lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-11183/99

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-11183/99
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
14.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1011
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Vinni vald, Roela alevik, Järve tn 6 korteriühistu80175682(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-11183

Tsiviilasi

Lea Rumjantseva hagi Vinni vald, Roela alevik, XX korteriühistu (täiendava nimega KÜ Roela Mets) vastu

14.aprilli 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. jaanuari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lea Rumjantseva määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Lea Rumjantseva (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Robert Sprengk Vastustaja (kostja): Vinni vald, Roela alevik, XX korteriühistu (täiendava nimega KÜ Roela Mets; registrikood 80175682), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 31. jaanuari 2019 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli Lea Rumjantseva (hageja) hagi Vinni vald, Roela alevik, XX korteriühistu (täiendava nimega KÜ Roela Mets; kostja) vastu 14. aprilli 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Viru Maakohus jättis 15. oktoobri 2018 otsusega hagi osaliselt rahuldamata ning võttis vastu hageja osalise nõudest loobumise. Menetluskulud (v.a hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) jäid hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus keeldus 12. detsembri 2018 määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud 2899 eurot 99 senti (õigusabikulud 2599 eurot 99 senti + riigilõiv 300 eurot). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2019 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2220 eurot ning viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. See on põhjendatud kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot on väljakujunenud praktikas avaldatutest märgatavalt madalam ning on asjakohane vaidluse olemust ja esindaja ametialast professiooni silmas pidades. Maakohtu arvates ei olnud vaidlus keerukas, mistõttu ei ole märgitud ajakulu osaliselt põhjendatud. Maakohus vähendas kulunud aega seoses järgmiste kuluartiklitega: asja materjalidega tutvumised, erinevatel aegadel toimunud kliendikohtumised, kompromissläbirääkimised, nõupidamised, ning luges taotletud 22 tunnist 40 minutist põhjendatud kuluks kokku 16 tundi. Põhjendatud õigusabikuluks on seega 1600 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1920 eurot. Sellele lisandub 300 euro suurune riigilõiv. Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja 2220 eurot. Hageja ei ole põhistanud, mis annaks aluse jätta kostja kulud tema enda kanda, samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ta ei nõustu ühegi kostja kuluga. Praegusel juhul on jaotust määrav kohtulahend jõustunud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 enam ei kohaldu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osaliselt ja teha uus määrus, millega vähendada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude (õigusabikulude) summat. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt oleks maakohus pidanud arvestama, et kostja põhjustas hageja kohtusse pöördumise. Kostja esitas pärast üldkoosoleku toimumist hagejale üldkoosoleku protokolli, mis ei vastanud tegelikkusele. Alles kohtumenetluses esitas kostja tegeliku ja õige üldkoosoleku protokolli. Hageja küll esitas menetluskulude jaotust määrava kohtulahendi peale kaebuse, kuid loobus selle menetlemisest, jättes riigilõivu tasumata või menetlusabi taotluse esitamata. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulusid tuleb veelgi vähendada. Tuleb arvestada, et kostjal ei olnud vajalik hageja esitatud väiteid põhjalikult analüüsida, kuna kostja teadis, et need väited põhinevad kostja esitatud valel dokumendil. Kostja kaitse sai põhineda peamiselt asjaolul, et esitas õige ja tegeliku üldkoosoleku protokolli. Samuti tuleb arvestada, et hageja oli pärast apellatsioonimenetlust nõus asja kirjaliku menetlusega, kuid suulist menetlust soovis kostja ja see tekitas põhjendamatu ajakulu, mille eest ei pea hageja tasuma. Vaidlus ei olnud kostja jaoks keerukas. Hageja palub ringkonnakohtul täiendavalt kontrollida kostja õigusabikulude põhjendatust ja määrata kindlaks ainult põhjendatud kulud.
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osaliselt ja teha uus määrus, millega vähendada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude (õigusabikulude) suurust. Määruskaebusest ei selgu, mis suuruseni peaks kohus kostja menetluskulusid vähendama. Sellele vaatamata peab ringkonnakohus võimalikuks kaebust menetleda. Siinkohal lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja palub kontrollida kõikide kostja õigusabikulude põhjendatust. Hageja ei vaidlusta riigilõivu (300 eurot) väljamõistmist, samuti kostja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot).
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestades tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud, millistele toimingutele kulunud

aeg ei ole tema hinnangul põhjendatud. Menetlusosalisel on õigus nõuda asja arutamist kohtuistungil ning see asjaolu ei anna tema menetluskulude suuruse vähendamiseks alust. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa arvestada sellega, kes põhjustas kohtusse pöördumise. Maakohus on põhjendatult leidnud, et selles menetlusetapis TsMS § 162 lg 4 enam ei kohaldu. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks.

10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium