1.Võtta vastu hageja United Finance AS-i osaline hagist loobumise avaldus vara tagastamise nõude osas.
2.Jätta United Finance AS hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus:
1.Menetluskulud jätta hageja United Finance AS kanda.
2.Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja Audentes Halduse OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt United Finance AS-lt kostja Audentes Halduse OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 5973,50 eurot (ilma käibemaksuta).
3.United Finance AS-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 5973,50 eurolt kostjale Audentes Halduse OÜ-le viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja United Finance AS taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 22.12.2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-17-3549
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.Harju Maakohus võttis 03.07.2017 kohtumäärusega menetlusse hageja United Finance AS (endise nimega Fusion Varahalduse AS-i) hagi kostja Audentes Halduse Osaühingu vastu lepingu-
ja
renditasust
tuleneva
põhivõlgnevuse,
vara
tagastamise
kohustuse,
sissenõutavaks muutunud viiviste ja täiendava viivise nõudes (tl 34-36).
2.Hageja esitas 21.08.2017 hagist osalise loobumise avalduse, milles hageja loobus renditud vara tagastamise nõudest (tl 79-81).
3.Hagiavalduse kohaselt 15.09.2015 tegi hageja kostjale kasutusrendi täisteenuse pakkumise (pakkumine). 18.09.2015 sõlmis kostja Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga (rendileandja) rendilepingu JOR15-7820 (leping). Hageja tegutses nimetatud rendilepingu sõlmimisel rendileandja agendina, lepingus märgitud ka müüjana. Kostja aktsepteeris hageja pakkumise, millega nõustus tasuma lepingu vormistamise eest 1% renditava vara soetusmaksumusest. 22.10.2015 esitas Hageja vastavalt pakkumisele ja lepingu üldtingimuste punktile 6.5 kostjale arve nr 151304 lepingutasu ja renditasu kohta. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale lepingutasu maksnud. Rendiperioodi alguse päev on 01.11.2015, kuivõrd tulenevalt lepingu punktist 1.2.4 algab Rendiperiood lepingu allkirjastamise kuule ülejärgneva kuu esimesest kuupäevast, kui vara antakse rentnikule üle lepingu allkirjastamisega. Kostja sai vara kätte 18.09.2015, kuivõrd tulenevalt lepingu punktist 3.1 sai kostja vara kätte lepingu sõlmimise päeval, so 18.09.2015. Hageja arvestas rendimakset 13 päeva osas septembris (18.09.2015 - 30.09.2015) ja 31 päeva osas oktoobris (01.10.2015 - 31.10.2015). Rendimakse summa koos käibemaksuga on 7851,58 eurot.
4.Kostja ei ole täitnud lepingu p 8.2 kohustust tagastada vara, ega ole nõustunud kasutama vara väljaostuõigust tasudes vara väljaostu väärtuse, millele lisandub käibemaks. Vara väljaostuväärtuseks on 591,28 eurot.
5.08.11.2016 edastas hageja kostjale teate võlgnevuse kohta, kuna kostjal olid täitmata lepingust tulenevad kohustused.
6.Seega hageja nõue tuleneb lepingust ning see on selge ja põhjendatud. Renditasu koos käibemaksuga kokku summas 7851,58 eurot kujuneb sõlmitud lepingu punkti 3.1. ja üldtingimuste punkti 6.4 ja 1.2.4 alusel. Renditasu koos käibemaksuga kokku summas 591,29 eurot tuleneb lepingu punktist 6.5 ja pakkumise esilehel toodust. Lepingu kohaselt on lepingupooled kokku leppinud viivisemääraks 0,15% päevas. Hageja on viivisemäära vähendanud 0,02%-ni.
2-17-3549
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
7.Kostja leiab, et hageja rahalised nõuded on täielikult alusetud ja nimetatud summade kostjalt välja mõistmine ei ole põhjendatud, tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (tl 39-46; 92-96).
