Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-20327
Kohtuasi
Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson Puudutatud isik Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (registrikood 80171141), lepinguline esindaja Indrek Repnau
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus osas, millega maakohus mõistis välja kahjuhüvitise 501,33 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise 51,50 eurot ületavas osas ja alates 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise 501,33 eurot ületavalt kahjuhüvitiselt, samuti menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus vastavas osas rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
4.2.Mõista Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja:
4.2.1.kahjuhüvitis 501,33 eurot;
2-21-20327
4.2.2.kahjuhüvitiselt (501,33 eurot) 08.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 51,50 eurot;
4.2.3.kahjuhüvitiselt (501,33 eurot) alates 09.12.2023 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viisis, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui kahjuhüvitise (501,33 euro) ulatuses.
4.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 29.12.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1070,73 eurot, kahjuhüvitiselt avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 110,31 eurot ja alates 30.12.2021 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas Xga (kindlustusvõtja) sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale kuuluva Tallinnas A. Weizenbergi tn 1010/1 asuva korteri (kindlustusvõtja korter). Korterelamus toimus 2019. a jaanuari alguses veekahju juhtum, mille põhjuseks oli läbi korterelamu katuse ja pööningu kindlustusvõtja korterisse lekkinud vihmavesi ning mille tulemusel sai kahjustada korteri siseviimistlus. Täpsemalt fikseeriti kahjujuhtumi järgsel 14.01.2019 ülevaatusel kindlustusvõtja korteris värvitud kipslael kollane laik ja ühel värvitud kipsseinal kollane laik. Avaldaja koostööpartner LKB OÜ esitas avaldajale 20.01.2019 remondi eelkalkulatsiooni maksumusega 1660,73 eurot (kipspinna avamine, kontroll ja kahjustunud osa vahetus 80,12 eurot; toa lae viimistlustööd koos materjalidega 21 m2-l 273 eurot; toa seinte viimistlustööd koos materjalidega 48,50 m 2-l 630,50 eurot; mööbli nihutamine ja paigutus, demontaaž ja montaaž 75 eurot; materjalide hankimine ja transport 80 eurot; katmistööd koos kattematerjalidega 60 eurot; ehitusprahi utiliseerimine 65,32 eurot; abitööd ja materjalid 50 eurot; koristustööd koos puhastusvahenditega 70 eurot; käibemaks 276,79 eurot). Avaldaja väljastas 21.01.2019 LKB OÜ-le garantiikirja, millega nõustus LKB OÜ-le viimase eelkalkulatsiooni alusel kindlustusjuhtumi kahjude kõrvaldamiseks hüvitama 1570,73 eurot (summast on maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 90 eurot). LKB OÜ edastas 18.04.2019 avaldajale 1570,73 euro suuruse arve, mille avaldaja tasus 03.05.2019. Sellega läks avaldajale üle kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Avaldaja saatis 17.08.2020 puudutatud isikule nõudekirja, milles palus tal tasuda kahjuhüvitise 1570,73 eurot hiljemalt 31.08.2020. Puudutatud isik tasus avaldajale 500 eurot. 2
2-21-20327
1.2.Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg-st 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tulenevat kaasomandi eseme korrashoiukohustust. Puudutatud isiku ülesanne on korterelamu katuse korrashoidmine selliselt, et korteriomanikele ei tekiks kahju. Arvestades, et korterelamu katus lekkis ja kindlustusvõtjale tekkis selle tulemusel kahju, ei olnud korterelamu katus korras ning seda ei olnud nõuetekohaselt hooldatud. LKB OÜ oli pädev ülevaatust tegema ja eelkalkulatsiooni koostama. LKB OÜ remonttööde maksumus vastab kohaliku turu keskmisele hinnale ja avaldaja tasutud kindlustushüvitis seega tegelikule kahjule. Puudutatud isiku esitatud alternatiivsed remonttööde pakkumised ei võta arvesse asja tervikliku taastamise kulu. Kuna kõik kindlustusvõtja korteri seinad olid ühes toonis, oli põhjendatud kõigi seinte üle värvimine. Sellega kaasnes toas mööbli nihutamine ja katmine ning kööginurgas oleva mööbli demontaaž ja montaaž. Paljasõnaline on puudutatud isiku väide, et lage ei avatud. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Vaidlust ei ole, et korterelamu katusekattesse tekkis ilmastikuolude tõttu deformatsioon ja selle tagajärjel tungis vihmavesi väheses koguses korterelamu pööningule ja kindlustusvõtja korteri siseviimistluse kipskatte alla. Kindlustusvõtja korteri seina ja lae vahelise nurga vähese niiskumise tagajärjel tekkis sinna otsese päevavalguse tingimustes märkamatu niiskuse plekk mõõtmetega ligi 20×20 cm, s.o pindalaga 0,04 m2.
