Seesam Insurance AS hagi T H vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja: Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Sõpruse pst 155, Tallinn), esindaja Merle Kollo ([email protected] ). kostja: T H ( ). Kolmas isik kostja poolel E L (
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista T Hlt Seesam Insurance AS kasuks 2604,42 ( s.h. liikluskahju hüvitis 2474,43 eurot ja käsitluskulu 130 eurot).
3.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine. Jätta menetluskulud kostja T H kanda. Määrata kostja Seesam Insurance AS menetluskulude suuruseks 275 eurot (riigilõiv). Välja mõista T Hlt Seesam Insurance AS kasuks menetluskuluna 275 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse
lk 2 võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
19.07. 2016 esitas hageja Seesam Insurance AS kohtusse hagi E Li vastu koos taotlusega kohtualluvuse muutmiseks. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 23/ toimus 17.05.2013 kell 21.50 Tallinnas Sõpruse pst 5 maja juures liiklusõnnetus, milles kostjale kuuluv ja kostja poolt juhitud sõiduk Audi A6, reg märgiga XXXXX, sõitis otsa U O poolt juhitud sõidukile Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, mille tagajärjel sai sõiduk Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, kahjustada (teade liiklusõnnetusest - lisa 1). Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Audi A6, reg märgiga XXXXX, kehtivat kindlustuslepingut nr J328179800 hageja juures, kuid puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis. (väljavõte lepingu kehtivusest - lisa 2 ). 20.05.2013 esitas hageja kostjale teate liiklusõnnetuse registreerimisest, millega palus esitada hagejale kirjalik selgitus 17.052013 toimunud liiklusõnnetuse kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses (teade - lisa 3). Hagejale 07.06.2016 esitatud ettemaksu lepingu kohaselt oli E T 16.05.2013 sõiduki Audi A6, reg märgiga XXXXX, müünud E L’le ning seega oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel s.o. 17.05.2013 sõiduki Audi A6, reg märgiga XXXXX, omanik kostja (ettemaksu leping - lisa 4). Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, mida tõendab leping nr J328179800, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 44 lg-le 1 sõiduki Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi summas 2 474,43 eurot ning juhtumi põhjendatud käsitluskulu oli 130,00 eurot. 21.09.2013 ja 08.03.2015 esitas hageja võlgnikule T H’le kirjaliku nõude hageja poolt hüvitatud kahju hüvitamiseks (tagasinõuded - lisa 5). Võlgnik T H vabatahtlikult talle esitatud nõuet ei tasunud ega esitanud ka omapoolseid seisukohti võlgnevuse mittetasumise kohta. 17.05.2016.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult T H’lt võlgnetava summa 2 604,43 euro saamiseks. 07.06.2016 esitas võlgnik T H hagejale e-kirja teel ettemaksu lepingu, millega ta oli 16.05.2013 sõiduki Audi A6, reg märgiga XXXXX, müünud E L’le ning lepingu allkirjastamisega oli ostjale ehk kostjale üle läinud sõiduk ning ka vastutus sõiduki eest (lisa 4). 11.07.2016 edastas hageja kostjale tagasinõude hageja poolt hüvitatud kahju hüvitamiseks (tagasinõuded - lisa 6). Õiguslikud asjaolud Kuna liiklusõnnetus toimus 17.05.2013 siis kohaldatakse 02.11.2007 jõustunud liikluskindlustuse seadust
2.1.Kahju suurus
lk 3 LKindlS § 28 lg 1 kohaselt on liikluskahju kahju, mis on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). LKindlS § 28 lg 3 p 1 kohaselt loetakse varakahjuks asja kahjustamise või hävimise kahju. LKindlS § 35 lg 1 kohaselt asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. Hageja hüvitas vastavalt LKindlS § 35 lg-le 1 sõiduki Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi kulutused, vastavalt Amserv Auto AS arvele ilma käibemaksuta summas 2 474,43 eurot (arve - lisa 7, hüvitamisotsuslisa 8, maksekorraldus - lisa 9). Põhjendatud käsitluse kulu oli 130,00 eurot, mis vastavalt LKindlS § 48 lg 3 nõutakse koos tagasinõudega sisse. Seega tekkis hagejal õigus kostjalt sisse nõuda 2 604,43 eurot (kaks tuhat kuussada neli eurot ja 43 senti). Kostjal on tekitatud kahju hüvitamise kohustus LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 5 lg 1 esimese lause järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik ning sama võib järeldada ka LKindlS § 23 regulatsiooni järgi. Vastavalt ettemaksu lepingule (lisa 4) oli alates 16.05.2013 sõiduki Audi A6, reg märgiga XXXXX, omanik kostja. LKindlS § 18 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Vastavalt väljavõttele (lisa 1) omas kostja liikluskindlustuse lepingut nr J328179800, kuid puudus kehtiv poliis seega oli kostjal kindlustusjuhtumi toimumise s.o. 17.05.2013 hetkel kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 48 lg 2 p 8 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. LKindlS § 38 lg 2 kohaselt oli kostjal, kui kahju tekitanud isikul kohustus liiklusõnnetusest teatada mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust oma kindlustusandjale ning esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. LKindlS § 48 lg 2 p 9 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Hageja on esitanud kostjale teate liiklusõnnetuse registreerimisest, millega palus esitada hagejale kirjalik selgitus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses (teade - lisa 3). Kostja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust ja esitanud omapoolset selgitust liiklusõnnetuse toimumise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatamiseks, selleks et hageja oleks saanud tuvastada kas sõidukile Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, tekkinud vigastused on ikka tekkinud kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel. LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.
