lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-117118/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 22.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-17-117118/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2012
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisKarS § 424Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusestTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaLKindlS § 53 lg 1TsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aegTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 134 lg 1Nõuete liitmine hagihinna arvestamiselTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-117118/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.01.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-117118

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetluses Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2017.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-117118

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi J.M. vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

763,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834,

esindajad

asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) kaudu Hageja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa, 4PS OÜ; e-post: [email protected] Kostja:

J.M.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx; viibimiskoht: Xxxxxxxxxxx Menetluse staatus

Kirjalik menetlus, kohtuotsuse resolutsioon on 24.11.2017.a. teatavaks tehtud

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-20-3148/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 173 lg 3Nõude üleminek seaduse alusel
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Välja mõista kostjalt J.M.'alt hageja AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834; AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829) kasuks kahjuhüvitis summas 691,42 € ja viivised perioodi 02.06.2017.a.-24.11.2017.a. eest summas 26,67 €, s.o kokku 718,09 € (seitsesada kaheksateist eurot ja 9 senti).
3.Välja mõista kostjalt J.M. ́alt hageja AB „Lietuvos draudimas“ kasuks (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) viivis põhinõudelt (691,42 eurolt) alates 25.11.2017.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
4.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte.

2-17-117118

Menetluskulude jaotus

1.Jätta hageja AB "Lietuvos draudimas" (AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu) menetluskulud kostja J.M. ́a kanda.
2.Välja mõista kostjalt J.M.'alt hageja AB "Lietuvos draudimas" (AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulu summas 425 eurot (nelisada kakskümmend viis eurot), s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 250 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J.M.'alt hageja AB "Lietuvos draudimas" (AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal on 21.09.2017.a. esitanud hagi, mille järgi hageja palub kohtul kostjalt J.M. ́alt välja mõista kahjuhüvitis summas 691,42 eurot ja viivise põhinõudelt seisuga 21.09.2017 summas 17,03 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, samuti hageja menetluskulud.
1.2.Hagiavalduse kohaselt toimus 06.12.2016.a. Pärnu linnas J.V.Jannseni 3 asuvas Rimi parklas liiklusõnnetus, kus sõiduk FORD ESCORT (xxxxxxxxxxx), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile OPEL MERIVA (xxxxxxxxxxx). Liiklusõnnetuse toimumiskohale kutsuti politsei. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest selgitustaotlusele nähtub, et sõidukit FORD ESCORT (xxxxxxxxxxx) juhtis kostja ning kostja oli alkoholijoobes. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja tegi 06.02.2017 kriminaalasjas nr 1-17-191 otsuse, millega mõistis kostja süüdi eespool nimetatud liiklusõnnetuse põhjustamises joobeseisundis. Nimetatud kohtuotsus jõustus 22.02.2017. Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki FORD ESCORT (xxxxxxxxxxx) liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt, liikluskindlustuse poliis nr 1501076011. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk OPEL MERIVA (xxxxxxxxxxx) kahjustada. Hagiavaldusele on lisatud fotod sõidukist OPEL MERIVA, fotodelt nähtuvad nimetatud sõidukile tekkinud kahjustused. Sõiduki OPEL MERIVA remontis Auto Stock OÜ ning esitas hagejale remondiarve summas 646,42 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas sõiduki OPEL MERIVA remondimaksumuse summas 646,42 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kostja oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel alkoholijoobes, siis esitas

2-17-117118

hageja nimel hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Tagasinõude esitamise kulu hagejale oli 45,00 eurot.

KOSTJA VASTUS HAGILE

2.Kostja J.M. esitas 09.10.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. Kostja on aga seisukohal, et hagis nimetatud kahju hüvitamise summa on üle paisutatud ja selle kahju põhjustamise eest on teda juba karistatud. Kostja hinnangul ei ole hageja tekkinud kahju tõendanud. Hageja palub summat vähendada, sest ta kannab karistust Tallinna Vanglas.