2.2.Avaldaja nõutava kahjuhüvitise suurus ei vasta kahju hüvitamise eesmärgile ega tekkinud kahju suurusele ning tema nõue on seega alusetu. Avaldaja ei nõua puudutatud isikult mitte kahju tekkimise eelse olukorra taastamiseks mõistlikult vajalikke kulusid, vaid tegelikust kahjust oluliselt suuremat summat, mille ta on enda koostööpartnerile viimast rikastades välja maksnud. Mõistlikult vajalikud kulud tuleb määrata kohaliku keskmise materjalide ja tööjõu turuhinna alusel, mis omakorda saab lähtuda vaid vastava ala asjatundja pakkumistest. Avaldaja on aga lähtunud üksnes endale meelepärase ja ehitusala asjatundjaks mitteoleva töövõtja rikastamise huvist. LKB OÜ tegevusalaks on finants- ja kindlustustegevus, mistõttu ei olnud ta pädev hindama tekkinud kahju ja selle kõrvaldamiseks vajalikke mõistlikke kulusid. Tema koostatud eelkalkulatsioon tuleb jätta tähelepanuta. Samas ei ole avaldaja ka tõendanud, et eelkalkulatsioonist nähtuvad tööd oleksid vajalikud ja tegelikult tehtud ning nende kulud mõistlikud ja kantud. Eelkalkulatsioon on nii hindade kui ruutmeetrite osas oluliselt üle paisutatud. Kahju suurust ei saa tõendada LKB OÜ arve. Seejuures ei ole avaldaja tõendanud, et arvel kajastatud tööd oleksid tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga, tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Asjas ei oma tähtsust osa avaldaja esitatud fotodest, kindlustusvõtja või tema volitatud isiku poolt allkirjastamata ehitise ülevaatuse akt, teadmata isiku koostatud, allkirjastamata ja arusaamatu sisuga ülevaatuse akti lisa ega avaldaja väljastatud garantiikiri.
2.3.Avaldaja on väitnud kahjustatud seina ja lae osa avamist, kuid ei ole seda tõendanud. Tegelikkuses ei ole ühtegi seina ega lae osa avatud ja välja vahetatud ning selleks ei olnud ka mingit vajadust. Avamise korral tulnuks koostada kaetud tööde akt ning fikseerida selles avamisel selgunud asjaolud ja tehtu kirjeldus, samuti pidanuks avamisega seotud tööd fotodega fikseerima. Seda ei ole tehtud. Lisaks, kuna korterelamu on ehitismälestis, on selle konstruktsioonide avamiseks vaja koostada tegevuskava ja saada töö tegemiseks Muinsuskaitseameti luba. Samuti peab ehitajal töö tegemiseks olema vastav pädevus. LKB OÜ ei ole ehitusettevõtja ega oma vastavat pädevust.
