Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Xxxx(Xxxx) Salva Kindlustuse AS-i kasuks regressi korras kahju hüvitamiseks 17 844,44 eurot. Jätta rahuldamata hagi 103 euro nõude osas. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista Xxxx(Xxxx) Salva Kindlustuse AS-i kasuks menetluskulu 750 eurot (riigilõiv). Otsus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 01.04.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu tagasinõude korras kahju hüvitamiseks summas 17 947,44 eurot.
2.Harju Maakohtu 18.04.216 määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vastas hagile 09.06.2016. Hageja esitas 26.07.2016 arvamuse kostja vastusele.
3.Harju Maakohtu 26.01.2017 määrusega rakendas kohus kirjalikku menetlust poolte nõusolekul, lahendas poolte taotlused, andis tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning teatas lahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
4.09.02.2017 esitasid pooled kohtule menetluskulude nimekirjad. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
5.01.04.2016 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista tagasinõude korras kahjujuhtumi tõttu õigustatud isikule hüvitatud kahju summas 17 947,44 eurot.
6.Hageja toob esile järgmised asjaolud: -
07.10.2015 teatas KÜ Xxxx ning 23.10.2015 teatas Xxxxhagejale kahjujuhtumitest, mis toimusid 07.10.2015.a Xxxxkorterelamus. Päästeameti andmetel sai tulekahju alguse kostjale kuuluvast korterist nr 7. Tulekahju tagajärjel sai kahjustada Xxxxkorteriomanike kaasomandis olev hoone osa (kahjujuhtum XXXX) ning Xxxx kasutuses olev korter nr 4 aadressil Xxxx, (kahjujuhtum XXXX).
-
KÜ Xxxx on sõlminud 08.09.2015 Salva Kindlustuse AS-iga korterelamu kindlustuse poliisi nr xxxx, mille kohaselt kindlustusobjektiks on Xxxxkorteriomanike kaasomandis olev hoone osa kindlustusperioodiga 25.09.2015- 24.09.2016.
-
Xxxx on sõlminud 29.10.2013 Salva Kindlustuse AS-iga kodukindlustuse poliisi nr xxxx, mille kohaselt kindlustusobjektiks on korter aadressil Xxxx, kindlustusperioodiga 06.11.2013-05.11.2018.
7.Vastavalt kindlustuslepingule on hageja hüvitanud kahju järgmiselt: 1) tasudes XxxxOÜ-le kaasomandis oleva hoone osa remonttööde teostamise eest 18 444,44 eurot. Omavastutus summas 600 eurot jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja KÜ Xxxx kanda 2) tasudes Xxxxkorteri aadressil Xxxxtaastusremondi eest 103 eurot.
8.Hageja kulutused seoses kahjujuhtumiga on kokku 17 947,44 eurot (18444,44-600+103). Hageja on saatnud kostjale tagasinõude võlgnevuse tasumiseks, mida kostja ei ole teinud.
9.Hageja on seisukohal, et korterelamu kaasomandis oleva hoone osa ja Xxxx kasutuses oleva korteri kahjustumise on põhjustanud kostja, mistõttu lasub temal kahjude hüvitamise kohustus. Kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke. Käesoleval juhul on kostja poolt tekitatud kahju hüvitanud Salva Kindlustuse AS. Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sellest lähtuvalt on hagejal õigus esitada kostja vastu nõue 17 947,44 euro tasumiseks.
10.Tulekahju tagajärjel tekkinud kahju ulatuse tuvastamisel on hageja lähtunud vahetult peale tulekahju toimumist ning remonttööde teostamise hetkel- s.o vastavalt 19.10.2015 koostatud hinnakalkulatsioonist, mis on vastavuses selle hetke keskmise turuhinnaga.
11.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 750 eurot (t lk 28 ja 53). Kostja menetluskuludele pole hageja vastuväiteid esitanud.
12.Hagiavalduses on hageja märkinud, et nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (t lk 3). Kostja vastuväited
13.09.06.2016 Harju Maakohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
14.Käesoleval juhul pole hageja esitanud ühetegi tõendit selle kohta, et tulekahju põhjustas kostja oma õigustrikkuva käitumisega. Ka hageja poolt esitatud päästeameti teatises on tõsikindla veendumuseta märgitud, et tulekahju oletatavaks põhjuseks oli suitsetamine. Nimetatud järeldust kuidagi põhjendatud ei ole. Päästeamet seejuures menetlust tulekahju tekkepõhjuste uurimiseks alustanud ei ole. Hagist ei nähtu, et tulekahju tekkepõhjuseid on uurinud ka keegi muu isik. Eeltoodust tulenevalt pole tõendatud kostja poolt kahju tekitamine.
15.Isegi kui eeldada, et kostja vastutab tulekahjuga tekitatud kahju eest (kostaja sellega eespooltoodud asjaolude tõttu ei nõustu), siis pole tõendatud ka kahju suurus. Hageja on kahju suuruse kindlakstegemiseks esitanud ehitusettevõtte hinnapakkumise kortermaja remondi kohta. Nimetatud dokumendis on kirjas küll remonttööde loetelu, kuid sellest ei nähtu, millised hooneosad on just tulekahju tõttu saanud kannatada ja remonditud. Kahju suurust selles osas tõendaks vaid sõltumatu asjatundja ekspertarvamus kahjude kohta, mida käesoleval juhul kohtule esitatud ei ole.
16.Hagi asjaoludest nähtub, et kindlustusvõtja ja soodustatud isik on Xxxx. Korteriühistul ei saa olla elamu kaasomanikele tekitatud kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Kostjal polnud kohustust korteriühistule kahju hüvitada. Kostja saaks tekitada kahju kaasomanikele, mitte korteriühistule. Kahju saanuks kaasomanikud, kellel saaks olla nõue kostja vastu. Seega ei saanud KÜ-l Xxxxkostja vastu nõuet tekkida ja see nõue ei saanud hagejale üle minna.
17.09.02.2017 kohtule esitatud seisukohtades märgib kostja, et juhul kohus loeb põlengu põhjuse tõendatuks, siis palub kostja kohtul kahjuhüvitist vähendada. Kostja märgib, et ei viibinud põlengu ajal korteris ega tea seetõttu, millest põleng võis olla põhjustatud. Kostja on 93 aastane ning juba põleng ise on kostjale tekitanud hingelisi läbielamisi, mistõttu kohtuotsus põlenguga seotud kahjud hüvitada, võiks kostjale ea tõttu tekitada prognoosimatut ja pöördumatut kahju.
18.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 1 014 eurot koos käibemaksuga (t lk 56).
19.09.06.2016 vastuses teatab kostja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuväited ja hageja seisukohad sellele, uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ehk kortermajale tekitatud kahju hüvitamise osas. Xxxx kuuluva korteri taastusremonttööde hüvitise nõude jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
21.Hageja nõue on esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel, mille kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõue, mis kuulub kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule.
22.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et tagasinõude õigus (regress) tekib siis, kui kindlustushüvitise väljamaksmine oli seaduslik ja põhjendatud. Esimene kostja vastuväide seisnebki selles, et kindlustusvõtjal ehk korteriühistul ei saa olla hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, kuna kahju kannatanuks on korteriomanikud, kelle kaasomandiosa on kahjustusi saanud. Kohus selle kostja seisukohaga ei nõustu. Korteriühistul on õigus oma nimel (muuhulgas ka kohtulikult) maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. (vt nt RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04, p 23; tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17; tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 15; tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14). Kohus leiab, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu fassaadi ja katuse korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel nõue korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04, p 26; tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 25; tsiviilasjas nr 3-21-18-12, p 10). KÜS § 2 lg 1-st tuleneb kohtu arvates ka korteriühistu õigus kindlustusvõtjana sõlmida lepinguid korteriomandite mõtteliste osade korrashoiu tagamiseks. Kaeoleval juhul on hageja tõendanud sellise kindlustuslepingu sõlmimist korteriühistuga, milles kindlustatud esemeks on Xxxx hoone karp ehk korteriomanike kaasomandis olev hoone osa (t lk 16-17). Leping sõlmiti hageja ja korteriühistu vahel 08.09.2015 kindlustusperioodiga 25.09.2015-24.09.2016. Kindlustatud riskideks on muuhulgas tulekahju. Seega hageja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitise väljamaksmine korteriühistule Xxxx on põhimõtteliselt seaduslik ja põhjendatud.
23.Järgnevalt esitab kohus asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
07.10.2015 kl 12 toimus Xxxx põleng. Põles kostjale kuuluv korter nr 7 (t lk 6; 7-8; lk 11-12).
-
Tulekahju käigus sai kannatada elamu koridor, otsasein, fassaad ja katus (t lk 7-8; 1112; fotod lk 13-14) ning krt 4 ripplae ja ühe seina veekahjustus (t lk 9-10; lk 15).
Kohus tuvastab hageja esitatud fotode alusel (t lk 13), et krt 7, kus põleng toimus, asub elamu viimasel korrusel nurga peal. Fotodel on selgelt nähtavad põlemiskahjustused katusel, fassaadil ja otsaseinal.
-
Vaidlust ei ole, et Xxxx, kui Tule tn 14-4 omanik oli 29.09.2013 sõlminud hagejaga kindlustuslepingu perioodiga 06.11.2013 -05.11.2018 (t lk 18-19). Kindlustatud esemeks on Xxxx krt 4. Vaidlust ei ole, tulekahju käigus sai Xxxx korteri ripplagi ja üks sein kahjustusi (t lk 9-10 ja 15).