MENETLUSE KÄIK

3.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 14.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 702,72 euro saamiseks. Kohus tegi 24.08.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.08.2017 aadressil Xxxxxxxxxxx. Võlgnik J.M. esitas 31.08.2017 nõudele vastuväite. 11.09.2017.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu nõue J.M. vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus kohustas 12.09.2017.a hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 21.09.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse ja 21.09.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 02.11.2017.a. määras kohus kirjaliku menetluse. Menetlusosalistel oli õigus esitada Pärnu Maakohtule seisukohad ja menetluskulude nimekirjad kuni 15.11.2017.a. 24.11.2017.a. on kohus teinud teatavad kohtuotsuse resolutsiooni. 08.12.2017.a. on kostja J.M. esitanud kohtule apellatsiooniteate.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kohtul kostjalt J.M.alt välja liiklusõnnetusega tekitatud kahju, mis on tekkinud sellest, et 06.12.2016 kostja J.M. põhjustas Pärnu linnas J. V. Jannseni 3 asuvas Rimi parklas liiklusõnnetuse, kus sõiduk FORD ESCORT (xxxxxxxxxxx), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile OPEL MERIVA (xxxxxxxxxxx). Vaidlust ei ole selles, et kostja J.M. oli liiklusõnnetuse põhjustaja, samuti asjaolus, et J.M. oli alkoholijoobes. Eelnimetatud asjaolud nähtuvad ka hageja poolt kostjale esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 31.01.2017.a. vastusest (tl 17) ja Pärnu Maakohtu 06.02.2017.a. kohtuotsusest (tl 18-21), mille järgi mõisteti J.M. süüdi alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises (KarS § 424 järgi). Kostja J.M.a kasutuses olnud sõiduk oli kindlustatud hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poolt, mille kohta on kohtule esitatud liikluskindlustuse poliis nr 1501076011 (tl 22). Liikluskindluse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud, siis on kindlustusandjal LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi (kostja J.M.a) vastu, seega on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Seega on OPEL MERIVA (xxxxxxxxxxx) omaniku kahju hüvitamise nõue läinud seaduse alusel üle hagejale AB „Lietuvos draudimas“.

2-17-117118

4.2.Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk OPEL MERIVA (xxxxxxxxxxx) kahjustada. Hagiavaldusele on lisatud fotod sõidukist OPEL MERIVA, fotodelt nähtuvad nimetatud sõidukile tekkinud kahjustused. Sõiduki OPEL MERIVA remontis Auto Stock OÜ ning esitas hagejale remondiarve summas 646,42 eurot ilma käibemaksuta, mis nähtub arvelt nr 170311 (tl 25). Hageja hüvitas Auto Stock OÜ-le sõiduki OPEL MERIVA remondimaksumuse summas 646,42 eurot ilma käibemaksuta (tl 26). Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tl 27). Tagasinõude esitamise kulu hagejale oli 45 eurot (tl 29). Hagiavalduse kohaselt on hageja kahjutoimiku materjalide põhjal koostanud 4PS OÜ tagasinõude, kes trükib välja nõuet tõendavad dokumendid, postitab nõude ümbrikus ja vajadusel selgitab täiendavalt nõude saajale nõude sisu, millest on tekkinud 45 euro suurune nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja J.M. on esitanud vastuväite, mille järgi ei ole kahju suurus tõendamist leidnud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, sest hageja poolt hagiavaldusele lisanud fotodelt nähtuvalt selgelt sõiduki OPEL MERIVA kahjustused. Remonttööde käigus oli vaja vahetada vahetada vasak esitiib ja logar, remontida tuli vasak esiuks ning värvida vasak esitiib ja vasak esiuks, mis nähtub Auto Stock OÜ remonditööde kalkulatsioonidest (tl 52-59). Seega on kahju suurus asjas tõendatud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otseses varalise kahju ka kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks vajaminevad kulud. Kuna hageja oli kohustatud 45,00 eurot hüvitama 4PS OÜ-le seoses kahju põhjustanud isiku suhtes nõude esitamisega, siis on hageja omakorda õigustatud selle kulu hüvitamist kostjalt nõudma.
4.3.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 02.06.2017.a. kuni 21.09.2017.a., s.o 112 päeva kokku summas 17,03 eurot. Alates 22.09.2017.a. nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

2-17-117118

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on põhinõude 691,42 euro tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik, mistõttu kohus rahuldab selle. Hagihind

5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud kohtule 21.09.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 691,42 €, viivis 17,03 € ja aastane viivis 55,27 €. Hagi hinnaks on asjas 763,72 €. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja poolt on tasutud maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 45,00 eurot. Hageja tasub hagiavalduse esitamise eest täiendava riigilõivu summas 130,00 eurot, s.o kokku 175 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile kulunud kokku 2h, s.o kliendi nõustamine ja hagiavalduse koostamine (2h) ja kostja 05.10.2017 allkirjastatud vastusega tutvumine ja 20.10.2017 hageja arvamuse koostamine (30 min), s.o kokku 2 h ja 30 min. Lepingulise esindaja tunnihind 100 €/h vastab keskmisele turuhinnale. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 250 eurot hüvitamist. Kohus leiab, et nimetatud kulud on olnud vajalikud, ja seisukohad on olnud sisukad. Põhjendamatuid taotlusi ei ole hageja kohtule esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-109586/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-10139/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja