Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-17-15727

Pooled on kokkuleppinud, et kostja L.R. tasub KÜ-le Pikk Maja kompromissi korras summa 500 eurot. Kokkulepitud summa kuulub tasumisele KÜ Pikk Maja arveldusarvele (selgitus: kompromiss tsiviilasjas nr 2-17-15727) pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.

2-17-15727

Hageja KÜ Pikk Maja kinnitab, et loobub ülejäänud võlgnevuse, s.o. 56,19 euro (556,19500) nõudest kostja L.R. vastu; Pooled on kokkuleppinud, et hageja kantud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-15727, summas 262,5 eurot (s.o. pool riigilõivu summas 62,5 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot), jäävad hageja enda kanda ning L.R. menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool ei võta kompromissi sõlmimisega mingeid asjaolusid omaks ning kompromissi sõlmimisega ei anna pooled hinnanguid vaidluse esemele ega nõude alusele; Hageja, KÜ Pikk Maja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 62,5 eurot (kuuskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) KÜ Pikk Maja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, Swedbank. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lepivad TsMS § 661 lg 4 alusel kokku ja taotlevad kohtult, et määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, lühendatakse määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Pooled paluvad kohtul kompromiss tsiviilasjas nr 2-17-15727 kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15727 lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 13.12.2017.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

2-17-15727

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et hageja kantud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-15727, summas 262,5 eurot (s.o. pool riigilõivu summas 62,5 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot), jäävad hageja enda kanda ning L.R. menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja taotleb 1⁄2 riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõiv tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt kuulub KÜ-le Pikk Maja tagastamisele riigilõiv kokku summas 62,50 eurot hageja poolt märgitud arveldusarvele. KÜ Pikk Maja on tsiviilasjas 2-17-15727 tasunud hagiavalduse esitamisel kokku 125 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.