Kostja 2: SMB Finance OÜ (RK Mustamäe tee 4, Tallinn)
xxx,
Kostja 3:
Kostja lepinguline esindaja:
Mihkel Nukka (UniLaw Õigusbüroo; Kompanii 10, 51007 Tartu; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta A. N.i hagi rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda.
Välja mõista A. N.ilt riigituludesse hagi esitamisel vähem tasutud riigilõiv 260 (kakssada kuuskümmend) eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.
3.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel maakohtu 05.10.2017.a. hagi tagamise määrusega seatud arest OÜ Almikor (registrikood 11018635) osadele ja kustutada käsutuskeeld äriregistrist, kustutada Maanteeameti Liiklusregistris OÜ Almikor omandis olevale sõidukile Renault Trafic (reg märk xxx; vin kood VF1FLBHB8BV402144) seatud käsutamise keelumärge.
4.Kohtuotsus saata menetlusosalistele, pärast jõustumist tühistamiseks äriregistrile ja Maanteeameti Liiklusregistrile.
hagi
tagamise
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sai hageja 28.08.2017.a. teada, et ei ole enam OÜ Almikor omanik. Pärast hageja pöördumist kohtutäitur Kristel Maalmani poole saadeti hageja e-mailile 28.08.2017.a. enampakkumise akt. Enampakkumise aktist tuleneb, et täiteasja nr 095/2009/6410 raames on hagejale kuulunud äriühing võõrandatud 2 631, 47 euro eest enampakkumisel, mis toimus 23.08.2017.a. Hageja esitas kohtutäiturile viimase tegevuse peale kaebuse 29.08.2017.a., millega palus enampakkumise akti ja sellega seotud toimingud tühistada. Kohtutäitur jättis hageja kaebuse rahuldamata Otsuse sai hageja kätte 28.09.2017.a.
2.Hageja leiab, et täitemenetluse läbiviimisel on oluliselt rikutud täitemenetluse seadust. Hagejat ei teavitatud enampakkumise läbiviimisest ega äriühingu osade arestimisest. Hagejale ei ole kätte toimetatud enampakkumise teadet. Hagejal ei olnud võimalust vaidlustada varale määratud ebaõiget alghinda ega astuda samme enampakkumise välistamiseks. Enampakkumise aluseks oli elatise nõue (võlg) 1 621, 55 eurot. Kohtutäitur edastas 11.09.2017.a. uuesti hagejale täitedokumendid aadressil xxx, kust hageja need ka kätte sai. Nimetatud aadress on märgitud ka 23.08.2017.a enampakkumise aktis, mistõttu leiab hageja, et kostja oli teadlik hageja tegelikust elukohast. Hageja esindajale kohtutäituri poolt septembris 2017.a saadetud e-kirjad selle kohta, et enampakkumise teade ja kuluotsus on saadetud 21.07.2017 e-mailile info osade käsutamise keelumärke kohta oleks saadetud 06.06.2017.a , ei ole hageja kätte saanud. Täitetoimikust ei nähtu, et kostja oleks üritanud hageja tegelikku elukohta teada saada või et enampakkumise akt ja osade arestimise akt oleks hagejale saadetud kulleri, tähitud postiga või
muul viisil mis tagaks selle kättetoimetamise. Hageja leiab, et puudub igasugune loogiline põhjendus, mis enampakkumise akt jäeti kostjale viimase elukohta kätte toimetamata. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur määras varale ebamõistlikult madala hinna. Tegemist oli toimiva äriühinguga kellele kuulus mootorsõiduk. Hageja on seisukohal, et kohtutäituri otsuses hageja kaebuse läbivaatamise kohta esitatud vastuväited ei ole asjakohased. Hageja teadmata võõrandati talle kuulunud vara oluliselt alla turuhinna, millega põhjustati hagejale varaline kahju.
3.Hageja leiab, et enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks kuna vara arestimine oli tühine ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, hagejale ei toimetatud kätte täitmisteadet, hagejat ei teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Hageja palub tunnistada enampakkumine, mille käigus võõrandati kostja V. G. osaühing Almikor (RK 11018635) kehtetuks ning menetluskulud jätta kohtutäitur Kristel Maalmani kanda.