3
2-21-20327
2.4.Avaldaja ei ole välja selgitanud tegeliku kahju suurust. Avaldaja esitatud fotodelt nähtuvalt oli ainus kahjustunud koht kindlustusvõtja korteris osaliselt paljastatud palkseinaga toa seina ja lae vahelises nurgas maksimaalselt 0,04 m 2 suurusel alal. Eelkalkulatsiooni järgi on aga toa seinte viimistlustöid koos materjalidega tehtud 48,50 m2 suurusel pinnal ja toa lae viimistlustöid koos materjalidega 21 m2 suurusel pinnal. Üle värviti seega kogu korteri sisepind (v.a põrand), sh värvimist mittevajav palkseina osa. Kuna heledate värvitoonide puhul otsustatakse tavaliselt üle värvida kogu ühte kontuuri ehk nurgast nurgani jääv pind, saab vajalikuks pidada kogu laepinna 21 m 2 värvimist ja kahjustusega seina (v.a puidust osa) 12 m2 ulatuses värvimist. Seejuures saab kaasajal mh seina ja lae värvitooni kindlaks määrata spektromeetriga, esitades asjatundjast värvimüüjale vähemalt 20-sendise euromündi suuruse värvitüki.
2.5.Avaldaja küsis kahjustuse kõrvaldamise remonttööde pakkumisi ehitus- ja viimistlustööde asjatundjatelt. Hardest Ehitus osaühing tegi pakkumise maksumusega 654 eurot (sisaldab katmistöid, pahteldamist ja värvimist, lõppkoristust ja prügivedu, transporti, töölavade maksumust ja käibemaksu) ning SDTV BAU OÜ tegi pakkumise maksumusega 420 eurot (sisaldab ettevalmistustöid, pahteldamist, värvimist, koristustöid, transporti ja materjale, sh kipsplaadi vahetust). Tegu on 2022. a-l esitatud pakkumistega ning arvestades remonttööde maksumuse vahepealset kasvu, saab harilikuks remonttööde hinnaks 2019. a-l lugeda vähemalt 8,3% madalama hinna. Võttes arvesse ka kindlustusvõtja omavastutust 90 eurot, kujuneb Hardest Ehitus osaühingu pakkumise maksumuseks 517,20 eurot ja SDTV BAU OÜ pakkumise maksumuseks 311,80 eurot. Kuivõrd puudutatud isik on avaldajale tasunud 500 eurot, on ta juba kogu kahju hüvitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 08.12.2023 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1070,73 eurot, kahjuhüvitiselt 08.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 308,55 eurot ja alates 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle 1070,73 euro. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 50 eurot (riigilõiv), koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
avaldaja ja kindlustusvõtja on sõlminud kindlustusvõtja korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu, milles on kokkulepitud omavastutuses 90 eurot; jaanuaris 2019 toimus kindlustusvõtja korteris veekahju juhtum, mille kohta avaldaja on avanud toimiku ja teinud ehitise ülevaatusakti; veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvalt korterelamu katuselt jooksnud veest, mis tungis elamu pööningule ja pööningu kaudu kindlustusvõtja korteri siseviimistluse kipskatte alla, kahjustades kindlustusvõtja korteri siseviimistlust.
3.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastutab puudutatud isik avaldaja ees KrtS § 12 lg 2, § 34 lg-te 1 ja 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1, § 127 lg-te 1, 2 ja 4, § 128 ja § 492 alusel. Puudutatud isik on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiukohustust ja kindlustusvõtjale on selle tulemusel tekkinud kahju. Puudutatud isik ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või 4
2-21-20327 kahju põhjuseks muud asjaolu, kui puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumist. Kindlustusvõtjale tekkis kahju korteriomanike kaasomandisse kuuluvalt katuselt pööningule ja sealt edasi korterisse jooksnud vihmavee tõttu ning selline kahju on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 kaitse-eesmärgiga.
3.3.Avaldaja on teinud kindlaks hüvitatava kahju suuruse ning hüvitanud kindlustusvõtjale mõistlikud kulud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Avaldaja esitatud tõendid on asjakohased ja neid saab asja lahendamisel arvestada. Ehitise ülevaatuse akti on väljastanud kindlustusandja, selles on märgitud kindlustusobjekt ja juhtumi toimiku number ning selle on allkirjastanud ülevaatuse läbi viinud kindlustusandja esindaja. Ehitise ülevaatuse akti lisaga on fikseeritud ülevaatuse ajal tehtud mõõtmised, mis on koos ülevaatuse akti ja fotodega hinnakalkulatsiooni tegemise aluseks. Fotod annavad koostoimes teiste tõenditega kahjujuhtumist terviklikuma ülevaate. Nõustuda ei saa puudutatud isiku etteheidetega eelkalkulatsioonile, kuivõrd iga ehitustöö korral tehakse kõigepealt eelkalkulatsioon ning tööd tehakse vastavalt kokkulepitud töödele ja hinnapakkumisele. Garantiikiri tõendab, et avaldaja nõustus eelkalkulatsioonis välja toodud tööde hindadega ning oli valmis need garantiikirjas märgitud ulatuses hüvitama. Arve on kuludokument ega pea tõendama tehtud tööde kvaliteeti ja kogust. Veekahjustuse tekkimine kindlustusvõtja korterile on tõendatud ehitise ülevaatusaktiga, fotodega kindlustusvõtja korterist, eelkalkulatsiooniga, garantiikirjaga ja LKB OÜ-le tasutud arve maksekorraldusega. LKB OÜ kulud kindlustusvõtja korteri siseviimistluse remondiks on vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. LKB OÜ tegi korteri korda ja avaldaja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi. Nõustuda ei saa puudutatud isiku seisukohaga eelkalkulatsiooni kohta. LKB OÜ tegi hinnakalkulatsiooni reaalsete mõõtmistulemuste põhjal. Puudutatud isiku esitatud SDTV BAU OÜ ja Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumised ei ole eelkalkulatsiooniga võrreldavad, sest need ei sisalda samu remonttöid ja hõlmavad vaid kahjustatud koha remonttöid. Mh ei sisalda kumbki neist veega kahjustada saanud koha avamist ning Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumises ei ole märgitud, kui suure lae- ja seinapinnaga on arvestatud. Asja parandamine peab küll toimuma mõistlikel tingimustel ja kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse, kuid ta ei pea valima soodsaima hinnaga remonttöid, kui need tehakse vaid osaliselt kohtparandusena, ega lähtuvalt remonttööde tegija käibemaksukohustuslaseks olemisest. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumised on ka esialgsed ja kindel ei saa olla tööde lõplikus tegemises esialgse hinnaga. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et LKB OÜ esitas arve tööde eest, mida ta tegelikkuses ei teinud. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit, mis annaks alust kahelda LKB OÜ usaldusväärsuses. LKB OÜ tegeleb lisaks kahjukäsitlusteenuse osutamisele varakahjude käsitluse teostamisega, kahjude likvideerimiseks vajalike taastusremontide tegemisega ning juhtumi asjaolude kohta arvamuste koostamisega. Nõustuda ei saa puudutatud isiku seisukohaga, et LKB OÜ on eelkalkulatsioonis esitanud kas pädevuse puudumise tõttu või eesmärgiga puudutatud isiku arvel rikastuda remonttööde harilikku väärtust oluliselt ületava pakkumise.
3.4.Eelnevat arvestades on avaldaja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ning avaldus tuleb kahju hüvitamise nõudes rahuldada ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis 1070,73 eurot. Kahjuhüvitiselt tuleb VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel välja mõista ka määruse tegemise seisuga sissenõutavaks
5
2-21-20327 muutunud viivis 308,55 eurot ning alates 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivis.
3.5.TsMS § 172 lg 1 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus täitnud selgitamiskohustust ja on jaotanud tõendamiskoormuse valesti, ei ole võtnud seisukohta puudutatud isiku väidete ja tõendite kohta, on alusetult eelistanud avaldaja tõendeid ja jätnud tõendid kogumis hindamata ning on vääralt kohaldanud materiaalõigust. See on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Puudutatud isik jääb kõigi oma varasemate seisukohtade ja tõendite juurde, lisades järgmist. Maakohus ei ole arvesse võtnud kahju hüvitamise eesmärki, milleks on kahju tekkimise eelse olukorra taastamine, mitte avaldajaga seotud isikute rikastamine. Maakohus on jätnud puudutatud isiku sellekohased seisukohad ja tõendid arvestamata ega ole nende arvestamata jätmist põhjendanud. Avaldaja on hüvitanud ebavajalikke ja -mõistlikke kulusid kogu kindlustusvõtja korteri remondiks vaid 20 cm2 värvilaigu veekahjustuse tõttu ning maakohus on lugenud need alusetult ja vastuolus VÕS § 132 lg 3 esimese lausega põhjendatuks. Maakohus ei saanud lugeda ülevaatusakti õigeks ja usaldusväärseks üksnes seetõttu, et avaldaja kui selle väljastaja on kindlustusandja. Avaldaja on huvitatud enda suhtes positiivsest lahendist, mistõttu ei saa ta olla usaldusväärseks loetava tõendi allikaks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja esitatud fotodele. Üllatuslik on maakohtu seisukoht, et puudutatud isik pidi tõendama väidet, et kõiki kalkulatsioonis kajastatud töid ei ole tehtud. Maakohus vastavat tõendamiskoormust ei selgitanud. Igal juhul ei ole puudutatud isikul võimalik tõendada asjaolusid, mida ei esinenud. Ehitustegevuses tuleb fikseerida ja dokumenteerida kõik kaetud tööd, sh konstruktsioonide avamised. Avaldajal tuli seega tõendada, et lae kipskonstruktsioon avati ning märgunud kips ja selle tagune isolatsioon eemaldati ja asendati kuivade materjalidega. Kuna korterelamu konstruktiivosa valitseb puudutatud isik, tuli kõik konstruktsioonide avamised ja muutmised temaga kooskõlastada. Avaldaja ega avaldajaga seotud isikud ei ole seda teinud. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud eelnevale ega ka asjaolule, et korterelamu on üle 100 aasta vanune ehitismälestiseks olev hoone ja arvestada tuleb muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuetega.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu määruse põhjendustega. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
6
2-21-20327
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 501,33 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise 51,50 eurot ületavas osas ja alates 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise 501,33 eurot ületavalt kahjuhüvitiselt. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue määruse, millega jätab avalduse vastavas osas rahuldamata. Maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.
8.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu VÕS § 492 lg 1 alusel rahalise nõude, tuginedes sellele, et talle kui kindlustusandjale on tema hüvitatud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ulatuses üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Asja materjalidest, sh määruskaebusest nähtuvalt on menetlusosaliste vahel vaidlus üksnes kahjuhüvitise suuruse üle. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole kindlaks teinud ega tõendanud kahju tegelikku suurust ning nõuab puudutatud isikult ebavajalike ja -mõistlike kulude hüvitamist. Avaldaja sellega ei nõustu, leides, et ta on kahju suurust piisavalt tõendanud.
9.Kolleegium märgib, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187, p 11). Seejuures peab kahjustatud isik tõendama ka seda, millised konkreetsed tööd asja kahjustuste kõrvaldamiseks telliti, kuid kahju hüvitamiseks ei tule kindlaks teha, kas tellitud tööd tehti (RKTKo 16.05.2018, 2-16-8344, p 12). Asi tuleb seejuures korda teha mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise. Kahjustatud isik ei pea VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel nõuet esitades siiski alati võtma aluseks kõige odavamat remondivõimalust, sest kahju hüvitamise eesmärgist (VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 esimene lause) lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187, p-d 16 ja 17).
10.Maakohus on võtnud seisukoha puudutatud isiku vastuväidete kohta avaldaja tõenditele ning leidnud, et avaldaja esitatud tõendid on asjakohased ja neid saab asja lahendamisel arvestada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse vastavate põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
7
2-21-20327 Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks ehitise ülevaatusaktiga arvestanud seetõttu, et selle on väljastanud kindlustusandja. Maakohus on andnud ehitise ülevaatusaktile, sh selle tõenduslikule sisule, tervikliku hinnangu, ning hinnanud seda kogumis teiste tõenditega. Avaldaja on 23.11.2022 istungil selgitanud, et kui talle antakse kindlustusjuhtumist teada, läheb tema koostööpartner objekti üle vaatama ja teeb ülevaatusakti, ning koostab pärast selle põhjal hinnapakkumise. Maakohus on avaldaja tõendite põhjal õigesti tuvastanud, et selliselt on toimitud ka siinse kindlustusjuhtumi puhul, mistõttu on alusetu puudutatud isiku väide, et ehitise ülevaatusakti allikaks on avaldaja ja see on sel põhjusel ebausaldusväärne. Lisaks ei ole maakohus menetlusõiguse normide vastu eksinud, kui on arvestanud ka nende fotodega, mis ei ole tehtud otseselt kindlustusvõtja korteri kahjustustest, kuivõrd need annavad kindlustusjuhtumi toimumise kohast parema ülevaate. Igal juhul ei ole nendega arvestamine saanud viia ebaõige lahendi tegemiseni ja puudutatud isik ei ole sellele ka tuginenud.
