2.2.Hageja nõude tunnistada kehtetuks KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsused ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Lea Rumjantseva (hageja) esitas 21.07.2016 maakohtule Korteriühistu Roela Mets (kostja/korteriühistu) vastu hagi korteriühistu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu liige ja talle kuulub elamus korter nr 11. Kostja kutsus 14.04.2016 kokku korralise üldkoosoleku. Teade pandi trepikoja teadetetahvlile 07.04.2016. Mõned päevad hiljem pandi teadetetahvlile parandatud päevakorraga üldkoosoleku kokkukutsumise teade. Hageja üldkoosolekul ei osalenud. Hageja leiab, et 14.04.2016 üldkoosoleku otsused on tühised ja kehtetud. Kostja ei esitanud hagejale vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga, rikkudes korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg-t 2. Kostja ei ole järginud korteriühistu põhikirja p 7.6.4, kuna üldkoosoleku kokkukutsumise teatel on märkimata teate koostamise kuupäev ning teade on allkirjastamata. Lisaks oleks pidanud teatel olema märkus päevakorra muutmise kohta. Üldkoosoleku protokoll sisaldab otsuseid, mida ei olnud päevakorras, st p 3 kohaselt otsustati sõlmida asjaajamisteenuse leping OÜ-ga Ärgrupp, samuti juhatuse liikmete tasu küsimused. Protokollist ei nähtu, mis põhjusel suurendati osakapitali haldus/hooldustasudest kuni 2000 eurot, miks lõpetati alates aprillist 2016 remondirahade kogumine ja suurendati alates maist 2016 haldus/hooldustasusid 0,80 eurot/m2 kohta. Nimetatud otsused kahjustavad korteriühistu liikmete huve. 22.05.2017 kohtuistungil loobus hageja tühisuse tuvastamise nõudest ja soovis otsuste kehtetuks tunnistamist mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 alusel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud. Nii majandustegevuse aastakava kui ka majandusaasta aruanne olid esitatud õigeaegselt korteriühistu liikmetele tutvumiseks. Kostja juhatuse liige Valdur Kohandi pani 26.03.2016 trepikodadesse üles teate, et 2015. a majandusaasta aruande projektiga ja 2016. a majandustegevuse aastakava projektiga on võimalik tutvuda V. Kohandi juures. Koos teatega pani V. Kohandi tutvumiseks üles ka 2016. a eelarve projekti. Pärast nimetatud teate ülespanemist käis hageja V. Kohandi juures ning sai koopia nii 2015. a majandusaasta aruande kui ka 2016. a majandustegevuse aastakava projektist. 01.04.2016 pani juhatuse liige V. Kohandi trepikodadesse üles teate 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. 04.04.2016 juhtis kostja juhatuse liige Irina Mit V. Kohandi tähelepanu asjaolule, et
päevakorda tuleks lisada eraldi punkt osakapitali määra suurendamise arutelu ja kinnitamise kohta. V. Kohandi pani parandatud päevakorraga üldkoosoleku kutse trepikodadesse üles 05.04.2016, s.o enam kui seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku protokoll ei sisalda otsuseid, mida ei olnud päevakorras ning üldkoosoleku otsused on õiguspärased.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 22. juuni 2017 otsusega vastu võtmata hageja poolt 22. mai 2017 kohtuistungil esitatud nõude – tuvastada KÜ Roela Mets 14. aprilli 2016 üldkoosoleku otsuste tühisus – osaline loobumine. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et KÜ Roela Mets 14. aprilli 2016 üldkoosoleku otsused on tühised. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 300 eurot). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja esindaja osaline nõudest loobumine 22.05.2016 kohtuistungil jätta vastu võtmata põhjusel, et hageja esindaja oli loobumise taotlust esitades ilmselges segaduses, millisel õiguslikul alusel tuleks hagi lahendada, jättes kliendi huvid kaitseta olukorras, kus hageja sooviks oli korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamine. Üldjuhul peaks menetlusosaline tsiviilkohtumenetluses kandma esindaja valikust tulenevat riski, kuid juhul, kui esindaja asjatundmatus tuleb selgesti esile, tuleb menetlusosalist esindaja eest kaitsta. Seetõttu lähtub kohus hagi lahendamisel hagiavalduses esitatud nõuetest ja kontrollib kõigepealt üldkoosoleku otsuste tühisuse aluste olemasolu. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Hageja heidab kostjale ette, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetel puudub teate koostamise kuupäev. Kuupäeva märkimine oleks ära hoidnud vaidluse teadete ülespanemise kuupäevade osas, kuid selline nõue ei tulene ei seadusest ega kostja põhikirjast. Üldkoosoleku toimumisest ühistu liikmetele teatamise eesmärgiks on teate edastamine selliselt, et ühistu liikmed, kes soovivad koosolekust osa võtta, saaksid seda teha ja arutamisele tulevate küsimuste osas end aegsalt vajalikul määral kurssi viia. Sellest ka üldkoosolekust piisava ajavaruga etteteatamise nõue. Lähtudes tunnistajate Hillar Lauri ja Kaido Söödi ütlustest pidas kohus usutavaks kostja väidet teate ülespanemise kohta 01.04.2016. Samuti on tõenäoline, et muudetud päevakorraga teade ilmus 05.04.2016, s.o vahetult peale teise juhatuse liikme I. Miti 04.04.2016 e-kirja V. Kohandile. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega üldkoosoleku kutse pandi üles seaduses (MTÜS § 20 lg 5) ja põhikirjas (p 7.6.4) sätestatud seitsmepäevast tähtaega järgides. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et teate muutmisel oleks teatel pidanud olema märkus muudetud päevakorrapunkti osas. Sellist nõuet ei tulene ei seadusest ega põhikirjast. Teated ei ole sedavõrd sarnased, et korteriühistu liikmetel ei oleks olnud võimalik erinevust märgata. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et juhatus ei järginud põhikirja p 7.6.4 nõuet teate allkirjastamise osas. Hageja väitel annab üldkoosoleku kutse allkirjastamine ühistu liikmele kindluse, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vastavalt oma otsusele, mitte keegi kolmas isik. Teadete lõppu on trükitud „KÜ Roela Mets juhatus“, millest võib eeldada, et kostja juhatuse liikmed on teate vormistanud, kuid see ei ole samastatav dokumendi allkirjastamisega. Kuna põhikiri ei sätesta, et allkiri peab olema digitaalne, võib eeldada, et silmas on peetud käsitsi antud allkirja. Kuivõrd kostja selles osas hagile vastu vaielnud ei ole, luges kohus antud asjaolu TsMS § 231 lg 2 alusel kostja poolt omaksvõetuks. Olukorras, kus korteriühistu juhatus on kutse vormistamisel rikkunud põhikirjas ettenähtud teate allkirjastamise nõuet ehk ei ole järginud põhikirjas ettenähtud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning
üldkoosolekul vastuvõetud otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised. Otsuse tühisuse puhul ei oma tähtsust, kas üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on oluline või mitteoluline. Kuivõrd kohus rahuldas hagi esimese nõude alusel – otsuste tühisuse tuvastamiseks, siis puudub nii TsMS § 442 lg 8 viimasest lausest kui ka põhimõttest, et tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada (3-2-1-82-02, p 20), tulenevalt menetlusökonoomiline vajadus lahendada alternatiivsel alusel esitatud nõuet samade otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu ei hinnanud kohus otsuste kehtetuks tunnistamisega seotud väiteid ja tõendeid.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Korteriühistu Roela Mets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. juuni 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus väljunud tsiviilasja menetluse piiridest (TsMS § 439). Hagejat esindas lepinguline esindaja, kellel olid vajalikud õiguslikud teadmised. Olukorras, kus kohtul on tekkinud kahtlus, et esindaja on asjatundmatu, saab kohus esindaja TsMS § 45 lg 2 alusel kõrvaldada. Kohus seda ei teinud. Esindaja minetused saavad olla aluseks esindatava nõuetele tema vastu, kuid ei anna alust kohtu üllatuslikule, sedavõrd aktiivsele ja kallutatud sekkumisele, mis oluliselt mõjutab menetlustulemust ühe poole kasuks. Hagimenetlus on oma põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Olukorras, kus hageja esindaja oli väljendanud, et ei soovi tugineda tühisuse tuvastamise nõudele, ei saanud kohus tühisuse tuvastamise nõuet hinnata; 2) ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastamata jätmine rikkumine, mis saaks kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisuse. Üldkoosoleku kokkukutsumise reeglid on nii seaduses kui põhikirjas sätestatud selleks, et tagada ühistu liikmetele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, et ennast koosolekuks ette valmistada ja seal informeeritult hääletada. Seetõttu saavad üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa tuua vaid üldkoosoleku kokkukutsumise reeglite olulised rikkumised, st vead, mis rikuvad ühistu liikme õigust saada teada üldkoosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist. Vaidlusalune ebaoluline eksimus ei takistanud korteriühistu liikmetel oma õigusi teostada; 3) pidi hageja aru saama ja saigi, et üldkoosoleku oli kokku kutsunud korteriühistu juhatus. Teate lõppu oli trükitud „KÜ Roela Mets juhatus“, mis viitab üheselt, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Tegemist oli tavapraktikaga, varem ei ole keegi seadnud allkirja puudumise tõttu kahtluse alla, kas üldkoosolekuid kutsub kokku juhatus. Hageja selgitas 28.11.2016 kohtuistungil, et pärast üldkoosoleku teate ülespanemist suhtles ta juhatuse esimehe V. Kohandiga ja juhtis tähelepanu asjaolule, et kutsel puudub juhatuse liikme allkiri. Ka see kinnitab, et allkirja puudumine ei rikkunud hageja õigusi seoses üldkoosolekul osalemisega.
5.L. Rumjantseva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tühistada ja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega lõpetab menetluse hageja nõude – tuvastada KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus – osas seoses hageja hagist loobumisega. Hageja nõude tunnistada kehtetuks KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsused ning
menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja tuvastada KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsused kehtetuks. Maakohtu 22.05.2017 istungil loobus hageja korteriühistu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest (tl 116). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus hageja esindajaga nõudest loobumise küsimust arutanud ning hageja esindaja on selgelt kinnitanud, et ta loobub otsuste tühisuse tuvastamise nõudest ning jääb alternatiivse nõude, s.o otsuste kehtetuks tunnistamise nõude, juurde. Kohtuistungi protokollist nähtub ka see, et kostja otsuste tühisuse tuvastamise nõudest loobumisele vastu ei vaielnud. Kohtuistungi protokoll vastab selles osas TsMS § 429 lg-s 2 sätestatule ning kohtuistungi protokolli kohaselt ei tekkinud maakohtul kahtlusi, et nõudest loobumine ei vastaks hageja tahtele. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus tegi üllatusliku otsuse, kui jättis vastu võtmata hageja poolt kohtuistungil esitatud nõudest loobumise. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 429 lg 4 kohaselt kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks oluliselt avalikku huvi. Antud juhul ei olnud hageja puhul tegemist tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isikuga ning hagejat esindas kohtumenetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja. Seetõttu on põhjendamatu ja TsMS § 429 lg-s 4 sätestatuga vastuolus maakohtu seisukoht, et hageja esindaja oli nõudest loobumise taotlust esitades ilmses segaduses. Samas ei ole maakohus põhjendanud, milles hageja esindaja väidetav segadus seisnes. Maakohtu poolt märgitud esindaja väidetav hooletus ja/või asjatundmatus ei ole asjaolud, mis annaksid aluse nõudest loobumist mitte vastu võtta. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et hagi antud asjas esitati 20.07.2016 ning 22.05.2017 toimunud kohtuistung oli ajaliselt kolmas. Asja materjalidest nähtuvalt pidasid pooled ka kompromissiläbirääkimisi ning seetõttu puudub alus kahtluseks, et hageja õigusteadmistega lepingulisele esindajale ei olnud vaidluse asjaolud selged. Eelmärgitud põhjendustel tuleb hageja poolt 22.05.2017 kohtuistungil esitatud 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest loobumine vastu võtta ja menetlus selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.
8.Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui hageja ei oleks loobunud korteriühistu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest, on maakohus põhjendamatult tuvastanud korteriühistu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Nimelt on maakohus leidnud, et üldkoosoleku otsused on tühised, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel teatel ei olnud juhatuse liikme allkirja, mis on nõutav korteriühistu põhikirja p 7.6.4 järgi. Vastavalt MTÜS § 241 lg-le 1 on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt tugines hageja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes sellele, et kostja rikkus korteriühistu põhikirja p 7.6.4 nõuet, kuna üldkoosoleku
kokkukutsumise teatel puudus korteriühistu juhatuse liikme allkiri. Hageja õiguste rikkumine seisnes selles, et hageja arvates võis 14.04.2016 üldkoosolek toimuda mitte korteriühistu juhatuse, vaid kellegi kolmanda isiku poolt kokku kutsutuna. Asjas kogutud tõendid ning hageja seisukohad sellist väidet ei kinnita. Nii on hageja 28.11.2016 kohtuistungil kinnitanud, et pärast teate elamu trepikodadesse ülespanekut suhtles ta korteriühistu juhatuse liikmega ning muu hulgas tegi viimasele märkuse üldkoosoleku teatel allkirja puudumise kohta. Seega teadis hageja enne üldkoosoleku toimumist, et üldkoosoleku kutsus kokku mitte keegi kolmas isik, vaid korteriühistu juhatus. Asjas puuduvad mistahes tõendid, millest võiks järeldada, et 14.04.2016 üldkoosoleku oleks kokku kutsunud keegi kolmas isik. Seetõttu ei ole hageja õigusi seoses üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisega rikutud ning puudub alus tuvastada, et üldkoosoleku otsuses oleksid seepärast tühised. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Samas on maakohus õigesti leidnud, et hageja muud esiletoodud asjaolud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud ega anna alust selles osas hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata.
9.22.05.2017 kohtuistungil jäi hageja alternatiivse nõude – tunnistada kehtetuks 14.04.2016 üldkoosoleku otsused – juurde ja palus hagi selles osas rahuldada. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuivõrd hageja loobus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest, tulnuks maakohtul lahendada hageja alternatiivne nõue ja otsustada, kas on alust tunnistada kehtetuks 14.04.2016 üldkoosoleku otsused. Seoses hageja poolt üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudest loobumise põhjendamatu vastu võtmata jätmisega jättis maakohus lahendamata hageja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude. Sellest tulenevalt puudub maakohtu otsus, mida apellatsiooni korras läbi vaadata. TsMS § 657 lg p 3 alusel tuleb nimetatud ulatuses saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellandi seisukoht, et hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata, ei ole õige.
10.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.