8.Kostja soovis talle kuuluva ja tema poolt opereeritava jõusaali jaoks osta erinevaid seadmeid, mis otsustati liisida. Kuivõrd osad soetatavad seadmed – TH Investeeringute ASle kuulunud 15 spinninguratast olid juba Nordea liisingus ning neid ei olnud võimalik seetõttu otse liisingusse võtta, siis otsustas kostja kasutada hageja poolt pakutud ja vahendatud liisinguteenust. Hageja edastas kostjale 15.09.2015 kasutusrendi pakkumise. Liisinguteenuse periood oli 12 kuud, mitte ühestki pakkumise osast ei ole võimalik järeldada, et hageja poolt vahendatava liisinguteenuse periood võiks olla pikem kui 12 kuud.
9.18.09.2015 sõlmisid hageja, kostja ja liisinguandja rendilepingu nr JOR15-7820 ja üldtingimustest nr 16-9-14. Leping sõlmiti seetõttu, et kostja ei peaks seadmete kogumaksumust müüjatele tasuma korraga ning saaks nõutava summa tasuda ühe aasta jooksul maksegraafiku alusel. Liisitava vara väärtus oli rendilepingu sõlmimisel 49 273,61 eurot ilma käibemaksuta. Rendilepingu p-s 3.1 sisaldub ekslik märkus, et vara on kostjale üle antud lepingu sõlmimise hetkeks. Tegelikult tarniti spinningurattad kostjale alles 05.11.2015 ja jooksulindid 04.11.2015, mitte rendilepingu sõlmimisel 18.09.2015. Spinningurattad toodi Audentesesse 05.11.2015 transpordifirma Adduco vahenduse, mida tõendab transporditeenuse arve ja akt, millel ei ole transporditud kauba nimetust kirjas, kuid see tuleb välja asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates. Eelnimetatut tõendab ka asjaolu, et spinningurattad müüs kostja liisinguandjale alles 31.10.2015 ja jooksulindid müüdi liisinguandjale 21.09.2015.
10.Lepingu eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku rendiperioodis 12 kuud, s.o alates vara üleandmisest 04.11.2015 kuni 03.11.2016. Lepingu p 4.2 kohaselt ei leppinud pooled kokku lepingutasu kohaldamises, seega oli lepingutasu 0 eurot. Lepingu p 4.3 kohaselt leppisid pooled kokku igakuiseks rendimakseks 4 354,88 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 5 225,86 eurot. 12 kuu rendimakse oli seega 62 722,32 eurot. Kindlustusmakse ei kuulunud renditasu hulka. Lepingu p 5.1 kohaselt oli kindlustuslepingu sõlmimise kohustus kostjal.
11.Lepingus sisaldunud igakuine rendimakse erines hageja 22.10.2015 esitatud arvel nr 151304 sisaldunud rendimaksest. Kostja palus esitada maksegraafikut. Hageja edastas kostjale maksegraafiku. Hageja edastas kostjale maksegraafiku, millel olid kajastatud vaid liisinguandja poolt nõutavad summad, kuid ei olnud kajastatud neid summasid, mille eest
2-17-3549 hageja oli kostjale 22.10.2015 esitanud arve nr 141304. Kostja edastas hagejale 10.11.2015 e-kirja, milles juhtis arvel ja maksegraafikus esinevatele vastuoludele hageja tähelepanu. Kuivõrd hageja selgitustest ilmnes, et hageja 22.10.2015 arve nr 151304 ei vasta rendilepingus kokkulepitule, keeldus kostja arve tasumisest.