KOHTUTÄITURI VASTUVÄITED
4.Kohtutäitur Kristel Maalman ei nõustu A. N.i esitatud hagiavaldusega ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et täitmisteade toimetati hagejale kätte TsMS § 326 kohaselt ning ei ole usutav, et võlgnik alates arvelduskontode arstimisest ei ole kordagi soovinud oma arestitud kontosid kasutada. Hageja on 28.08.2017.a kinnitanud et kasutab meiliaadressi xxx Kuna täitedokumendiks on õigeksvõtuotsus, oli hagejal õiguslik kohustus tutvuda täitemenetluse dokumentidega, oli võimalik kohtutäiturilt teavet saada ning on väheusutav, et ta ei teadnud 8 aasta jooksul täitemenetlusest. Kostja on seisukohal, et hageja on hoidunud täitemenetlusest kõrvale kõiki võimalusi kasutades. Kostja väidab, et vara hinna määramisel lähtuti registriandmetest, mille kohaselt oli vara väärtus 40 000 krooni. Arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud ning seda tähtaegselt vaidlustatud ei ole. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud.
KOSTJA V. G.I VASTUVÄITED
5.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kohtutäitur Kristel Maalman on omalt poolt teinud kõik, et teavitada hagejat oma tegevusest täitemenetluse raames. Enampakkumise läbiviimisel on kohtutäitur järginud kõiki menetlusnorme. Kostja veendus isiklikult, et kõik teated on kohtutäitur Ametlikes Teadaannetes avaldanud. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et vara hind enampakkumisel oli liiga madal. Hageja väidab, et OÜ Almikor nimel oli registreeritud sõiduauto ning see oleks pidanud tõstma vara väärtust. Hageja jätab aga tähelepanuta, et enampakkumisel müüdi vaid tema osakuid OÜ-s Almikor.
KOSTJA SMB FINANCE OÜ VASTUVÄITED
Kostja on seisukohal, et nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on aegunud.
Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et sai enampakkumise akti kätte 28.08.2017.a. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud kohtule 02.10.2017.a so 35 päeva pärast seda, kui hageja sai kätte enampakkumise akti. TMS § 223 lg 1 tulenevalt on tähtaeg enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks 30 päeva enampakkumise akti kättetoimetamisest. Kostja taotleb TsÜS § 142 lg 1 alusel aegumise kohaldamist kuna hageja nõue aegus 27.09.2017.a. Kostja palub kohtul tulenevalt TsMS § 449 lg 3 kohaldada aegumist, teha asjas vaheotsus lõppotsusena, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi on aegunud.
8.Hageja palub hagiavalduses tunnistada 23.08.2017.a. täiteasjas nr 095/2009/6410 toimunud enampakkumine, mille käigus võõrandati kostja V. G. osaühing Almikor (RK 11018635), kehtetuks. Kostja SMB Finance OÜ on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Hageja on mööda lasknud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 sätestatud 30 päevase hagi esitamise tähtaja. Kostja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 tuginedes vaheotsuse (lõppotsusena) tegemist. SMB Finance OÜ taotlusega nõustus ka kohtutäitur Kristel Maalman (tl 103).
9.Hageja vaidleb kostja taotlusele vastu, märkides, et hageja ei ole hagiavalduses kinnitanud enampakkumise akti kättesaamist 28.08.2017.a. Hageja kinnitab, et nimetatud kuupäeval akt küll hagejale edastati, kuid ta tutvus sellega hiljem, septembrikuu alguses. Hageja esitas eelnevalt tähtaegselt kaebuse kohtutäiturile viimase tegevuse peale vastavalt TMS § 217. 01.09.2017.a teatas kohtutäitur hagejale kaebuse (tühistada enampakkumine) läbivaatamise aja, kuid ei teatanud hagejale, et sel viisil ei ole tal võimalik oma õigusi kaitsta. Kohtutäituri otsuse, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata, sai hageja kätte 28.09.2017.a. Hageja on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on eelkirjeldatut arvesse võttes esitatud kohtule tähtaegselt. Hageja lisab, et juhul kui kohus leiab hagi olevat esitatud tähtaega ületades, taotleb tähtaja ennistamist, sest kohtutäitur kui ametiisik on oma tegevusega loonud olukorra, kus hagejale jäi arusaam, et tema valitud viisil on võimalik soovitud eesmärki saavutada (tl 107-108).