26.07. 2016.a.määrusega saatis kohus asja menetlemiseks kostja elukohajärgsele kohtule, Harju maakohtule. Kostja E Li vastus Vastuses hagile /t.l. 55/ vaidleb kostja hagile vastu. Kostja rentis 22.04.2013 sõiduki Audi A6 perioodiks 30 päeva (reg nr XXXX), rendile andja oli E T (Kristiine Auto OÜ). Kostja ja rendile andja sõlmisid rendilepingu (Lisa 1), mille järgi algas rendiperiood 22.04.2013 ja lõppes 21.05.2013. Rendile andja kinnitas kostjale, et sõiduk on avalikel teedel koheseks liiklemiseks kõlbulik ning mh omab kehtivat ülevaatust ja liikluskindlustust kogu rendiperioodiks. Liikluskindlustuse poliisi ega rohelist kaarti rendile andja kostjale ei andnud. Kostja kasutas rendiautot usus, et sõidukil on kehtiv liikluskindlustus. 16.05.2013 rendiperioodi kestel sõlmisid E T (Kristiine Auto OÜ) ja kostja ettemaksu lepingu, kostja soov sel hetkel oli peale rendiperioodi lõppemist sõiduk endale võõrandada. Pooled rendilepingut ei lõpetanud ega rendile andja ettemaksu ei tagastanud, samuti ei andnud rendile andja ettemaksu lepingu allkirjastamisel kostjale üle auto dokumente (mh liikluskindlustuse poliisi). Kostja on seisukohal, et rendiperioodi kestel sh 17.05.2013 toimunud liiklusõnnetuse ajal oli rendile andja/rendile andja volitatud isiku kohustus tagada sõidukile kehtiv liikluskindlustus ning vaid rendile andja hooletuse tõttu puudus sõidukil liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis. Alternatiivselt leiab kostja, et nõue tema suhtes on aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 04.06.2013 liikluskahju hüvitamise otsus (hageja Lisa 8), hageja on esitanud hagiavalduse kostja vastu 19.07.2016 mis on enam kui kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest hiljem.
11.11. 2016 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks / t.l. 62/ Kostja E L esitas 24.10.2016 kohtule oma vastuse hagile ning sõiduki Audi A6 reg märgiga XXXXX, rendilepingu perioodiga 22.04.2013-21.05.2013.a. Hageja hinnates kostja poolt esitatud rendilepingut ning T H poolt 07.06.2016 esitatud ettemaksulepingut (hagiavalduse lisa 4) kogumis leiab, et poolte tahe sõlmides ettemaksulepingut ei olnud omandiõiguse üleandmine (VÕS § 29 lg 1). Tegemist oli omandireservatsiooniga müügiga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 kohaselt on omandi üleandmiseks vallasasjade puhul üldjuhul vaja kokkulepet omandi üleandmise kohta ja otsese valduse üleandmist omandajale. Omandireservatsiooniga müügi puhul toimub esialgu üksnes valduse üleandmine müüdud asjale. Kokkuleppe sõlmimise omandi üleandmise kohta võib lükata edasi, kohustades müüjat omandi üleandmiseks pärast müügihinna täielikku tasumist – sellisel juhul sõlmitakse kokkulepe omandi üleandmise kohta tulevikus eraldi. Kokkuleppe omandi üleandmise kohta võib aga sõlmida ka tingimuslikuna, sidudes omandi ülemineku ostjal edasilükkava tingimusega, mis on ostuhinna täielik tasumine. Seega on tegemist tüüpilise tingimusliku tehinguga. Antud juhul oli Kristiine Auto OÜ andnud valduse küll omandajale ehk E L’le üle, kuid omandi üleandmine ostjale oli sõlmitud edasilükkava tingimusega, milleks oli ostuhinna 11 600,00 eurot tasumine. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks aga E L ei olnud lepingus toodud tingimust täitnud ehk ostusummat 11 600,00 eurot tasunud ning seega ei olnud sõiduki omand temale veel üle läinud. Seega liiklusõnnetuse toimumise hetkel s.o. 17.05.2013 oli sõiduki Audi A6 reg märgiga XXXXX, omanik T H.