12.Kuivõrd rendilepingut ei sõlmitud selle tavapärases õigussuhtes: müüja – liisinguandja – liisinguvõtja, siis on mõisteid kasutatud lepingus läbivalt ebaõiges ja eksitavas tähenduses. Vara müüjaks olid jooksulintide puhul “G Kolizejs” SIA ja spinningurataste puhul kostja ise, liisinguandja oli Citadele Leasing & Factoring OÜ, liisinguvõtja oli kostja Audentes Halduse OÜ ja Fusion Varahalduse AS oli liisinguandja agendiks. Seega Fusion ainult vahendas lepingut ning talle ei saa kohalduda lepingus nimetatud “Müüja” õigused. See tähendab, et rendilepingu osaks ei saa pidada neid tingmusi, mis annavad õigused vara müüjale. Rendilepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda eeldusest, et hageja tegutses liisinguandja agendina ning kohaldamisele ei kuulu rendilepingu need tingimused, mis annavad hagejale müüja õigused. Kostja ei nõustu hagejaga, nagu võiks hageja oma nõudes tugineda tema poolt esitatud kasutusrendi pakkumisele ja rendilepingu üldtingimustele, jättes tähelepanuta rendilepingu eraldi läbiräägitud tingimused. Hageja hinnangul tuleb vaidlust lahendades lähtuda omavahel vastuolus olevate pakkumuse tingimuste, eritingimuste ja üldtingimuste puhul rendilepingu eritingimustest.
13.Pooled ei leppinud kokku lepingutasu kohaldamises ning hageja lepingutasu nõue summas 492,74 eurot +km on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
14.Kostja on seisukohal, et antud juhul rendilepingu üldtingimuste p 6.4 ei kohaldu. Nimelt ei ole vaidlusaluse lepingu puhul kokku lepitud eraldi rendiperioodides. On ainult üks 12kuuline rendiperiood igakuise maksega 4354,88 eurot + km. Vastavalt rendilepingu eritingimuste p-le 4.1 oli kokku lepitud rendiperiood 12 kuud, s.o alates vara üleandmisest 05.11.2015 kuni 04.11.2016. Seega ei kohaldu rendilepingu üldtingimuste p-d 1.2.4 või 1.2.5 ja 6.4 osas, milles need pikendavad lepingu eritingimustena kokku lepitud 12-kuulist rendiperioodi. Pikemale, kui 12 kuud kestvale rendiperioodile ei viita pooltevahelises lepingueelses suhtluses mitte ükski asjaolu, hageja ei ole seda välja toonud ka oma 15.09.2015 tehtud kasutusrendi pakkumises. Täiendava renditasu nõudmise õigust sätestav rendilepingu üldtingimuste punkt 6.4 ei kohaldu, seega saaks renditasu suurusena käsitleda ainult rendilepingu eritingimustega kokkulepitud rendimakset.
15.Kindlustustasu ei saa paigutada renditasu hulka. Kindlustusmaksete tasumine antud vaidluse kontekstis ei oma tähendust, sest see ei kuulu rendimakse hulka. Kostjale jääb selgusetuks hageja poolt nõutab nn “päevarendi” tasu sisu ja olemus. See ei ole
2-17-3549 liisingulepingu olemusega kooskõlas. 20.10.2015 liisinguandja poolt kostjale edastatud maksegraafikus ei sisaldunud samuti viidet, nagu võiks liisinguandja poolt nõutavatele tasudele lisanduda muid tasusid.
16.Kostja on liisingulepingu alusel tasunud liisinguandjale liisingueseme soetamisväärtust oluliselt ületava summa, s.o 5504,91 eurot rohkem kui liisingueseme soetamisväärtus. Võib asuda seisukohale, et kõik liisingulepingu sõlmimise tasud ja täiendavad kulud olid arvestatud vara väärtust ületava summa sisse. Täiendava tasu maksmine hagejale oleks kostja suhtes ilmselgelt ebaõiglane ning mitte kooskõlas lepinguga ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
17.Kostja ei nõustu hagejaga, nagu oleks hagejal õigus nõuda kostjalt vara väljaostuhinna tasumist. Kui kostjal peaks olema kohustus vara väljaostuhind tasuda, siis võiks nõudeõigus olla liisinguandjal, mitte hagejal.