10.Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja kinnitab hagiavalduses üheselt, et enampakkumise akti sai ta kätte 28.08.2017.a (tl 34). Eeltoodut kinnitab ka hageja järgnev tegevus: 29.08.2017 esitab hageja kaebuse kohtutäiturile viimase tegevuse peale (tl 25-26), kohtutäitur teavitab 01.09.2017.a. kaebuse läbivaatamise ajast (tl 4, 107, 110). Kohtutäiturile esitatud kaebuse sisust on üheselt mõistetav, et hageja on enampakkumise akti kätte saanud ja sellega tutvunud (muuhulgas on enampakkumise akt märgitud ka kaebuse lisana).
Seega ei ole eluliselt usutav hageja väide, et 28.08.2017 edastati küll enampakkumise akt, kuid A. N. tutvus sellega hiljem.
11.TMS § 223 lg 1 sätestatud 30 päevane hagi esitamise tähtaeg on aegumistähtaeg, mitte õigust lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu 14.11.2007.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 p 10). Aegumistähtaeg on tähtaeg, mille möödumisel kaob võimalus nõuet maksma panna, kui võlgnik esitab aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eeltoodust tulenevalt kohus omal algatusel aegumist kohaldada ei saa. Seetõttu erineb menetluslik seis aegumistähtaja puhul olukorrast, kus on tegemist õigust lõpetava tähtajaga.
12.Hageja taotlus ennistada hagi esitamise tähtaeg põhjusel, et kohtutäitur ametiisikuna on loonud olukorra, kus hagejale jäi arusaam, et tema valitud viisil on võimalik oma õigusi kaitsta, on põhjendamatu. Aegumistähtaja ennistamine ei ole võimalik, kuid aegumine võib teatud asjaolude esinemisel peatuda või katkeda. Käesoleval juhul asjaolusid, millest tulenevalt oleks aegumine katkenud või peatunud, ei ole (vt TsÜS § 158-169). Kaebuse esitamine kohtutäiturile viimase tegevuse peale täitedokumendi täitmisel ei peata TMS § 223 lg 1 sätestatud 30 päevast hagi esitamise tähtaega ega asenda hagi esitamist kohtule. Lisaks osundab kohus, et kaebuste menetlemisel kohtutäituri tegevuse peale osales A. N. lepingulise esindaja osavõtul, mistõttu on ainetu viidata võlgniku teadmatusele või eksitamisele. Lepingulise esindaja ülesanne on valida kliendi jaoks asjakohased ja efektiivsed õiguskaitse võimalused.
13.Vastavalt TsMS § 449 lg 3 võib kohus teha taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et A. N.i nõue on aegunud ning jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 449 lg 3 alusel on käesolev otsus lõppotsus.
14.Maakohtu 05.10.2017.a. määrusega (tl 52-53) rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja seati keelumärked OÜ Almikor osadele äriregistris ning OÜ Almikor sõidukile Renault Trafic Maanteeameti Liiklusregistris. Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tühistab 05.10.2017.a määrusega rakendatud hagi tagamise.
Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule. Viidatud sättest tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hagi jääb rahuldamata, järelikult kannab menetluskulud hageja.
16.Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu nõutust vähem. Hagile lisatud maksekorralduse (tl 11) kohaselt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 65 eurot, arvestusega 15 eurot hagi ja 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamise eest.
Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 tuleb 15 eurot tasuda riigilõivu kaebuse esitamise kohtutäituri otsuse peale. Käesoleval juhul on hageja maakohtule esitanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, mitte kaebuse kohtutäituri otsuse peale (TMS § 218) ning riigilõivu tuleb tasuda vastavalt vara väärtusele (2631, 47 eurot, TsMS § 122 lg 2, § 126 lg 1) ehk 275 eurot (hagihinnalt kuni 3000 eurot, vt RLS Lisa 1). Eeltoodust tulenevalt on hageja hagi esitamisel tasunud lõivu 260 eurot ettenähtust vähem ning kohus nõuab vähemtasutud lõivu TsMS § § 147 lg 3, § 179 lg 1 tuginedes hagejalt riigituludesse välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.