Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.

 Kohtutäitur Priit Petter nõue summas 40 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet;  Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 228,63 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Vesi AS;  Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 6 612 eurot, peamine sissenõudja Cramo Estonia AS; Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud alljärgneva võlanimekirja :  SLA Group OÜ käenduslepingust tulenev nõue summas 2 373 900,87 eurot (sissenõutavaks muutunud 0 eurot);  AS Espak võlatunnistusest tulenev nõue summas 600 000 eurot (sissenõutavaks muutunud 150 000 eurot);  Swedbank AS laenulepingust nr 05-240259-EL tulenev nõue summas 310 647,73 eurot (sissenõutavaks muutunud 0 eurot);  Maksu- ja Tolliameti vastutusotsusest tulenev maksusumma tasumise nõue summas 129 287,31 eurot (sissenõutavaks muutunud 129 287,31 eurot);  AS Rudus Eesti käenduslepingust tulenev nõue summas 15 000 eurot (sissenõutavaks muutunud 15 000 eurot);  AS Cramo Eesti käenduslepingust tulenev nõue summas 4 000 eurot (sissenõutavaks muutunud 4 000 eurot). Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi kohaselt on XXX’il maksuvõlga kokku solidaarse maksukohustuse näol 129 287,31 eurot. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 3 438 161,54 eurot (millest võlgniku andmetel sissenõutavaks on muutunud 303 612,63 eurot) ning võlad suurenevad intresside, viiviste ja kohtutäiturite tasude võrra. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 3 438 161,54 eurot (millest sissenõutavaks on võlgniku andmetel muutunud 303 612,63 eurot) ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades. Samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt vara puudub, mistõttu puudub vajadus täpsema finantsanalüüsi järele. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik elab käesoleval hetkel abikaasa XXX ́ile kuuluvas majas aadressil XXX. Võlgnikul ei ole enda kinnitusel mitte mingisugust vara, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Võlgnik esitas ajutisele pankrotihaldurile 04.02.2013 sõlmitud abieluvaralepingu, millega abikaasade ühisvarasse kuulunud registriossa nr 20200401 kantud kinnistu asukohaga Lootuse pst 81 a, Tallinnas jääb XXX ́i omandisse, hüpoteegid jäävad kehtima XXX`i kandmisel kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna. Tuginedes eelpool nimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur XXX’i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist ning võlgniku vastutust Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (registrikood 10876979, pankrotis) maksuvõla eest. PankrS § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas

maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgnikuga, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist ning võlgniku vastutust Aktsiaseltsi BASIC Ehitus (registrikood 10876979, pankrotis) maksuvõla eest. Samas peab ajutine pankrotihaldur välja tooma võlgniku halva käitumise äriühingute juhtimisel, nii on võlgnik käesoleval ajal OÜ BPS (registrikood 11214247) juhatuse liige, äriühingule on tehtud kustutamishoiatus, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2011. aastal; B.EST Betoon OÜ (registrikood 12144052) juhatuse liige, äriühingule on tehtud kustutamishoiatus, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2013.aastal; Rauavalu OÜ (registrikood 12084387) juhatuse liige, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2015.aastal ja Hooneühistu Luha 23 Garaazid (registrikood 80011325) juhatuse liige, hooneühistule on tehtud trahvimäärus majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Võlgnik oli Graham Kinnisvara OÜ (registrikood 10937995) juhatuse liige, äriühing kustutati registrist 23.08.2017 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et käesoleva ettekande koostamise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete põhjal on XXX’i maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnikul on suured kohustused ning vara puudub ning arvestades kohustuste mahtu puuduvad Võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks. Võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1,31 ja 170 palub ajutine haldur kuulutada välja XXX’i pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku võlgnevuse suuruseks käesoleva aja seisuga kokku 3 438 161,54 eurot (millest sissenõutavaks on võlgniku andmetel muutunud 303 612,63 eurot) ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades, samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud, kuid võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 972 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 28 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 972 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 28 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.