11.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja täitis ehitise ülevaatusakti ja selle lisa, fotode, eelkalkulatsiooni, garantiikirja, arve ja maksekorralduse (avalduse lisad 2–7) esitamisega temal lasuva tõendamiskoormuse kindlustusvõtja korterile tekkinud kahjustuste kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse kohta. LKB OÜ andis kindlustusvõtja korteri ülevaatuse põhjal tehtud eelkalkulatsioonis hinnangu sellele, millised tööd on vajalikud kindlustusvõtja korteri kahjustuste kõrvaldamiseks, tuues välja konkreetsete tööde loetelu ja nende hinna. Seejuures on maakohus kolleegiumi arvates puudutatud isiku vastuväiteid hinnates õigesti leidnud, et LKB OÜ professionaalsuses ja tema kalkulatsioonide usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Avaldaja väljastas LKB OÜ-le garantiikirja, millega ta nõustus mh kahjude kõrvaldamisega vastavalt eelkalkulatsioonile. Avaldaja tellis seega LKB OÜ-lt eelkalkulatsioonis märgitud tööd ning hiljem ka tasus nende eest LKB OÜ-le viimase esitatud arve alusel 1570,73 eurot. Eelnevaga läks kolleegiumi hinnangul tõendamiskoormus üle puudutatud isikule, kellel tuli tõendada, et avaldaja tellitud eelkalkulatsioonist nähtuvad tööd ei olnud vajalikud ja/või nende kulu oli ebamõistlik. Märkida tuleb, et maakohus on kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormuse jaotust asjakohaselt ja põhjalikult selgitanud 24.10.2023 määruses, mistõttu on alusetud puudutatud isiku etteheited selgitamiskohustuse täitmata jätmise osas. Kolleegium möönab, et vaidlustatud määrusest võib jääda ekslik mulje, et puudutatud isik pidi tõendama ka seda, et LKB OÜ ei ole eelkalkulatsioonis märgitud töid teinud. Ülalviidatud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et kahju hüvitamiseks ei tule kindlaks teha, kas tellitud tööd ka tehti, mistõttu jätab kolleegium tähelepanuta puudutatud isiku vastuväiteid tööde tegemisele, kvaliteedile ning üleandmisele ja vastuvõtmisele, sh seina ja lae tegelikule avamisele.
12.Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isik enda esitatud tõenditega lükanud osaliselt ümber LKB OÜ tehtud tööde vajalikkuse ja seega ka osaliselt nende kulu, mis annab alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 2 alusel.
12.1.Kuivõrd tõendamiskoormus läks üle puudutatud isikule, tuli puudutatud isikul selgelt esile tuua, milliste LKB OÜ eelkalkulatsioonist nähtuvate tööde vajalikkusele ja kulule ta vastu vaidleb, ning esitada oma vastuväidete kinnitamiseks tõendid. Puudutatud isiku 17.02.2022 seisukohast ja tema poolt 23.11.2022 istungil avaldatust nähtub, et puudutatud isik ei pidanud vajalikuks kipspinna avamist, kontrolli ja kahjustunud osa vahetust ning toa seinte viimistlustöid koos materjalidega enamas kui 12 m2 ulatuses. Samuti on tema hinnangul üle paisutatud toa lae ja seinte viimistlustööde ruutmeetri hind. Ülejäänud tööde vajalikkusele ega kulule ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud. Enda vastuväidete tõendamiseks on puudutatud isik esitanud aktsiaseltsi ESPAK 31.01.2022 vastuse puudutatud isiku 31.01.2022 8
2-21-20327 päringule, majandustegevuse registri väljavõtte Hardest Ehitus osaühingu majandustegevusteadete kohta, Hardest Ehitus osaühingu 01.02.2022 vastuse puudutatud isiku 31.01.2022 päringule koos Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumisega, teatmik.ee väljavõtte SDTV BAU OÜ kohta ning SDTV BAU OÜ hinnapakkumise.
