Jätta tsiviilasja menetluskulud XxxxAS-i kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx OÜ (hageja) tegi töövõtu raames kostja tellimisel tööd objektil Ida-Virumaal Xxxxobjektil. Hageja tööde hulka kuulusid elektritööd (elektripaigaldis, automaatikakaabeldus, piksekaitse paigaldis). Tööd olid hageja poolt tehtud ning poolte vahel oli 05.09.2014 allkirjastatud tööde vastuvõtmise-üleandmise akt nr 5. Hageja väljastas kostjale arve nr 100199 summas 4 212 eurot. Eespool mainitud arve jäi kostja poolt tasumata. Kostja ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi tõendit/põhjendust selle kohta, miks eespool mainitud arve jäi kostja poolt tasumata.
2.Poolte vahel on 05.09.2014 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning töö vastuvõtmise esmane tagajärg on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Töö vastuvõtmisel on ka VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärjed, st töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et töövõtulepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud, st et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik. Töö vastuvõtmine omab olulist tähendust ka tõendamiskoormuse jagunemisele tellija ja töövõtja vahelistes vaidlustes. Pärast töö vastuvõtmist kehtib VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud eeldus ning tellija – antud juhul kostja – peab tõendama, et töö lepingutingimustele ei vasta.
3.Hageja esitab tõendid selle kohta, et 05.09.2014 akt on allkirjastatud kostja esindaja, projektijuhi Xxxxpoolt. Asjaolu, et tegemist on kostja projektijuhiga ja kostja esindajaga, tõendavad töötervishoiukokkulepe, kus Xxxxon nimetatud kui projektijuht; 30.08.2013 lisakokkulepe nr 2, kus kostja poolt on juhatuse liikme Xxxxallkiri ja Xxxxallkiri. 05.09.2014 akt oli allkirjastatud Xxxxkui kostja esindaja poolt ning antud akti alusel tegi kostja hagejale ka makseid, mis tähendab, et Xxxxallkiri oli kostja poolt aktsepteeritud. Hageja esitab kohtule kinnituskirja nr 570-800, kus on samuti Xxxxallkiri, mis tähendab, et Xxxxesindas kostjat nii lepingu allkirjastamisel kui ka tööde vastuvõtmisel.
4.Asjaolu, miks „automaatikakaabelduse tööd“ puuduvad kinnituskirjas, on põhjendatud sellega, et kostja pidevalt tellis hagejalt tööd juurde, nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kõik kostja poolt hagejalt tellitud tööd (ning poolte kokkulepe tasu osas) on kajastatud 05.09.2014 aktis. Kostja viide teostusjoonistele on hagejale arusaamatu. Kostja esindaja allkirjastas 05.09.2014 akti, mis tähendab, et kostja poolt olid tööd aktsepteeritud. Hageja palub kostjalt välja mõista 4212 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja ei nõustu, et kostja oleks hagejalt hageja nõude aluseks olevaid töid tellinud. Samuti ei nõustu kostja sellega, et hageja oleks
nimetatud töid kostjale teinud või üle andnud. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et hageja 15.05.2014 kinnituskirja nr 570-800 punkti 1 järgi ei kuulu hageja poolt tehtavate tööde mahtu automaatikakaabelduse tööde tegemine. Samuti ületab hageja poolt nõutud summa kinnituskirjas märgitud summat, mis viitab sellele, et hageja nõue on alusetu ning põhjendamatu. Vastupidist hageja tõendanud ei ole.
6.Hageja poolt esitatud ja väidetava nõude aluseks olevas arves on samuti viidatud kinnituskirjale. Seda olukorras, kus kinnituskirjas puuduvad automaatikakaabelduse tööd ning hageja poolt alusetult nõutud summa ületab kinnituskirja summat. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud oma väidetava nõude aluseks olevat kokkulepet või lepingu sõlmimist kostjaga, ei ole hageja tõendanud ka kostjale tööde üleandmist. Hageja poolt esitatud aktil nr 5 ei ole kostja seadusliku esindaja allkiri, mistõttu jääb arusaamatuks, kellele on hageja väidetavad tööd üle andnud.
7.Kuna hageja väidete kohaselt on tegemist automaatikakaabelduse töödega, siis peavad selle kohta hagejal olema teostusjoonised. Lisaks oleks nimetatud tööde teostamise korral pidanud hageja nimetatud tööd ka kostjale koos joonistega üle andma. Hageja seda teinud ei ole, mis tõendab veel kord seda, et hageja nõue on alusetu ning tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt töölepingu alusel välja võlgnevus 4212 eurot, kuna hageja on jätnud tasumata arve nr 100199. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja ei ole hagejalt arvel kajastatud töid tellinud ning hageja ei ole vastavaid töid kostjale üle andnud.
10.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille raames hageja teostas kostja alltöövõtjana Xxxx objektil töid. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, tuleb vaidlus lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 jj alusel. VÕS § 635 § 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
11.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
12.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja tõendanud, et hageja nõude aluseks oleval arvel nr 100199 (tlk 28) kajastatud elektritööd on kostja poolt vastu võetud.
Nimelt on hageja esitanud teostatud tööde akti nr 5 (tlk 29), mille kohaselt on kostja kui tellija võtnud hagejalt kui tööde teostajalt vastu elektritööd maksumusega 4212 eurot. Vastu võetud elektritööde hulka kuulusid elektripaigaldis, piksekaitse paigaldis ning automaatikakaabeldus. Kohus leiab, et 04.05.2017 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tööde vastuvõtmise akti on kostja nimel allkirjastanud selleks pädev isik. Tunnistaja Xxxxon selgitanud, et tema oli Xxxxobjektil isik, kes vastutas kostja nimel elektritööde vastuvõtmise eest. Xxxxkinnitas, et teostatud tööde aktil nr 5 on tema allkiri (tlk 178 pöördel). Ka tunnistaja Xxxx, kes töötas Xxxxobjektil objektijuhina kostja poolel, andis kohtuistungil ütlusi, et Xxxxvastutas Xxxxobjektil kostja nimel elektripaigaldustööde vastuvõtmise eest (tlk 179). Samuti nähtub hageja ja kostja vahel sõlmitud töötervishoiu- ja tööohutuse ning keskkonnakaitsealase ühistegevuse kokkuleppest (tlk 59-60), et Xxxxoli kostja projektijuht, kes tegutses käskkirja alusel kostja esindajana.
13.Lähtuvalt eelviidatud tõenditest on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on tõendatud, et hageja poolt Xxxxobjektil teostatud elektritööd on Xxxxkui kostja nimel pädeva isiku kaudu vastu võetud. Seega on käesolevas asjas kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-180-08 p-s 31 väljendatud seisukohaga just kostja kohustus tõendada, et hageja teostatud tööd, mille kostja on vastu võtnud, ei vastanud lepingu tingimustele. Kohus on tõendamiskoormise selliselt jagunemist pooltele ka 29.09.2016 e-kirjas selgitanud (tlk 53).
14.Kostja on hagejale etteheitnud asjaolusid, et kostja ei ole toestatud tööde vastuvõtmise aktis nr 5 ja arvel nr 100199 kajastatud töid hagejalt tegelikkuses tellinud, kinnituskirja järgi ei kuulunud hageja tööde hulka automaatikakaabelduse paigaldamine, hageja nõutud summa ületab kinnituskirjas märgitud summat ning hageja ei andnud kostjale üle teostusjoonised.
15.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, kuna need on asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Nimelt on Xxxxkinnitanud, et hageja tegi Xxxxobjektil kaabeldustöid ning tööde vastuvõtmise aktil nr 5 kajastatud tööd olid kostja poolt hagejalt tellitud (tlk 178 pöördel). Samuti on Xxxxandnud ütlusi, et ka automaatikakaabeldustööde tegemine kuulus hageja tööülesannete hulka. Asjaolu, et automaatikakaabeldustööd ei olnud kinnituskirjas kajastatud, tulenes selles, et selle kohta oli sõlmitud lisakokkuleppe ning samuti kaasnes sellega lisasumma (tlk 179). Ka tunnistaja Xxxx kinnitas, et automaatikakaabeldustööd kuulusid Xxxxobjektil hageja tööülesannete hulka.
16.Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja teostas tööde vastuvõtmise aktis nr 5 ja arvel nr 100199 kajastatud tööd, need kuulusid hageja tööülesannete hulka ja olid kostja poolt tellitud.
17.Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei esitanud kostjale teostusjooniseid, märgib kohus, et kohtul puudub alus asuda seisukohale, et tegemist oleks tööga, mille eest hageja arvel nr 100199 tasu nõuab. Nimelt on Xxxxkinnitanud, et need tööd, mis on kirjas tööde vastuvõtmise aktis nr 5, olid hageja poolt korrektselt tehtud, mistõttu Xxxxpidas võimalikuks vastuvõtmise akti ka allkirjastada. Xxxxütluste kohaselt olid aktis ära näidatud tööd kostja poolt fikseeritud ja nende tööde osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Samuti märgib kohus, et kinnituskirja nr 570-800 (tlk 66) p 2 kohaselt pidi hageja kostjale esitama teostusjoonised enne viimase arve tasumist. Käesoleval juhul puudub alus asuda seisukohale, et arve nr 100199 oli viimane hageja tööde eest esitatav
arve ning hagejal oli enne selle esitamist tekkinud kohustus teostusjooniste üleandmiseks.
18.Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue VÕS § 635 lg 1 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4212 eurot.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 4212 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.