaldusega ja hagi tagamise avaldusega tutvumine, esmane 0,5 h analüüs, suhtlus kliendiga, kohttule esindusõigus teada ja liitmise taotlus 7.02.2017 avalüüs ja seisukoha koostamine hagi tagamise taotluse osas 4,5 h 8.02.2017 seisukoha koostamine hagi tagamise taotluse osas, lisade 1,5 h komplekteerimine ja lõplik vormistus 9.02.2017 täiendavate dokumentide ülevaatamine (lisad), lisade vormistus, 0,5 h kirjavahetus kliendiga, seisukoha kohtule ja vastaspoolele edastamine 13.02.2017 kohtumäärusega tutvumine (hagi tagamta jätmine), suhtlus 0,5 h kliendiga 15.02.2017 hagile vastamise tähtaja pikendmaise taotlus, kliendiga asjaolude 0,75 h selgitamine hagile sisulise vastuse koostamiseks 10.03.2017 vastuse koostamine hagiavaldusele 5h 13.03.2017 kostja vastuse täiendamine ja täpsustamine, kohtule e-toimiku 0,75 h kaudu esitamine ja hagejale e-kirjaga edastamine

12.04.2017 istungiaja kooskõlastamine 0,25 h 25.04.2017 hageja advokaatide tede esindusõiguse lõppemise kohta, suhtlus 0,25 h kliendiga 12.05.2017 analüüs seoses eelseisva istungiga, täiendava tõendamisvajaduse 0,5 h analüüs 16.05.2017 taotluse koostamine täiendava tõendi vastuvõtmiseks, taotluse 1h esitamine 16.05.2017 analüüs 0,25 h 19.05.2017 kohtuistungiks valmistumine 1,5 h 22.05.2017 kohtuistungil osalemine, kirjavahetus kliendiga (ülevaade ja 1 h edasised tegevused) 17.07.2017 suhtlus kliendi, hageja esindaja ja 0,25 h kohtuga kompromissläbirääkimiste asjas 24.07.2017 suhtlus hageja esindajaga ja kliendiga kompromissläbirääkimiste 0,5 h osas, teade kohtule, kirjavahetus edasise menetluse osas 11.08.2017 analüüs ja seisukoha koostamine hageja täiendava tõendi osas 2,5 h 22.08.2017 seisukoha täpsustamine ja kohtule esitamine 0,25 h 14.09.2017 kohtuistungiks valmistumine 2,0 h 15.09.2017 hageja taotlus istungi edasilükkamiseks, päring ja kirjavahetus 0,75 h kohtuga, suhtlus kliendiga, seisukoha kujundamine 18.09.2017 kohtuistungil osalemine, suhtlus kliendiga 1h 20.10.2017 kohtuistungiks valmistumine 1h 23.10.2017 kohtuistungil osalemine, kliendiga suhtlus 1,75

KOKKU

28,75 Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kostja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Kuna tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega, siis arvestades kujunenud kohtupraktikat ei olnud kohtu hinnangul asjas põhjendatud kasutada õigusabi hinnaga üle 130 euro tunnis ilma käibemaksuta. Põhjendatud ajakulu kokku on 28,75 tundi, lähtudes tunnihinnast 130 eurot käibemaksuga, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 3 737,50 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3 737,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.