12.2.Ükski puudutatud isiku tõenditest ei kinnita, et kipsplaadi niiskuskahjustuse korral ei ole selle avamine, kontroll ja kahjustunud osa vahetamine vajalik töö. Vastupidi, ka puudutatud isiku esitatud SDTV BAU OÜ hinnapakkumises on sellega arvestatud ning Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumises on esitatud selle töö hind juhuks, kui see peaks vajalikuks osutuma. Töö vajalikkuse ja kahju kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste suuruse hindamisel ei ole tähtsust sellel, kas töö tegemine tuleb kooskõlastada korteriühistuga, ega sellel, milliste võimalike avaliku õiguse normidega tuleb tööde tegemisel arvestada. Need asjaolud ei anna alust jätta tekkinud kahju hüvitamata ega saa vähendada kahjueelse olukorra ennistamiseks tehtavate kulutuste suurust. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumised ei võimalda teha ka järeldust, et LKB OÜ küsitud hind vastava töö eest oleks ebamõistlik ega vastaks turuhinnale. Seetõttu ei ole alust kahjuhüvitist neil asjaoludel vähendada.
12.3.Puudutatud isik on tõendanud, et kahju tekkimise eelse olukorra ennistamiseks piisas üksnes veekahjustuse saanud seina värvimisest, st korteri kõigi seinte värvimine ei olnud veekahjustuse kõrvaldamiseks põhjendatud. Avaldaja on kindlustusvõtja korteri kõigi seinte värvimise vajalikkust põhjendanud sellega, et kõik korteri seinad olid ühte tooni ning kõigi seinte värvimine oli vajalik selleks, et toonivahet ei jääks näha – värvides vaid ühte seina, tekib teiste seintega tooni erinevus (vt avaldaja 15.03.2022 seisukohas ja 23.11.2022 istungil avaldatu). Puudutatud isik on tuginenud sellele, et tänapäeval saab värvitooni väikese värvitüki alusel spektromeetriga täpselt määrata ja sel viisil määratud värvitooniga värvides ei jää vahet näha. Selle kinnituseks on puudutatud isik esitanud aktsiaseltsi ESPAK 31.01.2022 vastuse puudutatud isiku 31.01.2022 päringule, mille kohaselt on tänapäevaste meetoditega võimalik värvitüki alusel kindlaks teha selle toon, mis omakorda võimaldab värvida seina sama tooni, nagu see oli enne (dtl 52). Seejuures on puudutatud isik möönnud, et heledate värvitoonide puhul võib olla vähene värvierinevus, mistõttu otsustatakse tavaliselt üle värvida kogu ühte kontuuri (nurgast nurgani) jääv pind. Avaldaja ei ole puudutatud isiku väiteid kummutanud, sh väitnud ega tõendanud, et sel meetodil ei ole võimalik seina värvitooni määrata ja/või sel meetodil määratud tooni nurgast nurgani kasutades jääks näha värvierinevus. Seetõttu peab kolleegium veekahjustuse kõrvaldamiseks põhjendatuks üksnes veekahjustuse saanud seina, mitte korteri kõigi seinte värvimist. Puudutatud isiku arvutuste kohaselt on kahjustatud seina värvitav pind (arvestades seina üldpinnast maha palkseina pinna) u 12 m2. Avaldaja ei ole arvutuse kohta vastuväiteid esitanud. Sellest järeldab ringkonnakohus, et veekahjutuse kõrvaldamiseks tuli värvida seina 12 m2 ulatuses.
