VESTORIN OÜ hagi RIITO Ehituse AS-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RIITO Ehituse AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4212 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VESTORIN OÜ (registrikood 11396165), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach Kostja: RIITO Ehituse AS lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Kohtuistungi toimumise aeg
(registrikood
11903308),
04.12.2017, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 29.05.2017 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta RIITO Ehituse AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VESTORIN OÜ (hageja) esitas 04.07.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus RIITO Ehituse AS-ilt (kostja) välja mõista 4212 eurot. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, siis lõpetati Pärnu Maakohtu 19.07.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti menetluse hagimenetluses jätkamiseks üle Harju Maakohtule. 05.09.2016 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõistja 4212 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja töövõtu raames kostja tellimisel tööd Ida-Virumaal, Kohtla-Järve Kultuurimaja objektil. Hageja tööde hulka kuulusid elektritööd. Tööd olid hageja poolt tehtud ning poolte vahel oli 05.09.2014 allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise akt nr 5. Hageja väljastas kostjale arve nr 100199 summas 4212 eurot. Eespool mainitud arve jäi kostja poolt põhjendamatult tasumata. 05.09.2014 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning töö vastuvõtmise esmane tagajärg on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Töö vastuvõtmisel on ka VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärjed, st töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et töövõtulepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud. Pärast töö vastuvõtmist peab kostja tõendama, et töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejalt nõude aluseks olevaid töid tellinud. Samuti ei nõustu kostja sellega, et hageja on nimetatud töid kostjale teinud või üle andnud. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et hageja 15.05.2014 kinnituskirja nr 570-800 p 1 järgi ei kuulu hageja poolt tehtavate tööde mahtu automaatikakaabelduse tööde tegemine. Samuti ületab hageja poolt nõutud summa kinnituskirjas märgitud summat. Hageja ei ole tõendanud kostjale tööde üleandmist. Hageja poolt esitatud aktil nr 5 ei ole kostja seadusliku esindaja allkiri, mistõttu jääb arusaamatuks, kellele on hageja väidetavad tööd üle andnud. Lisaks oleks hageja pidanud üle andma teostusjoonised. Hageja seda teinud ei ole. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 29.05.2017 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4212 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille raames hageja teostas kostja alltöövõtjana Kohtla-Järve Kultuurikeskuse objektil töid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
6.Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on hageja tõendanud, et hageja nõude aluseks oleval arvel nr 100199 kajastatud elektritööd on kostja poolt vastu võetud. Hageja on esitanud teostatud tööde akti nr 5, mille kohaselt on kostja kui tellija võtnud hagejalt kui tööde teostajalt vastu elektritööd maksumusega 4212 eurot. 04.05.2017 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tööde vastuvõtmise akti on kostja nimel allkirjastanud selleks pädev isik. Tunnistaja PK on selgitanud, et tema oli Kohtla-Järve Kultuurikeskuse objektil isik, kes vastutas kostja nimel elektritööde vastuvõtmise eest. PK kinnitas, et teostatud tööde aktil nr 5 on tema allkiri. Ka tunnistaja AT, kes töötas KohtlaJärve Kultuurikeskuse objektil objektijuhina kostja poolel, andis kohtuistungil ütlusi, et PK vastutas Kohtla-Järve Kultuurikeskuse objektil kostja nimel elektripaigaldustööde vastuvõtmise eest. Samuti nähtub hageja ja kostja vahel sõlmitud töötervishoiu- ja tööohutuse ning keskkonnakaitsealase ühistegevuse kokkuleppest, et PK oli kostja projektijuht, kes tegutses käskkirja alusel kostja esindajana.
