lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-15076/23

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-15076/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1247
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-15076

Tsiviilasi

T.G. riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. novembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.G. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: T.G. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 13. novembri 2017 määrus osas, millega maakohus andis T.G. le riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena täies ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulud ning määras osamakse suuruseks kuni 60 (kuuskümmend) eurot kuus (resolutsiooni p-d 3 ja 4).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega anda T.G. le riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 200 euro ulatuses osamaksetena ning määrata osamakse suuruseks kuni 50 (viiskümmend) eurot kuus.
3.Lugeda Viru Maakohtu 13. novembri 2017 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Rahuldada T.G. riigi õigusabi taotlus.
3.2.Anda T.G. le riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus.
3.3.Anda T.G. le riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena kokku 200 euro ulatuses.
3.4.Määrata kindlaks osamaksete suurus pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Osamakse ei või olla suurem kui 50 (viiskümmend) eurot kuus.
3.5.Taotleja soovib suhelda advokaadiga vene keeles.
3.6.Saata kohtumäärus teadmiseks taotlejale ja Rahandusministeeriumile ning edastada RIS-i kaudu Eesti Advokatuurile.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD

1.T.G. (taotleja) esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja pöörduda kohtusse seoses hooldusõiguse muutmise nõudega. Taotleja selgitas, et tal on kolm alaealist last, abikaasaga on käimas lahutusprotsess. Taotleja soovib, et lapsed elaksid temaga. Taotleja soovib riigi õigusabi esindamiseks kohtus ja õigusdokumentide koostamiseks. Taotleja soovib suhelda advokaadiga vene keeles. Taotleja vajab õigusabi, kuna taotlejal ei ole vajalikke teadmisi selle probleemi lahendamiseks ja oma huvide kaitseks. Taotluses sisalduva majandusliku seisundi teatise kohaselt töötab taotleja Ida-Viru XXX ning tema töötasu on 600 eurot kuus. Taotleja saab ka peretoetust summas 250 eurot (vanemad saavad peretoetust 519 eurot, kuid jagavad seda omavahel) ja sotsiaaltoetust summas 69 eurot. Taotlejal on korter asukohaga XXX, Narva, mis on abikaasaga ühisomandis. Taotleja elab hetkel üürikorteris koos noorema lapsega. Muud olulist vara taotlejal ei ole. Taotlejal on kohustus kolmanda isiku ees, s.o Järelmaks Liisi AS, summas 32 eurot kuus. Taotleja vältimatud püsikukulutused ühe kuu kohta on: eluasemekulud 80 eurot; toidukulud 350 eurot; kulutused transpordile 60 eurot; sidekulud 25 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 60 eurot; muud vältimatud püsikulutused 200 eurot (riided, jalatsid, mänguasjad, kodutarbed).

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus rahuldas T. G riigi õigusabi taotluse ning andis T. G riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Maakohus andis T. G riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena täies ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulud ning määras kindlaks osamaksete suuruse pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Maakohus määras, et osamakse ei või olla suurem kui 60 eurot kuus. Kohus arvestas asja tähtsust taotlejale, taotleja majanduslikku olukorda ja võimalusi. Taotlejal on püsiv sissetulek kuus nii töötasu kui ka peretoetuste näol. Taotlejal on kolm last, kuid taotleja ülalpidamisel on hetkel ainult üks laps. Taotlejale kuulub korter, sõiduk ja liikmelisus hooneühistus. Maakohus leidis, et taotleja ei ole täielikult maksejõuetu riigi õigusabi seaduse mõttes. Samas ei ole taotleja sissetulek piisavalt suur ja temale kuuluvat vara ei oleks võimalik kiiremas korras realiseerida, kuna see on ühisomandis, seega ei oleks antud hetkel võimalik vara arvel õigusabi kulusid katta. Kohus leidis, et taotleja sissetulek ei ole piisavalt suur, et taotleja võiks ise ühe maksena advokaadi teenuse eest tasuda, kuid sissetulek võimaldab tasuda õigusabi eest osade kaupa. Kuna hooldusõiguse

asjad mõjutavad ühtlasi ka laste heaolu, tuleks kohtu arvates tagada menetlusosalistele õigusabi, kaitsmaks nii nende endi kui ka laste huve. Kohus leidis, et taotleja majanduslikust seisundist lähtudes, ei ole põhjendatud anda taotlejale õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi kulud. Kohus pidas põhjendatuks anda taotlejale riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 3 sätestatud viisil, s.o kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.T. G esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus üle vaadata maakohtu määrus riigi õigusabi saamise kohta. Seoses määruskaebuse esindaja majandusliku olukorra muutumisega pole tal võimalik hüvitada osamaksetena täies ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulusid. Sotsiaalkindlustusamet otsustas lõpetada alates 01.11.2017 määruskaebuse esitajale peretoetuse maksmise seoses V. G ja I. G kasvatamisega. Alates 01.11.2017 koosneb määruskaebuse esitaja sissetulek palgast (690 eurot) ja lastetoetusest (50 eurot). Püsikulutused ühe kuu kohta on järgmised: eluasemekulud 90 eurot, kulutused toidule 350 eurot, kulutused transpordile 60 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 40 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele 60 eurot, muud vältimatud kulutused (riietus, jalatsid, mänguasjad) 100 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus andis T.G. riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena täies ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulud ning osas millega määrati kindlaks osamakse maksimaalne suurus (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega annab T.G. riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena kokku 200 euro ulatuses ning määrata osamakse maksimaalseks suuruseks 50 eurot kuus.
5.Määruskaebuse esitaja vaidlustas maakohtu määruses osas, milles maakohtu andis määruskaebuse esitajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud täies ulatuses osamaksetena. Määruskaebuse esitaja tõi välja, et käesolevaks ajaks on muutunud tema varaline olukord niivõrd, et tal ei ole võimalik hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Määruskaebusele lisatud Sotsiaalkindlustusameti otsusest nähtub, et alates 01.11.2017 lõpetati T.G. peretoetuse maksmine seoses laste V. G ja I. G kasvatamisega. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt on maakohus arvanud T. G sissetulekute hulka ka peretoetuse. Ringkonnakohus märgib, et peretoetust ei saa arvestada riigi õigusabi taotleja sissetulekute hulka, kuna tegemist on riigi poolt makstava sihtotstarbelise toetusega ning seda ei ole põhjendatud kasutada õigusabi eest tasumiseks. Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et taotleja sissetulek (eelkõige töötasu) võimaldab tasuda õigusabi eest osade kaupa. Eeltoodule tuginedes rahuldab ringkonnakohus osaliselt määruskaebuse ning tühistab osaliselt maakohtu määruse. Ringkonnakohus leiab, et arvestades T. G töötasu suurust ei ole põhjendatud anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi kulud. Küll aga T. G majanduslikust olukorrast ning tsiviilasja olemusest (hooldusõiguse üle peetav vaidlus) tulenevalt tuleb määrata maksimaalne summa, s.o 200 eurot, millises ulatuses tuleb T. G hüvitada riigi õigusabi kulud osamaksetena. Sellisel viisil on riigi õigusabi taotlejale juba varasemalt ette teada, kui palju tal tuleb riigi õigusabi kulude eest kokku tasuda ning ei ole seetõttu ka liigselt majanduslikult koormav. 200 eurot ületavas osas tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Põhjendatud on anda T.G. riigi õigusabi kohustusega hüvitada õigusabi kulud osamaksetena. Osamakse suuruseks võib määrata taotleja sissetulekut arvestades kuni 50 eurot kuus.

6.RÕS § 15 lg 8 ja TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium