Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas 17.04.2017 toimunud üldkoosolekul osales 57 ühistu liiget, nendest 31 volikirjade alusel. Koosolekul osales Xxx, kes pole ühistu liige ja kellel oli 27 ühistu liikme tähtajatud volikirjad. Volikirjades on antud Xxxle õigus esindada neid isikuid ühistu liikme õiguste ja kohustuste täitmisel korteriühistu ees, sh hääletamisel otsuste vastuvõtmisel. 17.04.2017 üldkoosoleku protokollis on kolm vastuväidet Xxx suhtes, milles leitakse, et sellise arvu volikirjadega osalemine on ühistu põhikirjaga vastuolus ning Xxx on tundmatu isik majaelanikele, kellel puudub teave teda volitanud isikute tegeliku tahte kohta. Vastuväited esitasid ühistu liikmed xxx, xxx ja xxx. Üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 järgi võeti vastu otsus mitte tellida haldusfirmat elamu haldus- ja hooldusteenuste osutamiseks. Selle otsuse poolt oli 32 ja vastu 33 häält. Vastu hääletas ka Xxx 27 volikirja alusel. Hageja leiab, et mitmed volikirjad on vormistatud pettusega, sest volitajad ei mõistnud või ei mäletanud, mis volikirja andmisega kaasneb. Muu hulgas on kinnitust leidnud fakt, et mitmed volitajad ei tundnud Xxxt. Osad volikirjad on juba korteromanike poolt tagasi võetud. Hageja selgitab, et volikirjade selline hulk ühel inimesel tuleneb tegelikult pikaajalisest vaidlusest maja keldrikorruse kasutamisega seonduvalt. Nimelt omab keldrikorruse mitteeluruumi M185 (152m2) P&R Kesklinn OÜ (12366218), mille juhatuse liige on Tiina Aesma. Alates 01.06.2013 on P&R Kesklinn OÜ hõivanud korteriomanikele mõttelises osas kuuluva keldriruumi ca 139m2 ulatuses ning kasutab seda ebaseaduslikult tänase päevani. Kasutusõigus saamiseks vastavale keldriruumi osale, püütaksegi eelkirjeldatud volituste alusel läbi suruda vajalikud ühistu otsused. Xxx on advokaat, kes tegutseb oma kliendi P&R Kesklinn OÜ huvides. Hageja on seisukohal, et ühistu põhikirja p 68 ja KÜS 101 alusel oli Xxx esindusõigus piiratud kahe liikmega ja seega 17.04.2017 toimunud üldkoosolekul oleks ta saanud esindada ainult kuni kahte ühistu liiget, mitte 27. Hagejad selgitavad, et tuginedes MTÜS, KÜS ja korteriühistu põhikirjale võib üks ühistu liige esindada ainult ühte teist ühistu liiget, st ainult kaks ühistu liiget saavad anda korteriühistu üldkoosolekuks oma hääleõigused samale esindajale. Hääleõiguse piirmäär aitab ära hoida ühe isiku liigset mõjuvõimu kortermajas. Hagejad paluvad MTÜ § 241 alusel tuvastada korteriühistu 17.04.2017 toimunud korduva üldkoosoleku otsuse nr 2 raames vastuvõetud otsuse tühisus. Alternatiivselt leiavad hagejad xxx, xxx ja xxx, et ühistu üldkoosoleku otsus nr 2 tuleb MTÜ § 24 alusel kehtetuks tunnistada, kuna see rikub hea usu põhimõtet. Hagejad xxx, xxx ja Xxxleiavad, et kõnealuse otsuse kehtetuks tunnistamise alus tuleneb lisaks veel TsÜS § 38 lg

Kostja vaidleb ka sisuliselt hagile vastu. Kostja märgib, et Xxxle antud volitused olid kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal. Samuti ei ole piiratud antavate volituste arve Xxx kui ühistu mitteliikme suhtes. Kostja ei nõustu väitega, et volikirjad on saadud pettuse teel. Osad volitajad on küll pärast koosoleku toimumist oma volikirjad tagasi võtnud, kuid seda pole tehtud viitega pettusele. Kostja on seisukohal, et antud olukorras ei oma tähendust see, mitu volitust võis ühel isikul olla, sest konkreetse haldusfirma palkamine on põhikirja p 50 14) kohaselt ühistu juhatuse pädevuses ning selleks ei ole vaja üldkoosoleku otsust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxxhagi 17.04.2017 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning rahuldamisele kuulub Xxx, Xxx ja Xxxhagi kõnealuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled vaidlevad Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas põhikirja punkti 68 tõlgendamise üle. Vastav punkt on sõnastatud järgmiselt: „Üks ühistu liige võib esindada ainult ühte teist ühistu liiget“. Täpsemalt vaidlevad pooled selle üle, kas ühistu koosolekul võib viidatud punkti alusel ühel isikul olla rohkem kui kaks volitust. Hagejad leiavad, et ühistu liikmel saab olla üksnes üks volitus ja ühistu mitteliikmel saab olla kuni kaks volitust ühistu