7.Kostjal on kohustus tõendada, et hageja teostatud tööd, mille kostja on vastu võtnud, ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja on hagejale ette heitnud, et kostja ei ole tööde vastuvõtmise aktis nr 5 ja arvel nr 100199 kajastatud töid hagejalt tegelikkuses tellinud, kinnituskirja järgi ei kuulunud hageja tööde hulka automaatikakaabelduse paigaldamine, hageja nõutud summa ületab kinnituskirjas märgitud summat ning hageja ei andnud kostjale üle teostusjoonised. Kostja vastuväited on asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. PK on kinnitanud, et hageja tegi Kohtla-Järve Kultuurikeskuse objektil kaabeldustöid ning tööde vastuvõtmise aktil nr 5 kajastatud tööd olid kostja poolt hagejalt tellitud. Samuti on PK andnud ütlusi, et ka automaatikakaabeldustööde tegemine kuulus hageja tööülesannete hulka. Asjaolu, et automaatikakaabeldustööd ei olnud kinnituskirjas kajastatud, tulenes sellest, et selle kohta oli sõlmitud lisakokkuleppe ning samuti kaasnes sellega lisasumma. Ka tunnistaja AT kinnitas, et automaatikakaabeldustööd kuulusid Kohtla-Järve Kultuurikeskuse objektil hageja tööülesannete hulka.
8.Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei esitanud kostjale teostusjooniseid, märkis kohus, et puudub alus asuda seisukohale, et tegemist oleks tööga, mille eest hageja arvel nr 100199 tasu nõuab. PK on kinnitanud, et need tööd, mis on kirjas tööde vastuvõtmise aktis nr 5, olid hageja poolt korrektselt tehtud, mistõttu PK pidas võimalikuks vastuvõtmise akti ka allkirjastada. PK ütluste kohaselt olid aktis ära näidatud tööd kostja poolt fikseeritud ja nende tööde osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Samuti märkis kohus, et kinnituskirja nr 570800 p 2 kohaselt pidi hageja kostjale esitama teostusjoonised enne viimase arve tasumist.
Käesoleval juhul puudub alus asuda seisukohale, et arve nr 100199 oli viimane hageja tööde eest esitatav arve. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Kostja esitas 26.07.2017 Harju Maakohtu 29.05.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub otsuse tühistada ja jätta hagiavalduse rahuldamata.
10.Kostjale jääb selgusetuks, kuidas sai maakohus jõuda järeldusele, et tööd on kostja poolt vastu võetud olukorras, kus hageja tööde hulka kuulus ka teostusjooniste ja muu dokumentatsiooni koostamine. Vaidlust ei ole selles, et hageja teostusjooniseid ei koostanud ja mistahes muud dokumentatsiooni kostjale üle ei andnud. Akti ei ole allkirjastanud ka kostja seaduslik esindaja. Tunnistaja PK ütlustest nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et kostja ei lõpetanud täitmiseks võetud töid. Seetõttu ei saanud hageja kostjale töid üle anda. Hageja ei andnud kostjale üle tööde kohta koostatud dokumentatsiooni, mis on hädavajalik nii tööde jätkamiseks kui ka objektile kasutusloa väljastamiseks. Kostja sai hageja tegevuse tõttu kahju, mis seisnes nii ehitustööde kallinemises, poolikute tööde lõpetamise korraldamises kui ka dokumentatsiooni koostamise tellimises.
11.Samuti jääb kostja selle juurde, et PK-l ei olnud õigust kostja nimel dokumente allkirjastada. Mis puudutab töötervishoiu- ja tööohutuse ning keskkonnakaitsealase ühistegevuse kokkulepet, mille on väidetavalt allkirjastanud PK, siis ei ole tegemist kinnituskirja lisaga, kuna selles puudub viide kinnituskirjale. Seetõttu on meelevaldne hageja järeldus, et ka kinnituskirjas või hageja poolt nõude alusena nimetatud õigussuhetes oleks PK omanud õigust kostja nimel mistahes dokumente allkirjastada.