MENETLUSE KÄIK
18.Käesolevas asjas toimus 07.11.2017 Kentmanni kohtumajas kohtuistung (tl 117-121).
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda.
20.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
18.09.2015 sõlmisid hageja, kostja ja liisinguandja Citadele Leasing & Factoring OÜ rendilepingu nr JOR15-7820 (edaspidi leping, tl 5-8), mis koosnes eraldi läbiräägitud tingimustest (edaspidi rendilepingu eritingimused) ja üldtingimustest nr 16-9-14 (edaspidi üldtingimused).
Rendilepingu kohaselt on rentnik kostja (lepingu p 1.1), müüja on hageja (lepingu p 1.2) ja rendileandja on Citadele Leasing & Factoring OÜ (edaspidi liisinguandja, lepingu p 6.2). Rendilepingu objektiks olev vara, mida rendileandja kostjale lepingu alusel liisis, on toodud lepingu p-s 2.1: 1) 3 jooksulinti - vara vastavalt G Kolizejs OÜ pakkumisele EE162 maksumusega 33 273,61 eurot ilma käibemaksuta (pakkumine nr EE162 – tl 6); 2) 15 spinninguratast - vara vastavalt TH Investeeringute AS pakkumisele nr 20150709
2-17-3549 maksumusega 16 000 eurot + km, kokku 19 200 eurot (pakkumine nr 20150709 – tl 7). Seega liisitava vara väärtus oli rendilepingu sõlmimisel 49 273,61 eurot ilma käibemaksuta (tl 5-7).
Kostja on nõuetekohaselt tasunud liisinguandjale maksegraafikus kajastatud kõik lepingu eritingimustes märgitud 12-kuulise rendiperioodi igakuised rendimaksed kogusummas 52 258,63 + km, so koos käibemaksuga kokku 62 710,36 eurot ning lisaks kindlustusmaksed kokku 2 519,89 eurot, s.o kogu rendilepingu eest kokku 65 230,25 eurot, mis on 5 504,91 eurot rohkem kui oli liisingu esemeks olnud vara väärtus (54 778,52 - 49 273,61 = 5 504,91) (Citadele maksegraafik liisingulepingule nr JOR15-7820 – tl 75).
21.Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu kohaselt lepingutasu 591,29 eurot (koos käibemaksuga) ning perioodi 18.09.2015 kuni 31.10.2015 eest renditasu kogusummas 78515,57 eurot (koos käibemaksuga).
22.Hageja on esitanud kostja vastu 8442,86 euro suuruse põhinõude, mis tuleneb 22.10.2015 arvest nr 151304 ja 25.10.2016 arvest nr 160827 ning mis koosneb: 1) lepingutasust 492,74 eurot + km (98,55 eurot), so 591,29 eurot; 2) renditasust perioodi 18.09.2015 kuni 30.09.2015 (13 päeva) eest summas 1978,11 eurot + km (395,62 eurot), so 2373,73 eurot; 3) renditasu perioodi 01.10.2015 kuni 31.10.2015 (31 päeva) eest summas 4564,87 eurot + km (912,97 eurot), so kokku 5477,84 eurot; so renditasud kokku (perioodi 18.09.2015 kuni 31.10.2015 eest) summas 78515,57 eurot (koos käibemaksuga) (tl 9; 12-13, 32-33).
