Võlaõigus › Töövõtulepingud

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt osutas osaühing Advokaadibüroo Sirje Must 2014. aastal XXXile õigusteenuseid erinevates tsiviilasjades ning täitemenetlustes. Õigusteenuse tunnihinnaks oli 120 eurot (sh käibemaks) ning kostja kohustus hüvitama ka õigusteenuse osutamisega kaasnevad kulud. Hageja tasus kostja eest 50 eurot kautsjoni Riigikohtule määruskaebust esitamisel ning mis on kantud otseselt seoses tööülesannete täitmisega. XXX on jätnud büroole tasumata temale väljastatud arved 128 ja 130. Võlgnevuse kogusuurus on 2 882 eurot. Kostjal tuleb hagejale tasuda kohustuse täitmisega viivitamise eest seadusjärgne viivis kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivise suurus perioodi eest arve esitamisest 16.01.2015 arvestatud 25-päevase maksetähtajast 11.02.2015.a. kuni hagi esitamiseni on 444,80 eurot. Hageja palub välja mõista XXXilt osaühing Advokaadibüroo Sirje Must kasuks võlgnevus 2882 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 444,80 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatuna tasumata põhinõudelt 2 882 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Hageja arved nr 128 ja 130 tasuti sularahas. Õigusteenuste eest tehti algselt arve kostjaga seotud äriühingutele, arve sularahas tasumise järel aga tegi hageja esitatud arvele kreeditarve, millega esialgne arve tühistati. XXX tasus advokaat XXX 08.08.2014 kell 17 ajal XXX tänavas 4 625 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et osaühing Advokaadibüroo Sirje Must ja XXX sõlmisid õigusteenuste osutamiseks lepingu 18.02.2013, mille kohaselt Osaühing Advokaadibüroo Sirje Must pidi osutama XXXile õigusteenuseid erinevates tsiviilasjades ning täitemenetlustes ning XXX kohustus advokaadibüroole tasuma tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, mis oli lepingu sõlmimise ajal 100 eurot ning millele lisandus käibemaks. Vaidlust ei ole, et XXX kohustus tasuma ka kulude eest, mida osaühing Advokaadibüroo Sirje Must on otseselt seoses tööülesannete täitmisega kandnud. Pooled ei vaidle, et hageja on tsiviilasjas nr 2-13-61650 õigusabi osutamise raames XXXi nimel koostatud 24.01.2014 määruskaebuse (t.l. 36-39), 01.03.2014 taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks (t.l. 40-44) ning 04.03.2014 seisukoha (t.l. 45-46, 50). Vaidlust ei ole, et Harju Maakohtu 25.04.2014.a. määrusega lõpetati vaidlus tsiviilasjas nr 2-1361650 kompromissiga, kus hageja XXX kinnitas nõuete puudumist XXXi vastu (t.l. 47-49). Tuvastatud on, et eelnimetatud õigusabi osutamise eest esitas hageja kostjale XXXile tasumiseks