lk 5 Eeltoodust tulenevalt palub hageja tuginedes TsMS §-le 208 lg 1 asendada senine kostja E L uue kostjaga T H. Hageja on esitanud oma nõude liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustus seaduse §-st 48 lg 2 p 6 alusel. Seega ei kohaldu antud juhul TsÜS § 146 ehk tehingust tulenev nõude aegumistähtaeg. Antud juhul on tegemist kahju õigusvastases tekitamisega ja seega kohaldub aegumisele TsÜS § 150. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Liiklusõnnetusega tekitatud kahjust saadi antud juhul teada 17. mail 2013, so liiklusõnnetuse toimumisest mille tagajärjel sai kannatada sõiduk Toyota Avensis reg märgiga ZZZZZZ . Kahju hüvitama kohustatud isikus ehk E L’ist sai hageja teada 07.06.2016, kui Kristiine Auto OÜ esindaja E T esitas hagejale e-kirja teel ostu-müügi lepingu (ettemaksu lepingu) (lisa 1 – e-kiri). Eeltoodust tulenevalt algas aegumise tähtaeg E L’i suhtes alates 07.06.2016 ning seega ei ole hageja nõue E L’i vastu tänaseks veel aegunud.
12.12. 2016.a. määrusega asendas kohus kostja ja saatis asja menetluseks uue kostja T H elukohajärgsele kohtule e. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale /t.l. 72/ Hagi on menetluses alates 07. märtsist 2017.
19.07. 2017 esitas hageja juba hagi T H vastu /t.l. 83/ Vastavalt esitatud hagile 17.05.2013 keil 21.50 toimus Tallinnas Sõpruse pst 5 maja juures liiklusönnetus, milles kostjale kuuluv ja E L'i poolt juhitud sõiduk Audi A6, reg margiga XXXXX, õöitis otsa U O poolt juhitud sõidukile Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, mille tagajärjel sai sõiduk Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, kahjustada (teade liiklusönnetusest - lisa 1). Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Audi A6, reg märgiga XXXXX, kehtivat kindlustuslepingut nr J328179800 hageja juures, kuid puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis. (valjavöte lepingu kehtivusest - lisa 2). 20.05.2013 esitas hageja E L'le teate liiklusõnnetuse registreerimisest, millega palus esitada hagejale kirjalik selgitus 17.052013 toimunud liiklusõnnetuse kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses (teade - lisa 3). Hagejale 07.06.2016 esitatud ettemaksu lepingu kohaselt soovis E T 16.05.2013 sõiduki Audi A6, reg märgiga XXXXX, müüa E L'le ehk sõlmiti omandireservatsiooniga müügileping (ettemaksu leping - lisa 4). Antud juhul oli Kristiine Auto OÜ andnud valduse küll omandajale ehk E L'le üle, kuid omandi üleandmine ostjale oli sõlmitud edasilükkava tingimusega, milleks oli ostuhinna 11 600,00 eurot tasumine. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks aga E L ei olnud lepingus toodud tingimust täitnud ehk ostusummat 11 600,00 eurot tasunud ning seega ei olnud sõiduki omand temale veel üle läinud. Seega liiklusõnnetuse toimumise hetkel s.o. 17.05.2013 oli sõiduki Audi A6 reg märgiga XXXXX, omanik T H. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, mida tõendab leping nr J328179800, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindIS) § 44 Ig-le 1 sõiduki Toyota Avensis,
lk 6 reg märgiga ZZZZZZ, liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi summas 2 474,43 eurot ning juhtumi p õhjendatud käsitluskulu oli 130,00 eurot. 21.09.2013 ja 08.03.2015 esitas hageja võlgnikule T H'le kirjaliku nõude hageja poolt hüvitatud kahju hüvitamiseks (tagasinõuded - lisa 5). Võlgnik T H vabatahtlikult talle esitatud nõuet ei tasunud ega esitanud ka omapoolseid seisukohti võlgnevuse mittetasumise kohta. 17.05.2016.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult T H'lt võlgnetava summa 2 604,43 euro saamiseks. 07.06.2016 esitas võlgnik T H hagejale e-kirja teel ettemaksu lepingu, millega ta oli 16.05.2013 sõiduki Audi A6, reg märgiga XXXXX, müünud E L'le ning lepingu allkirjastamisega oli ostjale ehk kostjale üle läinud sõiduk ning ka vastutus sõiduki eest (lisa 4). 11.07.2016 edastas hageja E Lile tagasinõude hageja poolt hüvitatud kahju hüvitamiseks (tagasinõuded - lisa 6).