liikmetelt. Kostja leiab, et see säte reguleerib ühistu liikmete sisesuhet ning ühistu mitteliikmele see punkt volituste andmist arvuliselt ei piira. Seega on kostja seisukohal, et Xxxl kui ühistu mitteliikmel võis olla 27 volitust. Hagejad paluvad tuvastada Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas 17.04.2017 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisus. Alternatiivselt paluvad ühistu liikmed xxx, xxx ja Xxxtunnistada vastav otsus kehtetuks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt tuleb antud juhul üldkoosoleku otsuse kehtivuse hindamisel lähtuda mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 ja § 241. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Esmalt lahendab kohus küsimuse sellest, kas antud olukorras esinevad üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Sisuliselt on hagejad seisukohal, et 17.04.2017 üldkoosolekul ühistu mitteliikme poolt 27 volikirja alusel hääletamine toob kaasa vastava üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kohus märgib, et tegemist ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, samuti ei kvalifitseeru see olukord MTÜS § 241 lg 1 ülejäänud tühisust kaasa toovate aluste alla. 17.04.2017 üldkoosoleku otsus nr 2 haldusfirma valimise kohta ei ole oma iseloomult selline, mis vastaks mõnele MTÜS § 241 lg 1 loetletud tühisuse alusele. Sealjuures ei ole kohus tuvastanud, et mõnest muust seadusest tuleneks eraldi tühisuse alus eelkirjeldatud olukorra puhul. Seega on kohus seisukohal, et Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas 17.04.2017 toimunud üldkoosoleku otsus nr 2 ei ole tühine. Järgnevalt analüüsib kohus, kas esineb alus Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas 17.04.2017 toimunud üldkoosoleku otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamiseks. Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas põhikirja p 68 sätestab: „Üks ühistu liige võib esindada ainult ühte teist ühistu liiget“. KÜS § 101 sätestab, et üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. Antud juhul on hagi esitatud 10.05.2017 ning vaidlusalune koosolek toimus 17.04.2017. Seega on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatud MTÜS § 24 lg 1 ja KÜS § 13 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. MTÜS § 24 lg 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohus märgib, et 17.04.2017 üldkoosoleku otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamise hagi on esitanud Xxx, Xxxja Xxx. Poolte vahel puudub vaidlus, et kõik nimetatud kolm isikut viibisid 17.04.2017 üldkoosolekul. Seda kinnitab ka üldkoosolekule registreerunute leht (kd I, tlk 1921). Xxxosales volitatud isiku kaudu (kd I, tlk 55). Seega on nendel isikutel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus, kui nad esitasid üldkoosolekul vastuväite vaidlustatava otsuse osas. Kohus on tuvastanud, et 17.04.2017 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on Xxx, Xxxja Xxx(kd I, tlk 10-11) esitanud vastuväite, mille sisuks on see, et ühel isikul ei saa ühistu põhikirjast tulenevalt olla hääletamisel 27 volitust. Kostja hinnangul ei ole selliselt esitatud vastuväide käsitletav otsuse nr 2 suhtes vastuväite esitamisena. Kohus kostja tõlgendusega ei nõustu. Antud olukorras on nimetatud kolm isikut kahtluse alla seadnud üldkoosolekul osalenud isiku häälte arvu ning kõikide 17.04.2017 üldkoosoleku otsuste osas oli ette nähtud hääletamine. Poolte vahel puudub vaidlus, et 17.04.2017 üldkoosolekul osales 57 liiget ning ühel isikul oli 27 volitusega 27 häält. Kohus

on seisukohal, et kui on esitatud vastuväide kellegi häälte arvu osas, siis see on käsitletav vastuväitena kõigi hääletamisele tulevate otsuste suhtes. Viimast põhjusel, et häälte arvust sõltub otseselt otsuse vastuvõtmine või selle vastu võtmata jätmine. Käesoleva juhul puudub vaidlus selles osas, et 17.04.2017 üldkoosolekul ei valitud haldusfirmat häältega 33 vastu ja 32 poolt. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 27 volituse alusel saadud häälega on hääletatud otsuse nr 2 vastu ning Xxx, Xxxja Xxxhääletasid otsuse poolt. Eeltoodust nähtub, et Xxx, Xxxja Xxxpoolt kahtluse alla seatud häältega võeti vastu otsus, mille poolt ei olnud Xxx, Xxxega Xxx. Kohus on seisukohal, et Xxx, Xxxja Xxxtahe vastuväite esitamisega oli suunatud sellele, et üks isik ei saa 27 volituse alusel omada 27 häält otsuste vastuvõtmisel. Seega on käsitletav Xxx, Xxxja Xxxpoolt esitatud vastuväide ka 17.04.2017 üldkoosoleku otsuse nr 2 suhtes vastuväitena. Eeltoodust tulenevalt on Xxx, Xxxja Xxxõigustatud esitama üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude. Kohus märgib, et KÜS § 101 võimaldab põhikirjaga piirata korteriühistul sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära ning Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas on sellise piirangu kehtestanud põhikirja p-s 68. Kohus ei nõustu kostja tõlgendusega, mille kohaselt on selline piirang käsitletav ühistu liikmete sisesuhteid reguleeriva sättena ja ühistu mitteliikmel võib vaatamata põhikirja piirangule olla sisuliselt piiramatu arv volitusi. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas KÜS § 10 1 eesmärgiga, sest võimaldaks muuta selle sätte ja asjakohase põhikirjalise piirangu sisutuks. Selline võimalus ei oleks kooskõlas korteriühistu liikmete huvidega. Korteriühistu põhikiri on korteriühistu liikmete poolt vastu võetud oma tegevust reguleeriv alusdokument, milles kajastub mh ühistu liikmete soov ja tahe ühistu juhtimise ja otsuste vastuvõtmise protsessi kohta. Kohus on seisukohal, et seaduse mõte ei saa olla võimaldada lihtsasti mööda minna ühistu liikmete poolt väljendatud põhikirjas sisalduvast tahtest. Antud juhul sisaldub põhikirja p 68 selge tahe piirata ühel isikul üldkoosolekul olevate volituste arvu ja see on kooskõlas

KÜS § 101.

Kohtu hinnangul ei saa Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas põhikirja p 68 sõnastusest tulenevalt seda mõista teisiti, kui nii, et üks ühistu liige saab esindada volikirja alusel kuni 1 ühistu liiget. Kohus leiab, et puuduks loogika ja mõistlik seletus tõlgenduse kasuks, mille kohaselt on antud punktis number üksteist kogemata kirjutatud sõnadega ja grammatiliselt valesti. Kohus leiab, et hagejad on õigesti tõlgendanud, et kui volitatud isikuks on ühistu mitteliige, siis saab mitteliige esindada kuni 2 ühistu liiget. Selline tõlgendus on põhjendatud, sest kui ühistu liige volitab teist ühistu liiget ja volitatav peab ise mingil põhjusel volitama kedagi kolmandat, siis ta ei saa volitada ühistu liiget p 68 tuleneva piirangu tõttu, sest siis esindaks ühistu liige juba 2 ühistu liiget. Selliselt kujunebki olukord, kus ühistu mitteliige saab esindada kuni 2 ühistu liiget. Kohtu hinnangul on p 68 eesmärk tagada see, et ühel isikul poleks koosolekul ebaproportsionaalset palju hääli ning selline eesmärk ei oleks saavutatav, kui mitteliikmele ei kohalduks esindamisel ühtki piirangut. Kohus on seisukohal, et kui ühistu liikmete tahe oleks suunatud sellele, et mitteliikmele piirang ei kohaldu, siis oleks eelduslikult seda selgelt ka väljendatud. Kohtu hinnangul ei lähe selline tõlgendus vastuollu ka KÜS § 101 keeluga piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas 17.04.2017 üldkoosolekul osales ühistu mitteliige hääletamisel 27 volitusega, rikutakse põhikirja p 68 tulenevat piirangut. Kuivõrd vaidlusalused hääled anti üldkoosolekul otsuse nr 2 hääletamisel

vastuhäältena ja hääletamisel jäi haldusfirma valimata hääletustulemustega 33 vastu ja 32 poolt, siis sõltus otsuse tulemus vaidlusalustest häältest. Sellest tulenevalt tuleb tunnistada Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas 17.04.2017 üldkoosoleku otsus nr 2 kehtetuks MTÜS § 24 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hagejate Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxxhagi Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas vastu 17.04.2017 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamiseks ning rahuldab Xxx, Xxx ja Xxxhagi eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Antud juhul on hagejad TsMS § 207 lg 1 kohaselt kaashagejad, sest neil kõigil tulenes õigus vaidlustada ühistu koosoleku otsuse kehtivus ühistu liikmelisusest tulenevalt (MTÜS § 24 lg 3; KÜS § 13 lg 3). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Antud juhul esitasid 13 hagejat hagi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus jättis rahuldamata selle nõude. 