GK Trade Export OÜ avaldus GK Trade Lumenix OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus ajutise halduri nimetamata jätmise ja menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik GK Trade Export OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: GK Trade Export OÜ (registrikood 12718228), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Võlgnik: GK Trade Lumenix OÜ (registrikood 11300923), lepinguline esindaja Erki Casar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada GK Trade Export OÜ taotlus võtta tõendina asja juurde TV 10.10.2017 e-kiri ja võlgniku pankrotiavaldus.
2.Jätta Harju Maakohtu 24. oktoobri 2017 määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud avaldaja GK Trade Export OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus kaevatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja § 15 lg 5). Asjaolud
1.GK Trade Export OÜ esitas 01.09.2017 Harju Maakohtule avalduse GK Trade Lumenix OÜ-le ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustus tasuda võlausaldajale kokku 65 890,73 eurot. 15.11.2016 laenulepingu kohaselt kohustus võlgnik tagastama laenusumma 16 500 eurot
hiljemalt 16.12.2016. Võlgnik tagastas 6500 eurot 22.11.216 ja 7189,70 euro ulatuses on nõuded tasaarvestatud. Põhivõlgnevus on 2810,30 eurot. 15.03.2017 laenulepingu kohaselt kohustus võlgnik tagastama laenusumma 1600 eurot 17.04.2017. Võlgnik laenu ei tagastanud. 20.03.2017 laenulepingu kohaselt kohustus võlgnik tagastama laenusumma 1000 eurot 24.04.2017. Võlgnik laenu ei tagastanud. Laenulepingutest tulenev põhinõue võlgniku vastu on 5410,30 eurot, millele lisandub viivis vähemalt 1045,94 eurot.
3.Võlgnik ei täitnud müügilepingutest tulenevat kohustust tasuda tarnitud avatäidete eest avaldajale arvete nr T015 ja T020 alusel. Arve nr T050 esitati 15 003,10 euro maksmiseks tähtajaga 27.03.2017 ja arve nr T020 esitati 22 038 euro maksmiseks tähtajaga 04.07.2017. Kokku on põhivõlgnevus 37 041,01 eurot. Müügilepingutest tulenev põhinõue võlgniku vastu on 37 041,01 eurot, millele lisandub viivis 18 083,59 eurot.
4.Võlgnik ei tasunud avaldajale 23 439,42 eurot nõude täitmiseks, mille avaldaja omandas VIP House OÜ-lt. Nõude aluseks on VIP House OÜ poolt 16.01.2017 väljastatud arve 29 726,16 euro maksmiseks tasumise tähtajaga 31.03.2017.
5.Alus ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks on täidetud. Avaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte 10.08.2017. Pankrotihoiatuse esitamise ajaks oli kohustuste täimise tähtaegadest möödunud rohkem kui 30 päeva. Avaldaja andis pankrotihoiatusega võlgnikule 10 päeva võlgnevuse tasumiseks. Võlgnik võlga ei tasunud. Laenuvõlgnevused ületavad 2500 eurot ja nõuded on selged. Lisaks esitas võlgniku endine juhatuse liige aprillis 2017 maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Menetluse käigus koostas ajutine haldur aruande, mille järgi oli võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuigi hiljem loobus võlgnik pankrotiavaldusest, kinnitab ajutise halduri aruanne, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Veel viitab maksejõuetusele asjaolu, et võlgnikul on maksuvõlg 24 682,30 eurot. Võlgniku vastuväited
6.Võlgnik vaidles avaldusele vastu.
7.Võlgnik täitis 15.11.2016 laenulepingust tulenevad kohustused. Võlgnik tagastas 22.11.2016 laenu 6500 eurot, 22.12.2016 tasaarvestati 5000 eurot ja 10.03.2017 tasaarvestati 5000 eurot.
8.Võlgnik täitis 15.03.2017 ja 20.03.2017 laenulepingutega antud laenuga avaldaja kohustusi kolmanda isiku ees, mistõttu ei vastuta nende laenude tagastamise eest võlgnik.
9.Poolte vahel on 01.03.2017 sõlmitud serveri Dell T20 müügileping, mille eest on avaldaja kohustatud võlgnikule tasuma 1310 eurot. Avalduses toodud muud nõuded on tõendamata ja alusetud.
10.See, et võlgnikul on kohustus tasuda ajutise pankrotihalduri tasu, ei ole asjakohane, sest antud kohustuse, st kahju võlgnikule tekitas juhatuse liige TV, kes esitas teadlikult valeandmetel põhineva avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-175975).
11.Maksukohustuse suurus ja alused on selgitamisel ning see ei ole asjakohane võlausaldaja nõude küsimuses.
12.Võlgniku endine juhatuse liige sõlmis kolmanda isikuga nõude loovutamise lepingu, millega loovutati võlgniku nõue avaldaja vastu summas 167 243,33 eurot. Võlgnik lõpetas nõude loovutamise lepingu 03.02.2017.
