Salva Kindlustuse AS-i hagi AV vastu kahju hüvitamiseks summas 17 947,44 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
17 844,44 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AV apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja Katrin Leppik Kostja (apellant): AV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 06.03.2017 otsus muutmata.
2.Jätta AV apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jäävad AV kanda. Seoses hüvitatavate menetluskulude puudumisega Salva Kindlustuse AS-il, ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra ja neid välja ei mõista.
Välja mõista AV-lt riigilõiv 750 eurot riigituludesse. Selgitada apellandile, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo lisatakse otsusele.
1(9)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eetlõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 01.04.2016 Harju Maakohtule hagi AV (kostja) vastu tagasinõude korras kahju hüvitamiseks summas 17 947,44 eurot. Hagiavalduse kohaselt 07.10.2015 teatas KÜ Tule 14 ning 23.10.2015 teatas AS hagejale kahjujuhtumitest, mis toimusid 07.10.2015 Sauel, Tule tn 14 korterelamus. Päästeameti andmetel sai tulekahju alguse korterist nr 7, mille omanikuks on kostja. Tulekahju tagajärjel sai kahjustada Tule tn 14 korteriomanike kaasomandis olev hoone osa (kahjujuhtum KÜ15-00012) ning SS kasutuses olev korter nr 4 aadressil Tule 14, Saue (kahjujuhtum KK15-00920). KÜ Tule 14 on sõlminud 08.09.2015 Salva Kindlustuse AS-iga korterelamu kindlustuse poliisi nr 62077288, mille kohaselt kindlustusobjektiks on Tule tn 14 Saue linn korteriomanike kaasomandis olev hoone osa kindlustusperioodiga 25.09.2015 - 24.09.2016. SS on sõlminud 29.10.2013 Salva Kindlustuse AS-iga kodukindlustuse poliisi nr 56640139, mille kohaselt kindlustusobjektiks on korter aadressil Tule tn 14- 4 Sauel, kindlustusperioodiga 06.11.201305.11.2018. Vastavalt kindlustuslepingule on hageja hüvitanud kahju, tasudes HP Grupp OÜle kaasomandis oleva hoone osa remonttööde teostamise eest 18 444,44 eurot. Omavastutus summas 600 eurot jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja KÜ Tule 14 kanda. Samuti tasus hageja ASle korteri aadressil Tule tn 14-4, Saue taastusremondi eest 103 eurot. Hageja kulutused seoses kahjujuhtumiga on kokku 17 947,44 eurot (18444,44-600+103). Hageja on saatnud kostjale tagasinõude võlgnevuse tasumiseks, mida kostja ei ole teinud. Hageja on seisukohal, et korterelamu kaasomandis oleva hoone osa ja SS kasutuses oleva korteri kahjustumise on põhjustanud kostja, mistõttu lasub temal kahjude hüvitamise kohustus. Kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke. Tulekahju tagajärjel tekkinud kahju ulatuse tuvastamisel on hageja lähtunud vahetult peale tulekahju toimumist ning remonttööde teostamise hetkel – s.o vastavalt 19.10.2015 koostatud hinnakalkulatsioonist, mis on vastavuses selle hetke keskmise turuhinnaga. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et tulekahju põhjustas kostja oma õigustrikkuva käitumisega. Päästeameti teatises on tõsikindla veendumuseta märgitud, et tulekahju oletatavaks põhjuseks oli suitsetamine, kuid seda järeldust ei ole kuidagi põhjendatud. Päästeamet ei ole seejuures alustanud menetlust tulekahju tekkepõhjuste uurimiseks. Hagist ei nähtu, et tulekahju tekkepõhjuseid on uurinud ka keegi muu isik. Eeltoodust tulenevalt pole tõendatud kostja poolt kahju tekitamine. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus. Hageja on kahju suuruse kindlakstegemiseks esitanud ehitusettevõtte hinnapakkumise kortermaja remondi kohta. Nimetatud dokumendis on kirjas küll remonttööde loetelu, kuid sellest ei nähtu, millised hooneosad on just tulekahju tõttu saanud kannatada ja
2(9)