3 hagejat esitasid üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude. Kohus rahuldas selle nõude. Seega on kohus rahuldanud osaliselt üksnes 3 hageja poolt esitatud hagi. Nimetatud 3 hageja hagis oli kaks nõuet ja üks nendest nõuetest rahuldati. Seega on nimetatud 3 hageja hagi rahuldatud 50 % ulatuses. Seega jätab kohus 3 hageja, kelle hagi rahuldati osaliselt, menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ning ülejäänud 10 hageja menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kuivõrd 3 hageja osas rahuldati hagi osaliselt, siis ei ole põhjendatud neilt terves ulatuses kostja menetluskulude väljamõistmine. Kohus leiab, et menetluskulude õiglase lahendamise seisukohast on põhjendatud määratleda hagejaid solidaarvõlgnikena kostja menetluskulude kandmisel, kuid selle arvestusega, et 3 hageja poolt tasumisele kuuluv menetluskulude summa, kelle hagi rahuldati osaliselt, tuleb solidaarvõlgnike omavahelises suhtes määratleda 50 % väiksemana. Eeltoodu alusel jaotab kohus menetluskulud järgmiselt:  Jätta Xxx, Xxx ja Xxxmenetluskulud 50 % ulatuses Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas kanda.  Jätta Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas menetluskulud solidaarselt Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxxkanda arvestades, et Xxx, Xxx ja Xxxpoolt tasumisele kuuluv menetluskulude summa solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on 50 % väiksem.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejatest on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldused Xxxja Xxx. Xxx avalduses on menetluskuludeks märgitud riigilõiv 300 eurot. Xxxavalduses on menetluskuludeks märgitud lepingulise esindaja kulud kokku 440 eurot. Avaldusest ei nähtu, et selle hulgas sisalduks käibemaks. Tunnihinna tasu suuruseks on 80 eurot ning õigusteenust on osutatud kokku 5,5 h. Xxxon märkinud lepingulise esindaja kohtuistungil esindamise ajaks 1 h ja 30 minutit, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 1 h ja 25 minutit. Seega vähendab kohus kohtuistungil esindamise kulusid ja määrab vastavaks põhjendatud kuluks 113,33 eurot. Kohus, analüüsinud ülejäänud osas menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et Xxxmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud. Xxxlepingulise esindaja ülejäänud toimingute maht vastab tsiviilasja keerukusele ning tunnitasu määr on samuti praktikas tavapärane. Kohus määrab Xxxmenetluskulud kindlaks summas 433,33 eurot. Kokku määrab kohus seega hagejate menetluskulude suuruseks koos riigilõivuga 733,33 eurot. Teised hagejad peale Xxxja Xxx pole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi esitanud ning toimikust ei nähtu, et nad oleksid ka kandnud kulusid. Seetõttu ei määra kohus ülejäänud hagejate suhtes menetluskulude suurust kindlaks. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks kokku 457,50 eurot. Avalduse kohaselt on lepinguline esindaja õigusteenust osutanud kokku 4,25 h ning tunnitasu määraks on olnud 90-120 eurot. Summad on esitatud ilma käibemaksuta. Kostja on märkinud lepingulise esindaja kohtuistungil esindamise ajaks 1 h ja 30 minutit, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 1 h ja 25 minutit. Seega vähendab kohus kohtuistungil esindamise kulusid ja määrab vastavaks põhjendatud kuluks 170 eurot. Kohus, analüüsinud ülejäänud osas menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja ülejäänud toimingute maht vastab tsiviilasja keerukusele ning tunnitasu määr on samuti praktikas tavapärane. Kohus määrab kostja menetluskulud kindlaks summas 447,50 eurot. Vastavalt eespool toodud menetluskulude jaotusele mõistab kohus Korteriühistult KÜ Sõpruse 3 Tallinnas Xxxkasuks välja summa 216,67 eurot ning Xxx kasuks riigilõiv 150 eurot. Kohus mõistab solidaarselt Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxxlt, Xxx arvestades, et Xxx, Xxx ja Xxxpoolt tasumisele kuuluv menetluskulude summa solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on 50 % väiksem, Korteriühistu KÜ Sõpruse 3 Tallinnas kasuks menetluskulud välja summas 447,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.