13.Pankrotiavalduse ainsaks eesmärgiks on pankrotimenetluse kaudu vabaneda avaldaja kohustusest võlgniku ees ning saada riigilt töötasud, mille saamiseks tegelikult alus puudub.
Maakohtu määrus
14.Harju Maakohus jättis määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas asja menetluse.
15.Vaidlus laenulepingust tuleneva nõude üle vajab pankrotiavalduse menetlusest põhjalikumat menetlust. 15.11.2016 laenulepingu puhul on vaidlus selles, millises summas on nõue tasaarvestatud. Tasaarvestuse kohta on mitu erinevate kuupäevadega dokumenti. Tegu on erinevate tasaarvestusavaldustega (sellele viitab 10.03.2017 arvega tasaarvestamine, mida ei saanud teha 22.12.2016), mitte sama tasaarvestuse kohta koostatud erinevate dokumentidega.
16.15.03.2017 ja 20.03.2017 laenulepingute alusel antud laenu tagastamise eest vastutab võlgnik. Laenulepingust tulenevate nõuete suhtes võib esineda osaliselt tasaarvestusvõimalus serveri müügihinna osas. Lisaks, kui võlgnik tasus laenude alusel avaldaja kohustusi, siis võib võlgnikul olla nõudeõigus avaldaja vastu, s.o vara sisuliselt katab kohustuse.
17.Ülejäänud nõuete üle toimuv vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, kuivõrd selleks on vajalik nõuete täiendav tõendamine ning tõendite hindamine – nii põhjalik menetlus ei toimu pankrotiavalduse lahendamise raames. Ainult arved ei ole piisavad tõendid nõude olemasolu kohta olukorras, kus võlgnik vaidleb nõudele vastu. Arvega küll fikseeritakse nõude suurus ja maksmise tähtaeg, kuid nõude tegelikuks aluseks on siiski leping ja mingisugune toiming (antud juhul kauba väidetav üleandmine).
18.Mõistlik on pankrotimenetluse väliselt lahendada ka võlgniku muud õigussuhted (näiteks võimalikud nõuded avaldaja vastu), mille tagajärjel ei pruugi pankrotimenetluse läbiviimine olla vajalik.
19.Eelmise pankrotiavalduse menetluse (tsiviilasi 2-17-5975) kulude tasumata jätmine ning võimalik maksuvõlg ei oma käesolevas menetlusstaadiumis tähendust. Määruskaebus
20.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada.
21.Kuna võlgnik ei esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid, on avaldaja nõue selge. Kohus rikkus põhjendamiskohustust ja hindas tõendeid ebaõigesti. Kohtu järeldused ei tugine tõenditele.
22.Avaldaja ei nõustu kohtuga, et 15.11.2016 laenust on vaidluse all 10 000 eurot ning see vajab tasaarvestuste tõttu pankrotimenetlusest põhjalikumat menetlust. Tasaarvestuse kohta esitatud dokumendid koostati sama tasaarvestuse kohta. Seega ei ole 15.11.2016 laenulepingu alusel antud laen täies ulatuses tasaarvestatud, tasumata on 2810,30 eurot.
23.Avaldaja ei nõustu kohtuga, et võlgnikul võib olla nõue serveri müügihinna osas ja võimalus esitada tasaarvestusavaldus. Serveri müügilepingu p-s 3 on pooled kokku leppinud, et lepingu hind tasutakse tasaarveldamise teel tulenevalt võlgniku võlast avaldaja ees 15.11.2016 laenulepingu järgi 1572 euro ulatuses. Võlgniku lepingust tulenev nõue on lõppenud. Avaldaja arvestas eeltoodut ning tasaarvestas eeltoodud summa 15.11.2016 laenulepingust tuleneva nõudega.
24.Avaldaja ei nõustu kohtuga, et võlgnikul võib olla nõudeõigus kolmanda isiku vastu tulenevalt asjaolust, et 15.03.2017 ja 20.03.2017 laenudega täideti avaldaja kohustusi kolmanda isiku ees. Võlgnik ei tõendanud, et ta täitis avaldaja kohustusi. Võlgnik ei esitanud väiteid ega tõendeid, et tal on 15.03.2017 ja 20.03.2017 laenudega võrdses summas nõudeid avaldaja vastu, mis tagaks või kataks avaldaja nõudeõigust võlgniku vastu. Võlgnik ei selgitanud ega tõendanud avaldajalt 2600 euro tasumise nõudmist.
25.Arvetest T015, T020 ja 17026 tulenevad põhinõuded on põhjendatud. Avaldaja esitab müügilepingust tulenevate nõuete tõendamiseks võlgniku endise juhatuse liikme TV kinnituse, et arved T015 ja T020 ei ole tasutud. Lisaks kinnitab TV, et avatäited vastavalt VIP House arvele nr 17026 on kätte saadud ja arve jäi tema juhatuse liikmeks oleku ajal tasumata. Seega kinnitab võlgniku endine juhatuse liige, et ta on arvetes T015, T020 ja 17026 märgitud tooted kätte saadud, kuid jättis nende eest tasumata. Arveid ei ole tasutud ka peale seda, kui TV juhatusest tagasi kutsuti.