23.Hageja, kostja ja liisinguandja (Citadele Leasing & Factoring OÜ) vahel 18.09.2015 sõlmitud leping, mis on pealkirjastatud rendilepinguna nr JOR15-7820, on oma sisult ja olemuselt liisinguleping (kasutusrendileping) VÕS § 361 tähenduses. Nimetatud lepingu osaks on nii eraldi läbiräägitud tingimused kui ka üldtingimused, st tüüptingimused VÕS § 35 tulenevalt (tl 5). Liisingulepingu tunnuseks on VÕS § 361 järgi see, et liisinguandja omandab liisinguvõtja määratud müüjalt eseme ja annab selle liisinguvõtja kasutusse, viimane kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-09). VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kuivõrd
2-17-3549 hageja tegutses kolmepoolses õigussuhtes liisinguandja agendina, siis tuleb vaidluse lahendamiseks lähtuda ka agendilepingu regulatsioonist. VÕS § 670 lg 1 alusel kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käesolevas asjas ei sõlmitud liisingulepingut selle tavapärases õigussuhtes: müüja – liisinguandja – liisinguvõtja. Vara, mis koosnes jooksulintidest ja spinnguratastest, müüjaks olid jooksulintide puhul “G Kolizejs” SIA ja spinningurataste puhul kostja ise, liisinguandja oli Citadele Leasing & Factoring OÜ, liisinguvõtja oli kostja Audentes Halduse OÜ ja Fusion Varahalduse AS oli liisinguandja agendiks, kes vahendas lepingut. “G Kolizejs” SIA, hageja ja kostja vahel sõlmitud jooksulintide ostu-müügilepingu nr 01_21092115 p 2.1 kohaselt vahendas hageja liisingulepingu vahendajana müügitehingut “G Kolizejs” SIA ja liisinguandja vahel, saamata müügihinna tasumise järgselt vara omanikuks (tl 58).
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on 03.07.2017 tsiviilasja menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude kohtumääruses menetlusosalistele selgitanud, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (tl 34-36). Kohus on selgitanud menetlusosalistele tõendite esitamise ja tõendite kogumisega seonduvat. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et asja menetlusse võtmise määruses on kohus piisavalt selgitanud
menetlusosalistele
nende
tõendamiskoormist.
Kuivõrd
menetlusosalisi
esindavad õigusalase haridusega lepingulised esindajad ning menetlusosalised on muuhulgas ise korduvalt oma seisukohtades osundanud vastaspoole tõendamiskohustusele ja tõendamata asjaoludele, siis on põhjendatud pidada menetlusosalisi oma õigustest ja tõendamiskohustusest teadlikuks (tl 34-46). Seega puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusosalistele täiendavalt selgitada tõendamiskoormist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
2-17-3549
25.Esmalt hindab kohus, kas hageja 591,29 euro suurune lepingutasu nõue kostja vastu on põhjendatud. 18.09.2015 lepingu p 4.2 kohaselt ei ole lepingutasuks märgitud mingit summat, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et lepingutasuks oli poolte vahel kokku lepitud 0 eurot (tl 5). Enne lepingu sõlmimist on hageja 15.09.2015 esitanud kostjale kasutusrendi täisteenuse pakkumise (edaspidi pakkumine), millest nähtub, et lepingu vormistamise tasuks on 1% 49273,61 euro suurusest soetusmaksumusest (so 492,74 eurot + km) (tl 4). Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kõik lepingu pooled on lepingu digitaalselt allkirjastanud – liisinguandja 17.09.2015; hageja ja kostja 18.09.2015 (tl 5-8). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning lg 4 alusel, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Rendilepingu p 4.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et lepingutasu puudub (on 0 eurot). Kõik lepingu osapooled, sh hageja, on sellise tingimusega nõustunud. Kui lepingusse ei ole lepingutasu suurust märgitud, siis kohtu hinnangul oleks VÕS § 29 lg 4 kohaselt lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistnud, et lepingutasu nimetatud lepingul puudub. See, milliste tingimustega on hageja esitanud kostjale pakkumuse, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust, sest kohus peab lähtuma lepingu sisust ning selle tõlgendamisest, mitte pakkumusest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal ei ole lepingust ega seadusest tulenevalt õigus kostjalt nõuda lepingutasu 591,29 eurot (koos käibemaksuga).