remonditud. Kahju suurust selles osas tõendaks vaid sõltumatu asjatundja ekspertarvamus kahjude kohta, mida käesoleval juhul kohtule esitatud ei ole. Lisaks ei saa korteriühistul olla elamu kaasomanikele tekitatud kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Kostjal polnud kohustust korteriühistule kahju hüvitada. Kostja saaks tekitada kahju kaasomanikele, mitte korteriühistule. Kahju saanuks kaasomanikud, kellel saaks olla nõue kostja vastu. Seega ei saanud KÜ-l Tule 14 kostja vastu nõuet tekkida ja see nõue ei saanud hagejale üle minna. Kostja palus kohtul kahjuhüvitist vähendada, juhul kui kohus loeb põlengu põhjuse tõendatuks. Kostja märkis, et ei viibinud põlengu ajal korteris ega tea seetõttu, millest põleng võis olla põhjustatud. Lisaks on kostja 93-aastane ning juba põleng ise on kostjale tekitanud hingelisi läbielamisi, mistõttu kohtuotsus põlenguga seotud kahjud hüvitada võiks kostjale ea tõttu tekitada prognoosimatut ja pöördumatut kahju. Maakohtu lahend
3.Harju Maakohtu 06.03.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja regressi korras kahju hüvitamiseks 17 844,44 eurot. Hagi jäeti rahuldamata 103 euro nõude osas. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulu 750 eurot (riigilõiv). Hageja nõue on esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel, mille kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõue, mis kuulub kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kindlustusvõtjal ehk korteriühistul ei saa olla hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, kuna kahju kannatanuks on korteriomanikud, kelle kaasomandiosa on kahjustusi saanud. Korteriühistul on õigus oma nimel (muuhulgas ka kohtulikult) maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. (vt nt RKTKO nr 3-2-1-9-04, p 23; nr 3-2-1-83-04, p 17; nr 3-2-1-91-06, p 10; nr 3-2-1-85-07, p 15; nr 3-2-1-155-14). Kohus leidis, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu fassaadi ja katuse korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel nõue korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt RKTKO nr 3-2-1-76-04, p 26; nr 3-2-1-116-11, p 25; nr 3-2-1-18-12, p 10). KÜS § 2 lg-st 1 tuleneb kohtu arvates ka korteriühistu õigus kindlustusvõtjana sõlmida lepinguid korteriomandite mõtteliste osade korrashoiu tagamiseks. Käesoleval juhul on hageja tõendanud sellise kindlustuslepingu sõlmimist korteriühistuga (tl 16-17). Leping sõlmiti 08.09.2015 kindlustusperioodiga 25.09.2015-24.09.2016 ja kindlustatud riskideks on muuhulgas tulekahju. Seega hageja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitise väljamaksmine korteriühistule Tule 14 on põhimõtteliselt seaduslik ja põhjendatud. Kohus luges TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks, et 07.10.2015 kl 12 toimus Sauel Tule tn 14 põleng. Põles kostjale kuuluv korter nr 7 (tl 6; 7-8; 11-12). Tulekahju käigus sai kannatada elamu koridor, otsasein, fassaad ja katus (tl 7-8; 11-12; fotod tl 13-14) ning krt 4 ripplagi ja ühel seinal oli veekahjustus (tl 9-10; tl 15). Kohus tuvastas hageja esitatud fotode alusel (tl 13), et krt 7, kus põleng toimus, asub elamu viimasel korrusel nurga peal. Fotodel on selgelt nähtavad põlemiskahjustused katusel, fassaadil ja otsaseinal. Vaidlust ei ole, et SS, kui Tule tn 14-4 omanik oli 29.09.2013 sõlminud hagejaga kindlustuslepingu perioodiga
3(9)
06.11.2013 - 05.11.2018 (tl 18-19). Kindlustatud esemeks on Tule tn 14 krt 4. Vaidlust ei ole, tulekahju käigus sai SS korteri ripplagi ja üks sein kahjustusi (tl 9-10 ja 15). Hageja on tasunud HP Grupp OÜ hinnapakkumise alusel trepikoja, fassaadi ja katuse kordategemise eest kokku 18 444,44 eurot (tl 20-25). Kostja on Tule tn 14-7 korteri omanik ja SS on krt 4 omanik. Elamus on asutatud korteriühistu ja kostja on ühistu liige. Tulekahju tekkepõhjuste kohta on hageja esitanud Päästeameti seisukoha (tl 6) ja kahjukäsitleja vaatluse akti (tl 11-12). Mõlemas dokumendis on fikseeritud, et tulekahju sai alguse korterist nr 7 (kostja korterist), mis põles lahtise leegiga ning tulekahju tekkepõhjuseks on tõenäoliselt suitsetamine. Kohus leidis, et puudub alus kahelda Päästeameti ja kahjukäsitleja pädevuses tulekahju tekkepõhjuste hindamisel. Päästeameti töötajad, kes on käinud vahetult sündmuskohal ja puutuvad igapäevaselt kokku tulekahjude tekkimiste