26.Võlgnik on ise kinnitanud kõiki võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate kohustuste kehtivust. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse lisaks olevas varade ja kohustuste nimekirjas on võlgnik tunnistanud võlausaldaja ees arvetest T015, T020 ja 17026 tulenevaid nõudeid ning 15.11.2016, 15.03.2017 ja 20.03.2017 laenulepingutest tulenevaid nõudeid.
27.Avaldaja taotleb TV 10.10.2017 e-kirja ja võlgniku pankrotiavalduse toimiku materjalide juurde võtmist. Vastus määruskaebusele
28.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Võlgnik esitas vastuses tingimusliku tasaarvestuse avalduse laenulepingutest tulenevate nõuete tasaarvestamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
30.PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse algatamise menetluses ei lahenda kohus sisuliselt avaldaja ja võlgniku vahelist vaidlust, vaid hindab avaldaja nõude selgust.
31.Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kas avaldaja laenulepingutest tulenevad nõuded on tasaarvestatud ja kas avaldaja müügilepingutest (sh müügilepingust tulenev VIP House OÜ poolt loovutatud nõue) tulenevad nõuded on selged.
32.Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja andis võlgnikule 15.11.2016 laenulepingu alusel laenu 16 500 eurot, 15.03.2017 laenulepingu alusel 1600 eurot ja 20.03.2017 laenulepingu alusel 1000 eurot. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 15.11.2016 lepingu järgi antud laenust tagastas võlgnik kostjale 6500 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on laenud muus osas tasaarvestatud. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tasaarvestusavaldustel märgitud kuupäevadest, et tegemist võib olla erinevate tasaarvestusavaldustega ja 15.11.2016 laen võib olla tasaarvestatud. Kohus ei saa lähtuda määruskaebuse esitaja paljasõnalisest väitest, et tasaarvestusavaldusele on ekslikult märgitud kuupäevaks 22.12.2016 ja tegelikult on tegemist 10.03.2017 tasaarvestusavaldusega. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et 15.11.2016 laen võib olla tasaarvestatud.
33.Võlgnikul võib olla tasaarvestuse õigus serveri müügihinna osas. Kuivõrd eelnevalt nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et 15.11.2016 laenulepingust tulenev nõue võib olla tasaarvestatud muude nõuetega, siis võib olla võlgnikul õigus serveri müügilepingust tulenev nõue võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Vastupidisele seisukohale saaks kohus
asuda siis, kui oleks selge, et 15.11.2016 laenulepingust tulenev nõue ei ole täielikult tasaarvestatud. Praegu see selge ei ole.
34.Kohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et võlgnik ei tõendanud oma väidet, et saadud laenust täideti võlausaldaja kohustusi kolmandate isikute ees. Siiski ei saa nõustuda avaldajaga, et võlausaldaja nõue selles osas on selge. Nagu eelnevalt öeldud, siis võib laenulepingutest tuleneva 2600 euro osas olla võlgnikul õigus tasaarvestada see serveri müügilepingust tuleneva nõudega. Lisaks esitas võlgnik oma vastuses tingimusliku tasaarvestusavalduse laenulepingutest tulenevate nõuete tasaarvestamiseks. Seega ei saa välistada, et avaldaja laenulepingutest tulenevad nõuded võivad kuuluda tasaarvestamisele võlgniku nõuetega.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja võlgniku seisukohtadega, et müügilepingutest tulenevate nõuete osas ei saa arved olla ainsateks nõuet tõendavateks tõenditeks olukorras, kus võlgnik vaidleb nõudele vastu. Müügilepingutest tulenevaid nõudeid on võimalik tõendada vastavate müügilepingute kohtule esitamisega. Avaldaja ei ole lepinguid avaldusele ega ka määruskaebusele lisanud.
36.Nõudeid ei saa selgeks lugeda ka võlgniku endise juhatuse liikme e-kirja ja võlgniku varasema pankrotiavalduse alusel, kuna tegemist ei ole nõude alusdokumentidega. Isegi kui avaldaja esitatud dokumendid muudaks nõude olemasolu kohtu jaoks usutavamaks, ei saa kohus käesoleval juhul ajutist haldurit nimetada PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi ainuüksi arvete alusel. Avaldaja ei ole esitanud oma nõuete kohta tõendeid, mille alusel jõuaks kohus veendumusele, et nõuded on olemas ja need on selged.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõuete olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Eeltoodust tulenevalt ei saa avaldaja nõuet lugeda selgeks. Pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Võlausaldajal tuleb oma nõudeid tõendada hagimenetluses. Seega jättis maakohus ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata ja lõpetas asja menetluse õigesti.
38.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.