26.Järgmisena hindab kohus, kas hageja nõue kostja vastu perioodi 18.09.2015 kuni 31.10.2015 eest renditasu osas summas 78515,57 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud. Rendilepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt vara kättesaamise päevast alates kuni rentniku ja rendileandja vahelise rendiperioodi alguseni arvestatud rendimakse kohta esitab rentnikule arve müüja ja see kuulub rentniku poolt müüjale tasumisele vara kättesaamise kuule järgneva kuu viimasel päeval. Rendimakse arvestamisel lähtutakse proportsionaalselt lepingu järgsest renditasust ja reaalsest päevade arvust alates vara kätte saamisest kuni rentniku ja rendileandja vahelise repinguperioodi alguse päevani (tl 5 pöördel). Rendilepingu üldtingimuste p 1.2.4 kohaselt kui vara antakse rentnikule üle samaaegselt lepingu allkirjastamisega, algab rentniku ja rendileandja vaheline rendiperiood rentniku poolt lepingu allkirjastamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast (tl 5 pöördel). Rendilepingu p 3.1 sätestab, et vara on antud rentniku (kostja) valdusesse käesoleva lepingu sõlmimisel ning rentnik ja müüja kinnitavad oma allkirjaga käesolevas punktis, et müüja andis vara valduse üle ja rentnik võttis vara otsese valduse
2-17-3549 vastu. Nimetatud lepingu p 3.1 juures olevasse kasti on tehtud märge (tl 5). Poolte vahel puudub vaidlus selle, et leping allkirjastati 18.09.2015. Rendilepingu üldtingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 38 sätestab, et kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Tõlgendada tuleb üldtingimusi VÕS § 39 lg 1 alusel nii, nagu kostjaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, seejuures kahtluse korral tõlgendatakse üldtingimusi tingimuse kasutaja, so antud juhul hageja või liisinguandja kahjuks.
27.Liisinguandja maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma liisinguandjale 12-osamaksena perioodi 30.11.2015 kuni 31.10.2016 eest igakuiselt liisingu osamakse 5435,85 eurot (koos käibemaksuga, so kokku 12 x 5435,85 = 65 230,25 eurot (tl 75). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on nõuetekohaselt tasunud liisinguandjale maksegraafikus kajastatud kõik 12-kuulise rendiperioodi igakuised rendimaksed kogusummas 52258,63 + km, so kokku 62 710,36 eurot ning lisaks kindlustusmaksed kokku 2 519,89 eurot, so kogu rendilepingu eest kokku 65230,25 eurot (tl 75; vt kohtuistungi protokoll lk 2, tl 117 pöördel). Kohus leiab, et käesolevas asjas rendilepingu üldtingimuste p 6.4 ei kohaldu, kuna lepingu p 4.1 kohaselt on ainult üks 12-kuuline rendiperiood ning p 4.3 alusel igakuise maksega 4 354,88 eurot +km (tl 5). Seega ei kohaldu rendilepingu üldtingimuste p-d 1.2.4 ja 6.4 osas, milles need pikendavad lepingu eritingimustena kokku lepitud 12-kuulist rendiperioodi.
28.Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga kokku leppinud renditasu maksmises 2015 septembri ja oktoobri eest, mis kajastub pooltevahelises kirjavahetuses (tl 63-67). Lepingu punktis 2.1 nimetatud vara tarniti kostjale reaalselt järgmiselt: jooksulindid 04.11.2015 ja spinningurattad 05.11.2015. Seega on täielikult tõendamata hageja väide, et vara anti kostja valdusesse lepingu sõlmimise päeval 18.09.2015. Nähtuvalt 19.11.2015 arvest nr 4296 (tl 59), üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 59 pöördel) ja e-kirjavahetusest (tl 103) viidi spinningurattad kostjale 05.11.2015 transpordifirma Adduco vahendusel. Jooksulintide tarnet kostjale 04.11.2015 tõendab “G Kolizejs” SIA ja kostja esindaja vaheline kirjavahetus (tl 60). 31.10.2015 arve nr 11510043 alusel müüs spinningurattad kostja liisinguandjale 31.10.2015 (tl 51) ja jooksulindid müüs “G Kolizejs” SIA liisinguandjale 21.09.2015 ostu-müügilepingu alusel (tl 58). VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist,
2-17-3549 et kostja sai hakata liisinguesemeid (so lepingu p-s 2.1 nimetatud vara – tl 5) kasutama 04.11.2015 ja 05.11.2015, mistõttu VÕS § 361 kohaselt ei ole kostjal olnud kohustust maksta liisingueseme kasutamise eest tasu enne 2015 novembrit. Liisinguandja maksegraafikust nähtuvalt oli kostja esimese liisingumakse tähtaeg liisinguandjale 30.11.2015, so peale seda, kui kostja sai hakata liisinguesemeid kasutama (tl 75).
29.Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on liisinguandjale tasunud 12 kuu eest liisingu osamaksed (tl 75, tl 177 pöördel), lepingu p 4.1 kohaselt on rendiperiood 12 kuu (tl 5) ning samuti nähtub hageja pakkumusest 12-kuuline kasutusrendi aeg (tl 4), siis kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et hageja saaks kostjalt nõuda rendimakseid pikema perioodi eest kui 12 kuud, st perioodi eest alates 18.09.2015 kuni 31.10.2015. Kohtu hinnangul ei saa hageja oma nõudes tugineda tema poolt esitatud kasutusrendi pakkumisele (tl 4) ja rendilepingu üldtingimustele (tl 5 pöördel), jättes tähelepanuta rendilepingu eraldi läbiräägitud tingimused (tl 5). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus lepingu ja seaduse kohaselt nõuda kostjalt rendimaksete tasumist kogusummas 78515,57 eurot (koos käibemaksuga). Vaatamata sellele märgib kohus, et hageja on nõudes arvestanud renditasu hulka ka kindlustusmaksed. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kindlustustasu nõuet kostja vastu, hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kõnealusest lepingust tulenevalt kindlustustasusid ise kindlustusandjale tasunud, samuti ei ole hageja esitanud tõendina kindlustuspoliisi, ei ole tõendanud, kes on kindlustuslepingu poolteks jne. Seda vaatamata olukorrale, et kostja on vastavaid vastuväiteid menetluses korduvalt esitanud (tl 39-46; 92-96). Lepingu p 5.1 kohaselt puudub hagejal kindlustustasu nõudmise õigus (tl 5). Rendilepingu p 5.1 kohaselt oli kindlustuslepingu sõlmimine rentniku ehk kostja kohustus, mitte hageja kohustus (tl 5). Hageja kindlustustasu nõue kostja vastu on täielikult tõendamata ja alusetu.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta täielikult rahuldamata. Hageja põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude.
31.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust.
32.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 9889,97 eurot.
2-17-3549 Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud kandma TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja.
36.Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 15.09.2017 (tl 88-90), 07.11.2017 (tl 106-113) ja lõpliku nimekirja 09.11.2017 (tl 122-123). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja osutas kostjale õigusteenust hinnaga 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kostja esindajal kulus erinevateks menetlustoiminguteks (sh kohtuistungil osalemisele) kokku 45,95 tundi. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulu kokku 5973,50 eurot (ilma käibemaksuta).
37.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasumäär 130 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot (käibemaksuga) ja 153 eurot (käibemaksuta). Arvestades käesolevas vaidluse asjaolusid ja menetluse käiku leiab kohus, et kostja menetluskulude näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võib
2-17-3549 põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu kostja õigusabikulu, so kokku 49,95 tunni eest kogusummas 5973,50 eurot (ilma käibemaksuta).
38.Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele või kostja esindaja tunnitasu suurusele vastuväidet esitanud.
39.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
40.Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, mistõttu kohus ei analüüsi hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (tl 115-116, 125-126).
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.