ja likvideerimistega, on spetsialistid, kes on pädevad andma hinnangut nende käsutuses olevate faktide alusel tulekahju tekkimise põhjustele. Sama puudutab kindlustusandja kahjukäsitlejat. Kohus märkis, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada või tuvastada, et tulekahju tekkis kusagil mujal või mingil muul põhjusel. Kohtule esitatud fotomaterjalist nähtub üheselt, et põlenud on ainult üks korter, millest on levinud kahjustused elamu muudele osadele (katus, fassaad, otsasein). Kuna Päästeamet ja kahjukäsitleja on kinnitanud, et korter põles lahtise leegiga ning tulekahju on alguse saanud lahtisest tulest (suitsetamine), siis ei saanud olla tegemist varjatud põlemisega ehituskonstruktsioonides vms. Seetõttu luges kohus piisavalt tõendatuks asjaolu, et tulekahju sai alguse korterist 7 ning tõenäoliselt hooletust suitsetamisest. Korteriomanik on korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud (KOS § 11 lg 2). Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt nt RKTKO nr 3-2-1-103-13, p 10). Kuna käesolevas asjas oli tulekahju tekkepõhjuseks tegevus, tuleb kasutada elimineerimismeetodit ning vaadata, kas tulekahju võis tekkida muudel põhjustel. Seejuures ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob. Kostjat ei vabastaks vastutusest asjaolu, et hooletult käitus korteris viibinud teine isik, sõltumata millisel õiguslikul alusel ta korterit kasutas. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud isikute käitumise eest. Kahjukäsitleja 07.10.2015 vaatlusaktiga (tl 11-12) on tõendatud, et tulekahju ajal viibisid krt-s 7 kostja poeg EV ja tema kaaslane. Kostja pole tuginenud sellele, et poeg ja viimase kaaslane viibisid korteris tema tahte vastaselt. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi muud asjaolu, mis võinuks tulekahju põhjustada, kui ainult see, et tõenäoliselt korteris viibinud isikud suitsetasid hooletult. Kostja ei ole seda asjaolu otseselt ka eitanud – kostja ei ole väitnud, et suitsetamine on välistatud vms. Kohtul ei ole ühtegi muud tulekahju põhjust võimalik aluseks võtta.
4(9)
Kostja ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel vastutusest. Kohus märkis, et põhimõtteliselt on võimalik, et üle 90-aastase korteriomaniku puhul võiksid esineda asjaolud, mis võimaldaksid rikkumist pidada vabandatavaks, kuid kostja ei ole peale vanuse ühtegi muud asjaolu esile toonud. Kohtul puudub teave kostja tervisliku seisundi või abivajaduse kohta, samuti pole teada, kus kostja viibis tulekahju toimumise ajal. Seega vastutab kostja elamu kaasomandi osadele ja SS korterile tekkinud kahju eest, kuna tulekahju sai alguse tema korterist ja oli tõenäoliselt põhjustatud kostja poja ja/või tema kaaslase hooletust suitsetamisest. Kostjal oli kohustus hoiduda tegevusest oma korteri reaalosal, mis mõjutab teiste korteriomanike õigusi ja väljub tavakasutuse piiridest. Samuti on kostjal kohustus tagada, et seda kohustust järgiksid ka tema tahte kohaselt korteris viibivad muud isikud. Juhul, kui kostja poeg ja/või tema kaaslane oleks eluruumis suitsetamisel järginud ettevaatusabinõusid, ei oleks tulekahju tekkinud. HP Grupp OÜ hinnapakkumine (tl 20) tõendab tulekahju tagajärgede likvideerimise kulu, kuna pakkumine on tehtud otse kindlustusandja kahjukäsitlejale 19.10.2015, ehk 12 päeva pärast tulekahju toimumist ja selles sisalduvate tööde loetelu viitab tulekahju kahjude kõrvaldamisele (nt trepikoja seinte puhastus, sh tahmapiduriga töötlemine jms). Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et kahju ei olnud selline või et hinnapakkumises nimetatud tööd oleks saanud teha teistsuguse hinnaga. Kohus leidis, et hageja on tõendanud, et hüvitas kindlustatud elamu kaasomandi osa remondi kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel hüvitatava kahju hulka (maksekorraldused tl 22 ja 24). Hageja on kahe maksekorraldusega tasunud HP Grupp OÜ-le hinnapakkumise alusel kokku elamu kaasomandi osa remontööde eest 18 444,44 eurot. Hagis on hageja sellest summast maha arvanud korteriühistu omavastutuse tulekahju korral, mis on 600 eurot (tl 16). Hüvitatud ulatuses läheb korteriühistu võimalik kahju hüvitamise nõue kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle. Kuna hageja on korteriühistule kahju hüvitanud, läks selles ulatuses kahju hüvitamise nõue hagejale üle. Seega asus kohus seisukohale, et hagi kuulub selles osas rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 17 844,44 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi 103 euro nõudes SS korteri (Tule tn 14-4) taastusremondikulude hüvitamiseks, kuna kostja on sellele nõudele vastu vaielnud ja hageja ei ole selle kulu suuruse ega kandmise osas tõendeid esitanud. Ainus tõend, mis SS korteriga seonduvaid kulutusi käsitleb, et SS kahjuavaldus hagejale 23.10.2015 (tl 9-10), kuid see kajastab vaid kannatanu enda seisukohti kahju suuruse osas. HP Grupp OÜ hinnapakkumine ei sisalda töid SS korteri remondiks. Puuduvad tõendid, et hageja oleks SS-le hüvitist maksnud. Koos menetluskulude nimekirjaga on kostja 09.02.2017 esitanud ka taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja tõi esile, et ta ei tea, mis põlengu põhjustas, kuna ei viibinud põlengu ajal korteris. Kostja on 93-aastane ning juba põleng ise on talle tekitanud hingelisi läbielamisi. Seetõttu kohtu otsustus põlenguga seotud kahju hüvitada võiks kostjale ea tõttu tekitada prognoosimatut kahju. Kohus märkis, et kostja ei ole esitanud kohtule teavet isikutevaheliste suhete kohta – nt mis asjaoludel kostja poeg ja tema kaaslane korterit kasutasid; kus kostja ise samal ajal viibis ja mis asjaoludel; milline on kostja tervislik seisund ja võime ning võimalus omada korteris toimuva üle kontrolli jms. Kostja pole esitanud andmeid oma majandusliku seisundi või võimekuse kohta jne. Kohus leidis, et pelgalt vanus kui fakt, ilma mistahes muid asjaolusid teadmata, ei ole piisav sisuliselt põhjendatud kahjuhüvitise vähendamise otsustuse tegemiseks. Seetõttu kohus sedastas, et puuduvad piisavad andmed nende asjaolude hindamiseks, mida on vaja VÕS § 140 lg 1 rakendamiseks.
5(9)
TsMS § 162 lg 1 alusel ja kuna kohus rahuldab hagi 99,4 % ulatuses (peaaegu tervikuna), jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohus määras ka kindlaks hageja menetluskulud, milleks on käesoleval juhul tsiviilasja materjalide alusel hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot (tl 28, 53). Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 ja § 139 loeb kohus kostja poolt tasutud riigilõivu põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Riigilõivu mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja tõendeid, mistõttu on võimalikuks saanud ebaõige otsuse tegemine. Järeldus, et tulekahju põhjustas suitsetamine kostja korteris, ei tulene kohtule esitatud tõenditest, mistõttu on kohus tõendeid ja asjaolusid hinnanud ebaõigesti. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tulekahju sai alguse põhjusel, mille eest korteriomanik vastutab. Hageja esitatud päästeameti teatises on märgitud, et tulekahju oletatavaks põhjuseks oli suitsetamine. Kuna tegu on oletusega, võis tulekahju tekkepõhjus olla ka muus (nt elektrijuhtmetes). Kohtulahend ei saa tugineda oletustele. Ühtegi põhjalikumat uurimist tulekahju tekkepõhjuste kohta läbi viidud ei ole. Päästeamet menetlust tulekahju tekkepõhjuste uurimiseks alustanud ei ole, mistõttu ei ole tulekahju tekkepõhjusi hinnatud. Hagist ei nähtu, et tulekahju tekkepõhjuseid on uurinud ka keegi muu isik. Eeltoodust tulenevalt pole tõendatud kahju tekitamine hagis väidetud viisil ja hagi tuleks tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Hagi esitatud asjaoludel ei saa rahuldada vaid seetõttu, et hagis märgitu on tõenäoline, kui selle kohta puuduvad tõsikindlad ja kontrollimist võimaldavad tõendid. Hagi ei saa rahuldada ka siis, kui hagi asjaolud on usutavad, ilma et tõendid seda kinnitaks. Isegi kui eeldada, et kostja vastutab tulekahjuga tekitatud kahju eest, siis pole tõendatud ka kahju suurus. Ehitusettevõtte hinnapakkumises kortermaja remondi kohta on kirjas küll remonttööde loetelu, kuid selle tõendiga pole tõendatud see, millised hooneosad on just tulekahju tõttu saanud kannatada ja remonditud. Kahju suurust selles osas tõendaks vaid sõltumatu asjatundja ekspertarvamus kahjude kohta, mida käesoleval juhul kohtule esitatud ei ole. Hagejal tuleb oma nõudeid tõendada. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kuna hageja pole kohtule esitanud selgeid tõendeid tulekahju tekkepõhjuste ja tegeliku kahju suuruse kohta, siis ei pea kostja eeltoodud tõendamispõhimõtet arvestades esitama omapoolseid tõendeid seni, kuni hageja on neid asjaolusid tõendanud. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 05.12.2017 tegi ringkonnakohus kostjale ettepaneku esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid seoses tema poolt maakohtus esitatud kahjuhüvitise vähendamise taotlusega VÕS § 140 lg 1 alusel. Ringkonnakohus viitas asjaolule, et maakohus polnud pooltega nimetatud normi kohaldamist arutanud, normi kohaldamiseks vajalikke asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustust selgitanud, mistõttu võis maakohus olla jätnud täitmata selgitamiskohustuse.
6(9)
Ringkonnakohus viitas, et põhjused kahju hüvitise vähendamiseks on hageja nimetanud 09.02.2017 menetlusdokumendis, kuid pooled on toonud esile täiendavalt kaks olulist asjaolu – korteriühistul kindlustuse olemasolu ja apellandi varalise seisundi (menetlusabi taotlus ringkonnakohtule). Ringkonnakohus selgitas, et tulenevalt VÕS § 140 lg 1 teisest lausest saab kohus arvestada kõikide asjaoludega, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevaheliste suhetega ja nende majandusliku olukorraga, sealhulgas kindlustuse olemasoluga. Kostja esitas apellatsioonimenetluses menetlusabi taotluse, millest nähtuvalt puudus kostjal vara, kostja elab koos oma pojaga. Kinnisvara, sõidukeid ega muud olulist vara (v.a põlenud korter) kostjal ei olnud. Kostja elab koos pojaga üürikorteris ja pere sissetulekute suurus on 713 eurot, püsikulutused kokku 493 eurot, millest 70 % kannab kostja. Ringkonnakohus palus kostjal täpsustada, mis on saanud põlenud korterist ja millised plaanid kostjal sellega on, samuti, kas korteri võõrandamine on võimalik ja kui jah, siis millise hinnaga. Võimalusel palus ringkonnakohus esitada vastavad tõendid (nt müügikuulutused samas piirkonnas asuvatest analoogsete kahjustustega korteritest vms). Hagejal palus kohus vastata küsimusele, milliseks hindab hageja kostja varalist seisu, põlenud korteri müügivõimalusi ja väärtust, samuti kas hageja peab tõenäoliseks, et hagis esitatud hüvitamise kohustuse tõttu võiks jääda kostja eluks ajaks pankroti- ja täitemenetluse normide alusel tagatava elatusmiinimumi piirile. Ka hageja sai võimaluse esitada omapoolsed tõendid. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse väljendada oma seisukohta, et kui kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada, siis milline peaks olema vastav vähendamise proportsioon. 11.12.2017 kohtule saabunud vastuses vastas hageja, et ei oska vastata ringkonnakohtu poolt esitatud küsimustele ning oma varalise seisu kohta saab anda hinnangu kostja ise. 11.12.2017 kohtule saabunud vastuses teatas kostja, et tema majanduslik olukord pole muutunud ja ta palub arvestada menetlusabi taotluses väljendatud asjaoludega. Kostja teatas, et kuna põlenud korter muutus elamiskõlbmatuks ja apellandil puuduvad rahalised vahendid selle taastamiseks ja ülalpidamiseks, siis võõrandas apellant korteri. Apellant märkis, et ei suuda oma kõrge ea, varandusliku olukorra ja kohustuste suuruse tõttu võlga tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus hageja nõude rahuldamata jättis. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata 103 euro ulatuses (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Maakohtu otsuse on vaidlustanud üksnes kostja hagi rahuldamise osas.
8.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonimenetluses vaieldakse tulekahju tekkepõhjuse ja tekkinud kahju suuruse tõendatuse üle.
7(9)
9.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse etteheide maakohtule, et viimane tugines tulekahju tekkepõhjuste osas oletustele. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma siseveendumuse kujunemist, miks võtab kohus aluseks hageja väidetava tulekahju tekkepõhjuse. Arvestades asjaoluga, et tulekahju on saanud alguse elutoast, ei nähtu poolte esiletoodust asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et tulekahju oleks võinud saada alguse kaasomandi osalt. Olukorras, kus kostja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid oletada muud tulekahju tekkepõhjust, ei ole alust jätta hagi rahuldamata, kui hageja poolt väidetud tulekahju tõenäoline tekkepõhjus on kooskõlas asjas esitatud asjaolude ja tõenditega. Olukorras, kus kostja ei eita tulekahju toimumist, kuid ei too esile, millistel muudel asjaoludel on tulekahju tekkimine võimalik või tõenäoline, ei olnud kohtul alust hakata tuvastama tulekahju alternatiivseid tekkepõhjuseid. Seda põhjusel, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Sama kehtib ka kostja vastuväidete kohta kahju suuruse tõendamisel. Poolte suhtele õigusliku hinnangu andmise aluseks saavad olla vaid poolte esitatud asjaolud. Et vaidlusaluses asjas ei toodud kohtu ette konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille suhtes hinnapakkumise ebaõigsuse küsimus saaks kerkida, siis ei saanud hageja sellisele väitele selle üldisuse tõttu vastu vaielda ja maakohus ei pidanud asuma tuvastama, kas hinnapakkumises toodud üksikud tööd olid tulekahjust tekkinud kahju kõrvaldamiseks vajalikud. Seega, kuigi ei ole välistatud, et hageja arvestuses esinevadki vead, ei saa kohus neid ilma konkreetsete väideteta kontrollida. Maakohus on kahju suuruse hindamisel piisavas ulatuses põhjendanud, miks ta võtab aluseks kahju suuruse määramisel HP Grupp OÜ hinnapakkumise ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Põhjendatud ei ole kostja arvamus, et kahju suurust saab tõendada üksnes asja tundva isiku või eksperdi arvamus. Hageja esitas tõendid maakohtu menetluses nii tulekahju tekkepõhjuste kui ka kahju tegeliku suuruse kohta. Kostjal oli võimalus hageja väited ümber lükata, samuti taotleda kohtult ekspertiisi määramist, kuid kostja seda ei teinud.
11.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid eluliselt usutavaks pidada asjaolu, et kahju väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Kostja on selgitanud ringkonnakohtule, et ta on vaidlusaluse põlenud korteri võõrandanud, kuid pole selgitanud, millist liiki tehinguga ja millise vastusoorituse eest. Vara võõrandamine toimub eeldatavalt vastusoorituse eest. Ringkonnakohtu küsimusest kostjale, millised plaanid kostjal korteriga on, samuti, kas korteri võõrandamine on võimalik ja kui jah, siis millise hinnaga, pidi kostjale olema arusaadav, et kostja peab korteri võõrandamise korral selgitama ja tõendama kohtule ka võõrandamise eest saadud rahasumma suurust. Jättes nimetatud küsimusele vastamata, ei ole kostja muutnud usutavaks asjaolu, et tema majanduslik seis on selline, mis ei võimalda tal kahjuhüvitist tasuda. On mõistetav, et hagi rahuldamisega võivad kõrges eas isikul kaasneda olulised hingelised üleelamised, kuid üksnes nimetatu ja kindlustuse olemasolu korteriühistul ei anna alust kahjuhüvitist vähendada. Maakohus on VÕS § 140 kohaldamise võimalikkust oma otsuses eeltoodust tulenevalt asjakohaselt põhjendanud ja ringkonnakohus nõustub sellega. VÕS § 140 eesmärk on vältida eelkõige selliste olukordade teket, kui kahju hüvitamisega täies ulatuses kaasneks isiku vastutus sellises ulatuses, et ta ei suudaks elu lõpuni sellisest kohustusest vabaneda. Kuna kostja ei ole selliseid asjaolusid kohtule usutavaks teinud, puudub ringkonnakohtul alus kahjuhüvitise vähendamiseks.
8(9)
12.Eespool märgitud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
13.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, mistõttu ringkonnakohus vastutaja hüvitatavaid menetluskulusid apellatsiooniastmes kindlaks ei määra.
14.Apellatsioonimenetluses sai kostja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 750 euro ulatuses (Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2017 määrus). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 5 alusel. /altlirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/altlirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/altlirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.