12.Kohus leidis, et käesoleval juhul puudub alus asuda seisukohale, et arve nr 100199 oli viimane hageja tööde eest esitatav arve. Eeltoodud seisukoht on kostja jaoks üllatav ega ühti menetluses poolte esitatud väidetega ega tõenditega. Maakohus on tuginenud kinnituskirjale nr 570-800 olukorras, kus väidetavalt hageja poolt tehtud tööd ei ole nimetatud kinnituskirja esemeks. Samuti jääb arusaamatuks, millele tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et kuna tegemist ei olnud viimase arvega, siis ei pidanudki hageja teostusdokumentatsiooni kostjale üle andma. Maakohtu järeldus, justkui töövõtja võiks teha kokkuleppest ainult need tööd, mida töövõtja soovib ning nõuda selle eest tellijalt tasu, ei ühti materiaalõiguse normidega ega ka üldise praktikaga. Hageja ei ole kordagi väitnud ega ka tõendanud, et tal oleks olnud õigus teha töid osaliselt ning nõuda selle eest tasu. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostja sõlmitud töövõtulepingust taganenud. PK selgitus ühtib kostja selgitusega ehk hageja ei ole töid lõpetanud ja kostjale üle andnud. Kui PK otsustas kellegagi fikseerida mingi väidetavalt teostatud tööde mahu, siis ei tähenda see seda, et tööd oleksid lõpetatud ning töövõtja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
15.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et 01.10.2014.a arvel nr 100199 (I kd tl 28) märgitud tööd summas 4212 eurot on kostja poolt vastu võetud. Tsiviilasjas on esitatud teostatud tööde akt nr 5 2014.a septembrist, mille kohaselt on kostja võtnud vastu automaatikakaabelduse tööd summas 4212 eurot (I kd tl 29). Teostatud tööde aktile kirjutas kostja nimel alla PK. Tunnistajana ülekuulatud PK, kes oli kostja projektijuht, ütluste kohaselt kuulus tema pädevusse tööde vastuvõtmine alltöövõtjatelt ning tema võttis need tööd vastu. Tunnistaja AT, kes oli kostja objektijuht elektripaigaldustööde osas, ütluste kohaselt vastutas elektripaigaldustööde vastuvõtmise eest PK. Eeltooduga on tõendatud ka asjaolu, et PK-l oli kostja nimel õigus töid vastu võtta.
16.Ebaõige on kostja seisukoht, et vaidlusalused tööd ei kuulunud tehtavate tööde mahtu. Tunnistajana ülekuulatud PK andis ütlusi, et aktis märgitud tööd oli kostja hagejalt tellinud. Automaatikakaabelduse tööde kohta sõlmiti tunnistaja PK ütluste kohaselt lisakokkulepe. Ka tunnistaja AT ütluste kohaselt kuulusid automaatikakaabelduse tööd hageja tööülesannete hulka.
17.Mis puudutab kostja väiteid, et hageja jättis talle üle andmata dokumentatsiooni, siis see ei saa käesoleval juhul olla maksmisest keeldumise aluseks. Esmalt märgib kolleegium, et hageja ei nõua tasu dokumentatsiooni koostamise eest, vaid teostatud tööde aktis nr 5 märgitud töö eest, mis tunnistaja PK ütluste kohaselt on nõuetekohaselt tehtud. Kostja ei saa VÕS § 111 lg 1 alusel maksmisest keelduda, kuna tal ei ole enam dokumentide koostamise ja üleandmise nõuet hageja vastu. Tunnistaja PK ütluste kohaselt tellis kostja puuduolevad dokumendid ise ning kostja on dokumendid tellijale üle andnud. Samuti ei saa kostja kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel. Kuigi kostja on väitnud, et hageja on tekitanud temale kahju, ei ole kostja kahjunõude olemasolu ja suurust tõendanud. Põhjendatud ei ole kostja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väide, et maakohus ei võimaldanud temal tasaarvestuse avaldust esitada. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole seda väidet apellatsioonkaebuses esitanud, vaid tegi seda kohtuistungil. Teiseks avaldas kostja maakohtule alles sisulise arutamise lõpus, pärast tunnistajate ülekuulamist, et soovib kaaluda tasaarvestuse esitamist. Maakohus selgitas õigesti, et kuna eelmenetlus on lõppenud, siis ei saa uusi avaldusi, asjaolusid ja tõendeid esitada. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal võimalus maakohtus eelmenetluses tasaarvestuse avaldus esitada. Asjaolu, et väidetavalt tekitas hageja kostjale kahju, ei toimunud ega saanud kostjale teatavaks pärast eelmenetluse lõppu.
18.Ülaltoodule tuginedes on maakohus õigesti hagi rahuldanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
19.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots
Ulvi Loonurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.