-
hageja on tasunud XxxxOÜ hinnapakkumise alusel trepikoja, fassaadi ja katuse kordategemise eest kokku 18 444,44 eurot (t lk 20-25).
-
Kostja on Xxxxkorteri omanik ja Xxxx on krt 4 omanik. Elamus on asutatud korteriühistu ja kostja on ühistu liige.
24.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et tulekahju põhjustas hageja. Samuti pole hageja tõendanud kahju suurust, sest ehitusettevõtja hinnapakkumisest ei nähtu, millised hooneosad on just tulekahju tõttu kannatada saanud ja remonditud. Kostja omalt poolt tõendeid esitanud ei ole.
25.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. (vt ka RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15). Kohtu hinnangul kehtiv sama ka hagile vastuväidete esitamise osas.
26.Hageja nõude õigusliku aluse (VÕS § 492 lg 1) osas vaidlust pole, millega nõustub ka kohus. Vaidlus on ainult hageja nõude tõendatuse üle.
27.Tulekahju tekkepõhjuste kohta on hageja esitanud Päästeameti seisukoha (t lk 6) ja kahjukäsitleja vaatluse akti (t lk 11-12). Mõlemas dokumendis on fikseeritud, et tulekahju sai alguse korterist nr 7 (kostja korterist), põles lahtise leegiga ning tekkepõhjuseks on tõenäoliselt suitsetamine. Tegemist on dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lg 1 mõistes ning TsMS § 229 lg 2 järgi lubatava tõendiga tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda Päästeameti ja kahjukäsitleja pädevuses tulekahju tekkepõhjuste hindamisel. Päästeameti töötajad, kes on käinud vahetult sündmuskohal ja puutuvad igapäevaselt kokku tulekahjude tekkimiste ja likvideerimistega, on spetsialistid, kes on pädevad andma hinnangut nende käsutuses olevate faktide alusel tulekahju tekkimise põhjustele. Sama puudutab kindlustusandja kahjukäsitlejat. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada või tuvastada, et tulekahju tekkis kusagil mujal või mingil muul põhjusel. Kohtule esitatud fotomaterjalist nähtub üheselt, et põlenud on ainult üks korter, millest on levinud kahjustused elamu muudele osadele (katus, fassaad, otsasein). Kuna Päästeamet ja kahjukäsitleja on kinnitanud, et korter põles lahtise leegiga ning tulekahju on alguse saanud lahtisest tulest (suitsetamine), siis ei saanud olla tegemist varjatud põlemisega ehituskonstruktsioonides vms. Seetõttu loeb kohus piisavalt tõendatuks asjaolu, et tulekahju sai alguse korterist 7 ning tõenäoliselt hooletust suitsetamisest.
28.Korteriomanik on korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt nt RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10).
29.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kuna käesolevas asjas oli tulekahju tekkepõhjuseks tegevus, tuleb kasutada elimineerimismeetodit ning vaadata, kas tulekahju võis tekkida muudel põhjustel. Seejuures ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.
30.Kostjat ei vabastaks vastutusest asjaolu, et hooletult käitus korteris viibinud teine isik, sõltumata millisel õiguslikul alusel ta korterit kasutas. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud isikute käitumise eest.
31.Kahjukäsitleja 07.10.2015 vaatlusaktiga (t lk 11-12) on tõendatud, et tulekahju ajal viibisid krt-s 7 kostja poeg xxxx ja tema kaaslane. Kostja pole tuginenud sellele, et poeg ja viimase kaaslane viibisid korteris tema tahte vastaselt. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi muud asjaolu, mis võinuks tulekahju põhjustada, kui ainult see, et tõenäoliselt korteris viibinud isikud suitsetasid hooletult. Kostja ei ole seda asjaolu otseselt ka eitanud – kostja ei ole väitnud, et suitsetamine on välistatud vms. Kohtul ei ole ühtegi muud tulekahju põhjust võimalik aluseks võtta.
32.Kostja ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel vastutusest. Põhimõtteliselt on võimalik, et üle 90-aastase korteriomaniku puhul võiksid esineda asjaolud, mis võimaldaksid rikkumist pidada vabandatavaks, kuid kostja ei ole peale vanuse ühtegi muud asjaolu esile toonud. Kohtul puudub teave kostja tervisliku seisundi või abivajaduse kohta, samuti pole teada, kus kostja viibis tulekahju toimumise ajal. Seega vastutab kostja elamu kaasomandi osadele ja Xxxx korterile tekkinud kahju eest, kuna tulekahju sai alguse tema korterist ja oli tõenäoliselt põhjustatud kostja poja ja või tema kaaslase hooletust suitsetamisest. Kostjal oli kohustus hoiduda tegevusest oma korteri reaalosal, mis mõjutab teiste korteriomanike õigusi ja väljub tavakasutuse piiridest. Samuti on kostjal kohustus tagada, et seda kohustust järgiksid ka tema tahte kohaselt korteris viibivad muud isikud. Juhul, kui kostja poeg ja/või tema kaaslane oleks eluruumis suitsetamisel järginud ettevaatusabinõusid, ei oleks tulekahju tekkinud.