12.4.Kolleegiumi arvates saab kindlustusvõtja korteri lae (21 m2) ja kahjustunud seina (12 m2) viimistlustööde mõistliku kulu osas lähtuda LKB OÜ eelkalkulatsiooni järgsest toa lae ja seinte viimistlustööde ruutmeetri hinnast koos materjalidega. Avaldaja esitatud LKB OÜ eelkalkulatsiooni järgi on nii toa lae kui ka seinte viimistlustööde hind koos materjalidega 13 eurot/m2 (273 eurot ÷ 21 m2; 630,50 eurot ÷ 48,50 m2). LKB OÜ eelkalkulatsioon ning Hardest Ehitus osaühingu ja SDTV BAU OÜ hinnapakkumised ei ole aga viimistlustööde osas võrreldavad. Kui LKB OÜ eelkalkulatsioon, mis tugineb ainsana 9
2-21-20327 kindlustusvõtja korteri reaalsele ülevaatusele, hõlmab nii toa lae ja seinte viimistlustöid kui ka materjale, siis Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumine seina ja lae pahteldamist ja värvimist ning SDTV BAU OÜ hinnapakkumine vaid lae ja seina värvimist (SDTV BAU OÜ hinnapakkumises on välja toodud ka materjalikulu, kuid sellest ei nähtu, mis osa sellest moodustab värvikulu). Igal juhul kujuneb Hardest Ehitus osaühingu hinnapakkumise puhul seina ja lae pahteldamise ning värvimise ruutmeetri hinnaks 9,85 eurot (325 eurot ÷ 33 m 2), mis ei erine märkimisväärselt LKB OÜ eelkalkulatsiooni järgsest ruutmeetri hinnast ka juhul, kui see peaks sisaldama värvikulu. SDTV BAU OÜ lae värvimise ruutmeetri hind 3,57 eurot (75 eurot ÷ 21 m2) ja seina värvimise ruutmeetri hind 4,17 eurot (50 eurot ÷ 12 m 2) on aga oluliselt madalamad nii LKB OÜ kui ka Hardest Ehitus osaühingu omast, ning ei ole usutav, et need vastavad turuhinnale. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et kahjustatud isik ei pea aluseks võtma kõige odavamat remondivõimalust, kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga, ega tegema ebamõistlikke kulutusi, leidmaks turu absoluutselt madalaimat pakkumist. Kuivõrd puudutatud isiku tõendid ei võimalda teha järeldust, et LKB OÜ eelkalkulatsiooni järgne lae ja seinte viimistlustööde ruutmeetri hind koos materjalidega 13 eurot/m 2 oleks tarbetult kallis, st ületaks selgelt toonast kohalikku keskmist turuhinda, lähtub kolleegium vastavast hinnast. Toa lae viimistlustööde mõistlik kulu koos materjalidega vastab seega LKB OÜ eelkalkulatsioonis märgitule, kuid toa seina viimistlustööde vajalik kulu koos materjalidega on 630,50 euro asemel 156 eurot (12 m 2 × 13 eurot/m2), millele lisandub käibemaks 20%. Kahjuhüvitist tuleb seetõttu VÕS § 139 lg 2 alusel vähendada 569,40 euro võrra ((630,50 eurot – 156 eurot) × 20%) ehk 501,33 euroni (1070,73 eurot – 569,40 eurot).
13.Ülaltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja jätab avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista 501,33 eurot ületava kahjuhüvitise, 51,50 eurot (501,33 eurolt ajavahemiku 17.09.2020–29.12.2021 eest arvestatud seadusjärgses määras viivis) ületava avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning alates avalduse esitamisest 09.12.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivise 501,33 eurot ületavalt kahjuhüvitiselt.
14.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata, tuleb TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotus. Kolleegiumi hinnangul on õiglane jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulusid selliselt jaotades juhindub ringkonnakohus määruskaebuse ja sellest lähtuvalt ka avalduse rahuldamise ulatusest. Menetluskulude jaotuse muutmisest tingituna tuleb maakohtu määrus tühistada ka puudutatud isikult avaldaja menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotust arvestades ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
15.Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 617 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
10
2-21-20327 (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.