2.Õiguslikud asjaolud Kuna liiklusõnnetus toimus 17.05,2013 siis kohaldatakse 02.11.2007 jõustunud liikluskindlustuse seadust
2.1.Kahju suurus LKindIS § 28 Ig 1 kohaselt on liikluskahju kahju, mis on liiklusõnnetuse tagajarjel tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) vöi füüsilise vöi juriidilise isiku asjale (varakahju). LKindlS § 28 Ig 3 p 1 kohaselt loetakse varakahjuks asja kahjustamise või hävimise kahju. LKindlS § 35 Ig 1 kohaselt asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. Hageja hüvitas vastavalt LKindlS § 35 Ig-le 1 sõiduki Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi kulutused, vastavalt Amserv Auto AS arvele ilma käibemaksuta summas 2 474,43 eurot (arve - lisa 7, hüvitamisotsuslisa 8, maksekorraldus - lisa 9). Põhjendatud käsitluse kulu oli 130,00 eurot, mis vastavalt LKindlS § 48 lg 3 nöutakse koos tagasinöudega sisse. Seega tekkis hagejal õigus kostjalt sisse nõuda 2 604,43 eurot (kaks tuhat kuussada neli eurot ja 43 senti).
2.2.Kostjal on tekitatud kahju hüvitamise kohustus LKindlS § 48 Ig 2 p 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 5 lg 1 esimese lause järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik ning sama võib järeldada ka LKindlS § 23 regulatsiooni järgi.
lk 7 LKindlS § 18 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Vastavalt väljavöttele (lisa 1) omas kostja liikluskindlustuse lepingut nr J328179800, kuid puudus kehtiv poliis. Seega oli kostjal kindlustusjuhtumi toimumise s.o. 17.05.2013 hetkel kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 48 Ig 3 järgi nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kostja kohustus hagejale kahju hüvitada.Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja:
1.rahuldada hagi täielikult;
2.mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 604,43 eurot (kaks tuhat kuussada neli eurot ja 43 senti).;
3.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kohtukulud;
4.jätta kostja kohtukulud tema enda kanda;
04.04. 2017 vastuses /t.l. 105/ vaidles kostja hagile vastu. Kostja on nõus kokkuleppega milles E L oleks nõus tasuma kõik selle asjaga seonduvad nõuded ja menetluskulud. Kostja palus kaasata kolmanda isikuna E L (isik. 38508160263) Kostja on seisukohal, et nõue tuleks esitada E Li vastu kes oli Audi A6, nr XXXXX sõidukijuht liiklusõnnetuse (nr 01131190) ajal. Samuti oli E Liga sõlmitud ostu-müügi ettemaksu leping ja rendileping. Menetluskulud peab tasuma liiklusõnnetuse põhjustaja ja sellel ajal oli sõiduki eest vastutav isik E L. 12. juuli 2017 a. määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna kostja poolel E Li/t.l. 132/
10.10. 2017 saadetud seisukohas /t.l. 149/ On E L asunus seisukohale, et kasutas avariisse sattunud sõidukit Audi A6 (nr. XXXXX) E Tiga sõlmitud rendilepingu alusel. Kostja hüvitas lepingu alusel sõidukile tekitatud kahju (remontis sõiduki). Rendileandja kinnitas kostjale, et sõidukil on kehtiv liikluskindlustuse poliis kogu rendiperioodiks. Kostja on seisukohal, et Seesam Insurrance AS-le tekitatud kahju tuleb kanda sõiduki rendile andjal. Kostja ei tea millises käsundisuhtes E T T Hle kuuluvat sõidukit käsutas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel järgmistel põhjustel:
Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et :
1.1.17.05.2013 kell 21.50 Tallinnas Sõpruse pst 5 maja juures liiklusõnnetus, milles kostjale kuuluv sõiduk Audi A6, reg märgiga XXXXX, sõitis otsa U O poolt juhitud sõidukile Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, mille tagajärjel sai sõiduk Toyota Avensis, reg märgiga ZZZZZZ, kahjustada, mida tõendab teade liiklusõnnetusest /t.l. 25/ ja teade liiklusõnnetuse registreerimisest /t.l. 26/.