33.Pooled vaidlevad ka selle üle, milline ja kui suur oli elamu kaasomandi osale tulekahju käigus tekitatud kahju.
Hageja on esitanud kahju ja selle suuruse tõendamiseks XxxxOÜ hinnapakkumise (t lk 20). Kohtu hinnangul tõendab see tulekahju tagajärgede likvideerimise kulu, kuna pakkumine on tehtud otse kindlustusandja kahjukäsitlejale 19.10.2015, ehk 12 päeva pärast tulekahju toimumist ja selles sisalduvate tööde loetelu viitab tulekahju kahjude kõrvaldamisele (nt trepikoja seinte puhastus, sh tahmapiduriga töötlemine jms). Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et kahju ei olnud selline või et hinnapakkumises nimetatud tööd oleks saanud teha teistsuguse hinnaga. Hageja on tõendanud, et hüvitas kindlustatud elamu kaasomandi osa remondi kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel hüvitatava kahju hulka (maksekorraldused t lk 22 ja 24). Hageja on kahe maksekorraldusega tasunud XxxxOÜ-le hinnapakkumise alusel kokku elamu kaasomandi osa remontööde eest 18 444,44 eurot. Hagiavalduses on hageja sellest summast maha arvanud korteriühistu omavastutuse tulekahju korral, mis on 600 eurot (t lk 16). Seega nõuab hageja kostjalt kahju 17 844,44 hüvitamist. Hüvitatud ulatuses läheb korteriühisttu võimalik kahju hüvitamise nõue kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle. Kuna hageja on korteriühistule kahju hüvitanud, läks selles ulatuses kahju hüvitamise nõue hagejale üle. Seega kuulub hagi selles osas rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 17 844,44 eurot
34.Kohus jätab rahuldamata hagi 103 euro nõudes Xxxx korteri (Xxxx) taastusremondikulude hüvitamiseks, kuna kostja on sellele nõudele vastu vaielnud ja hageja ei ole selle kulu suuruse ega kandmise osas tõendeid esitanud. Ainus tõend, mis Xxxx korteriga seonduvaid kulutusi käsitleb, et Xxxx kahjuavaldus hagejale 23.10.2015 (t lk 9-10), kuid see kajastab vaid kannatanu enda seisukohti kahju suuruse osas. XxxxOÜ hinnapakkumine ei sisalda töid Xxxx korteri remondiks. Puuduvad tõendid, et hageja oleks Xxxxle hüvitist maksnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude 103 euro hüvitamiseks rahuldamata.
35.Koos menetluskulude nimekirjaga on kostja 09.02.2017 esitanud ka taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja toob esile, et ta ei tea, mis põlengu põhjustas, kuna ei viibinud põlengu ajal korteris. Kostja on 93-aasrtane ning juba põleng ise on talle tekitanud hingelisi läbielamisi. Seetõttu kohtu otsustus põlenguga seotud kahju hüvitada, võiks kostjale ea tõttu tekitada prognoosimatut kahju.
36.VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja on erandliku asjaoluna välja toonud vaid kostja vanuse. Kostja pole esitanud kohtule teavet isikutevaheliste suhete kohta - nt, mis asjaoludel kostja poeg ja tema kaaslane korterit kasutasid; kus kostja ise samal ajal viibis ja mis asjaoludel; milline on kostja tervislik seisund ja võime ning võimalus omada korteris toimuva üle kontrolli jms. Kostja pole esitanud andmeid oma majandusliku seisundi või võimekuse kohta jne. Kohtu hinnangul võib teatud juhtudel olla alust ja põhjust kahjuhüvitise vähendamiseks, kuid pelgalt vanus kui fakt, ilma mistahes muid asjaolusid teadmata, ei ole kohtu arvates piisav sisuliselt põhjendatud kahjuhüvitise vähendamise otsustuse tegemiseks. Seetõttu kohus sedastab, et tal puuduvad piisavad andmed nende asjaolude hindamiseks, mida on vaja VÕS § 140 lg 1 rakendamiseks. Kostja ei ole neid asjaolusid kohtu ette toonud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi 99,4 % ulatuses (peaaegu tervikuna), tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
38.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul on tsiviilasja materjalide alusel hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot (t lk 28, 53). Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 ja § 139 loeb kohus kostja poolt tasutud riigilõivu põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 750 eurot.