arve nr 128 16.01.2015 maksetähtajaga 25 päeva (t.l. 3-4, 76). Pooled ei vaidle, et hageja koostas XXXi nimel 13.01.2014.a. määruskaebus tsiviilasjas nr 2-12-12971 (t.l. 51-53) ning tasus kostja eest kautsjoni (t.l. 6). Vaidlust ei ole, et 14.02.2014 esitas hageja kostja nimel avalduse kohtutäitur Elin Vilippusele täiteasjas nr 022/2014/225 (t.l. 54-55). Tuvastatud on, et eelnimetatud õigusabi osutamise ja kautsjoni tasumise eest esitas hageja kostjale XXXile tasumiseks arve nr 130 16.01.2015 maksetähtajaga 25 päeva (t.l. 5, 7, 76). Kuna pooled ei vaidle, et poolte vahel oli kokku lepitud õigusabi teenuse osutamises ning hageja osutas kostjale õigusabi teenust ja vaidlust ei ole, et hageja on esitanud kostjale temale osutatud õigusabi teenuse eest tasumiseks arved, siis ei ole veenev kostja väide, et hoopis osaühing Advokaadibüroo Sirje Must ja Smartinvest OÜ sõlmisid lepingu, mille sisuks oli väidetavalt XXXi nõuete esitamine OÜ Buduaar Meedia vastu. Kostja esitatud osaühingu Advokaadibüroo Sirje Must ja Smartinvest OÜ vahel sõlmitud õigusteenuse lepingust nähtub sõnaselgelt, et see on sõlmitud OÜ Smartinvest esindamiseks (t.l.89-90), seega ei ole tõendatud kostja väide nagu OÜ Smartinvest oleks sõlminud lepingu hagejaga kostja esindamiseks. Asjaolu, et OÜ Smartinvest kohustub temale esitatud arved tasuma ja võib tasuda arveid sularahas, sel ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ja neid kostja väiteid kohus ei hinda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 järgi käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 628 lg 2 järgi peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale tasunud kostjale osutatud õigusabiteenuste eest ja kostja eest tasutud kautsjonisumma arvetel märgitud summadena kokku 2 882 eurot. Hagiavalduse kohaselt on XXX kostja volitatud esindajana 16.01.2015 e-kirjas hagejale teatanud, et arved on tema poolt tasutud sularahas vandeadvokaadile XXX (t.l. 8-10), samas on vandeadvokaat XXX, kes vahetult osutas Osaühingu Advokaadibüroo Sirje Must kaudu kostjale õigusabi teenust, et temale ei ole arvetel kajastatu eest tasu makstud (t.l. 11-12). Kuna XXX ekiri, et ta on XXX õigusabiteenuse eest tasunud ja XXXa kinnitus, et tema ei ole raha saanud on teineteisele risti vastu käivad, siis ei ole kohtul ühe poole kirjalikku kinnitust raha üleandmise või mittesaamise kohta põhjust rohkem usaldada kui teise poole väidet, et tema ei ole raha saanud. Vaidlust ei ole, et raha üleandmise kohta hageja kostjale mingit kinnitust andnud ei ole. Samas ei ole XXX ekirjast 16.01.2015 võimalik järeldada kas XXX on kostjale väidetavalt tasudes 4 625 eurot tasunud 2 882 eurot seoses õigusabi osutamise eest XXXile arvete nr 128 ja 130 alusel. Vaidlust ei ole, et nii hageja kui XXXi kui XXXiga seotud ettevõtete jaoks osutas hageja erinevates menetlustes õigusabiteenuseid, mistõttu kostja väide, et väidetav XXX poolt üleantud raha hagejale toimus XXXi eest arvete nr 128 ja 130 alusel ei ole veenev. Kostja väide ei ole veenev ka seetõttu, et kostja on menetluse kestel ka väitnud, et hageja esitas arveid alguses kostjaga seotud äriühingutele, arve tasumise järel tehti aga väidetavalt kreeditarve ja tühistati esialgne arve (t.l. 76). Seega kostja vastuväidete kohaselt võis XXX tasuda siiski hagejale hoopis kostjaga seotud äriühingute arveid. Kostja oma väidet, et tema on tasunud temale esitatud arved nr 128 ja 130 tõendanud ei ole. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja on jätnud täitmata pooltevahelisest lepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale kostjale osutatud õigusabiteenuse eest esitatud arve 128 ja arve nr 130 alusel 2 882 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 882 eurot võlgnevuse katteks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna pooled viiviseintressis rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral kokku ei leppinud, siis on põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud pole. Pooled ei vaidle, et kostjale on arved edastatud 16.01.2015 ning arvestades 25-päevast maksetähtaega, siis on põhjendatud viivise väljamõistmine kostjalt 11.02.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o. 12.01.2017 444,80 eurot (2882 x 505/365 x 8,05% + 2882 x 196/365 x 8% = 444,80). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summalt 2 882 eurot alates 13.01.2017 s.o. peale hagiavalduse esitamist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 30.10.2017, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule, õigusabile ja sõidukuludele. Lisaks on hageja 30.10.2017 kohtuistungil teatanud, et tal on tekkinud menetluskulud seoses 30.10.2017 kohtuistungil hageja esindaja viibimisega vastavalt kohtuistungi aja kestvusele. Hageja palub märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 3 326,80 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 325 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest (t.l. 33) on hagi esitamiselt õigesti tasutud 325 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: Toiming Aeg Tõenditega tutvumine ja 12.01.2017 hagiavalduse koostamine 3,3 h Kohtu nõudel 23.01.2017 täpsustuse kootamine 1h Kostja vastusega tutvumine, tõendite kogumine ja hagi vastusele 20.02.2017 1,5 h arvamuse koostamine Kostja taotlusega tutvumine ja sellele 04.04.2017 seisukoha koostamine 0,7 h 10.04.2017 istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 1,75 h 15.05.2017 seisukoha koostamine kostja 03.05.2017 taotlusele 1h Kostja 17.05.2017 seisukohaga tutvumine ja 20.10.2017 0,7 h istungiks ettevalmistamine 30.10.2017 kohtuistungil osalemine 0,5 h

KOKKU

10,45 h Kohtu hinnangul on hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunni eest ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 120 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 10,45 tundi ning lähtudes tunnihinnast 120 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 1 254 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja arvestuste kohaselt on tal esindaja sõidukulule seoses kohtuistungitel osalemisega kulunud arvestuslikult XXX 0,3 eurot kilomeetri kohta, kokku 205 kilomeetri vahemaa läbimiseks 123 eurot kaks korda, seega kokku 246 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja sõidukulud on põhjendatud ja vajalikud. Lähtudes eeltoodust on kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 1 825 eurot (325+1 254+246) ja kosjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1 825 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.