lk 8
1.2.Liiklusõnnetuse toimumise hetkel omas sõiduk Audi A6, reg märgiga XXXXX, kehtivat kindlustuslepingut nr J328179800 hageja juures, kuid puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis /t.l. 88/.
1.3.Sõidukit juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal E L.
1.4.Ettemaksu lepingust /t.l. 26/ ja rendilepingust /t.l. 57/ ilmneb, et sõiduk müüdi omandireservatsiooniga ja liiklusõnnetuse toimumise ajaks ei olnud omand üle läinud , s.t. omanik oli endiselt T H. Kolmas isik E L kasutas sõidukit rendilepingu alusel. Sama kinnitab ka T H 10. 04. 2013 koostatud volitus /t.l. 91/ millega T H volitas Kristiine Auto OÜ-d müüma talle kuuluvat sõidukit Audi A6, reg. Nr. XXXXX.
1.5.Liiklusõnnetuses kannatada saanud sõiduk Toyota Avensis, reg. märgiga ZZZZZZ oli kindlustatud hageja juures , Leping nr. J328179800 ja sellest tulenevalt on hageja maksnud sõiduki taastusremondi summas 2474, 43 eurot /t.l. 30, 31/ ja juhtumi käsitluskulud summas 130 eurot. Maksmine on tõendatud maksekorraldusega /t.l. 31 pöördel/.
1.6.Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 48 lg. 2 p. 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LkindlS § 5 lg. 1 järgi on kindlustusvõtjaks sõiduki omanik.
2.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kes peaks hüvitama hagejale tekkinud kahju.
2.1.Hageja esitas oma nõude sõiduki omaniku vastu, kellele 21. 09. 2013 saadeti ka liikluskahju tagasinõude avaldus /t.l. 93 ja 95/. Sama nõue esitati sõiduki omaniku vastu veel 11. 07. 2016 /t.l. 96/. Kostja vaidles sellele vastu ja leidis, et kahju peaks maksma sõiduki kasutaja, E L, kes liiklusõnnetuse põhjustas.
2.2.E L leiab, et kasutas sõidukit kehtiva rendilepingu alusel ja on sõidukile tekkinud kahju hüvitanud (remontis sõiduki). E Li arvates peaks kokkupõrkes kannatada saanud sõiduki kahju kandma rendileandja kuna kinnitas, et sõidukil on olemas kehtiv liikluskindlustuse poliis kogu rendiperioodiks . Oma väiteid ei ole E L millegagi tõendanud.
2.3.Vastavalt liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud Liikluskindlustuse seadusele on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Omanikuna on seaduseandja mõelnud liiklusregistrisse kantud omanikku. Kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Hageja on esitanud oma nõude sõiduki omaniku vastu, mis kohtu hinnangul on õigustatud, sest omanik ei olnud vahetunud enne liikluskahju tekkimist.
2.4.LkindlS § 48 lg. 2 p. 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu (omanik) kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Kuna kostjal omanikuna puudus kehtiv kindlustuspoliis, s.t. et liiklusõnnetuse toimumise perioodil oli kindlustusmakse tasumata, on hageja õigustatud esitama nõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on seoses kindlustusjuhtumiga välja maksnud hüvitise mis tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt. Seoses kahju hüvitamisega hagejale omandab kostja omakorda nõudeõiguse sõidukit juhtinud kolmanda isiku vastu.
3.Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lk 9 TsMS § 173 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg. 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg.1 p. 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 275 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt.