1.If&C Insurance AS hagi I. S.`i vastu 1 439,99 euro tekitatud kahju nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt I. S.’ilt hageja If&C Insurance AS (arveldusarve nr. EE243300332038600001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis) kasuks 13.01.2016 liiklusõnnetusega tekitatud kahju summas 1 439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) eurot 99 senti.
Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja I. S.`i kanda ja välja mõista I. S.’ilt If&C Insurance AS kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 200 (kakssada) eurot.
4.Välja mõista I. S.’ilt If&C Insurance AS kasuks viivis menetluskuludelt (200 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.If&C Insurance AS esitas 16.08.2017 Viru Maakohtule hagi I. S.`i vastu 1 439,99 euro tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 13.01.2016 kell 10:15 asukohas Kaare 7, Jõhvi juhtum, milles sai kannatada B. O. ́le kuuluv Honda CR-V, reg nr xxx. Kahju tekitati I. S. ́le kuuluva ja N. S.`e poolt juhitud sõidukiga Ford Escort, reg nr xxx. 15.10.2015 on sõlmitud liikluskindlustuse kindlustus-poliis nr 3K1101011043585 kindlustusperioodiga 07.11.215-06.12.2015. Perioodil 07.12.2015 kuni 13.01.2016 (kaasa arvatud) uut liikluskindlustuse poliisi sõidukile Ford Escort, reg nr xxx sõlmitud polnud. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt, kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Sõidukile Ford Escort, reg nr xxx tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku E42160560L. Sõidukile Ford Escort, reg nr xxx taastusremondi teostas Kahjukäsitluskeskus OÜ, kooskõlastades remontööde mahu ja maksumuse hagejaga, mille kohta hageja väljastas garantiikirja. Hageja hüvitas Kahjukäsitluse keskus OÜ-le sõiduki remondikulud summas 1439,99 eurot. Kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kuna eelmainitud sõiduki omanikuks liiklusregistri kohaselt oli kostja, siis I. S. ́i puhul ongi tegemist vastava kostjaga.
Peale tekitatud kahju summas 1 439,99 eurot palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 155 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, kokku summas 200 eurot, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni täies ulatuses (tl. 13-31)
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esindaja esitas 04.09.2017 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Hagiavalduse kohaselt toimus 13.01.2016.a. Jõhvis Kaare tn 7 juures juhtum, milles sai kannatada B. O.ile kuuluv Honda CR-V, reg nr xxx. Avalduse kohaselt tekitati kahju I. S.ile kuuluva ja N. S. poolt juhitud sõidukiga Ford Escort, reg nr xxx. Hageja väite kohaselt on sõidukile Ford Escort reg nr xxx tekitatud kahju osas kindlustusselts avanud kahjutoimiku E42160560L ning sõidukile Ford Escort, reg nr xxx taastusremondi teostas Kahjukäsitluskeskus OÜ. Kahjuhüvitamise otsuse E42160560L/01 kohaselt hüvitati kannatanule vara rikkumise kahju summas 1439,99 eurot. Hüvitise saajaks on märgitud Kahjukäsitluse keskus OÜ. Kahjukäsitluse keskus OÜ arve nr 7548 kohaselt on taastusremonti teostatud sõidukile Honda CR-V, reg nr xxx. Eeltoodust tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks hageja väide selle kohta, et sõidukile Ford Escort, reg nr xxx on Kahjukäsitluskeskus OÜ taastusremonti teostanud. Kostja pööras tähelepanu sellele, et 15.11.2015.a. müüs kostja temale kuuluva sõiduauto Ford Escort, reg nr xxx A. K. (K.), ning andis koos sõidukiga uuele omanikule üle võtmed ja dokumendid. Liikluskindlustuse puhul on tegemist sõiduki valdaja vastutuskindlustusega, mille alusel hüvitatakse sõiduki valdaja poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Sõiduauto Ford Escort, reg nr xxx valdajaks ei olnud liiklusõnnetuse hetkel I. S.. Valdus on tegelik võim asja üle ning valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle. Alates 15.11.2015.a. kuulub sõiduauto Ford Escort, reg nr xxx A. K.le. Lähtuvalt eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda(tl. 41-43).
ASJA EDASINE KÄIK
3.Hageja esindaja esitas 18.092017 kohtule hagiavalduse täpsustuse. Hageja täpsustas, et sõidukile Honda CR-V, reg nr xxx teostas taastusremondi Kahjukäsitluse keskus OÜ, arve nr 7548, kooskõlastades remontööde mahu ja maksumuse hagejaga, mille kohta hageja väljastas garantiikirja. Hageja hüvitas Kahjukäsitluse keskus OÜ-le sõiduki remondikulud summas 1439,99 eurot. Kõikides hageja poolt lisatud dokumentidest on üheselt näha, et taastusremondi teostas Kahjukäsitluse keskus OÜ, kellele hageja tasus tehtud taastusremondi eest. Kostja arvates ei ole kostja vastavaks kostjaks käesolevas asjas, sest kostja on juba 15.11.2015 liiklusõnnetuses osalenud sõiduki võõrandanud. Hageja eelneva kostja väitega ei nõustu, kuna LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Hageja on koos hagiavaldusega kohtule esitanud ARK toimingute väljavõtte, mille kohaselt 09.05.2015 on sõiduki Ford Escort, reg nr xxx omanikuna sisse kantud I. S.. 15.03.2016 ARK arhiivi kande kohaselt on sõiduki Ford Escort, reg nr xxx omanikuna sisse kantud A. K. Seega, perioodil 09.05.2015-15.03.2016 oli registrijärgseks sõiduki Ford Escort, reg nr xxx omanikuks I. S.. Hagetav kahju toimus 13.01.2016. Kuna sõiduki Ford Escort, reg nr xxx omanikuks liikluskahju toimumise ajal (13.01.2016) oli liiklusregistri kohaselt kostja (ARK andmed), siis I. S. ́i puhul ongi tegemist vastava kostjaga. Ülaltoodust lähtuvalt palus hageja hagi rahuldada täies ulatuses (tl. 47-48).
4.08. novembril 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 24. novembrini 2017.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
07.detsembril 2017 kell 16.00 kantselei kaudu.
5.Hageja esindaja esitas 24.11.2017 vastuse, milles jäi hagiavalduse täpsustuses esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. (tl. 56).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
7.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 13.01.2016 kell 10:15 toimus asukohas Kaare 7, Jõhvi juhtum, milles sai kannatada B. O. ́le kuuluv Honda CR-V, reg nr xxx. Kahju tekitati N. S.`e poolt juhitud sõidukiga Ford Escort, reg nr xxx; 2) 15.10.2015 on sõlmitud liikluskindlustuse kindlustuspoliis nr 3K1101011043585 kindlustusperioodiga 07.11.215-06.12.2015. Perioodil 07.12.2015 kuni 13.01.2016 (kaasa arvatud) uut liikluskindlustuse poliisi sõidukile Ford Escort, reg nr xxx sõlmitud polnud; 3) Sõidukile Honda CR-V, reg nr xxx (vastavalt hagi täpsustusele, hagiavalduses on märgitud Ford Escort, reg nr xxx, mille osas kostja esitas vastuväite, sõiduki Honda CR-V, reg nr xxx osas kostja vastuväidet ei esitanud) tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku E42160560L; 4) Sõidukile Honda CR-V, reg nr xxx taastusremondi teostas Kahjukäsitluse keskus OÜ, kooskõlastades remontööde mahu ja maksumuse hagejaga, mille kohta hageja väljastas garantiikirja; 5) Hageja hüvitas Kahjukäsitluse keskus OÜ-le sõiduki remondikulud summas 1439,99 eurot.
8.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kes oli liiklusjuhtumi toimumise ajal sõiduki Ford Escort, reg nr xxx omanikuks, kas kostja I. S., või mitte, so kes on antud asjas kohaseks kostjaks. Hageja arvamuse kohaselt on kostjaks I. S., kes Liiklusregistri andmebaasi (tl. 24) kohaselt oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal sõiduki Ford Escort, reg nr xxx omanikuks. Kuna sõidukil puudus 13.01.2016, so liiklusjuhtumi toimumise ajal kehtiv kindlustuspoliis, siis vastutab I. S. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 alusel kindlustuskohustuse täitmise eest. Nõude esitamist kostja vastu põhjendas hageja sellega, et kuna kostja oli liiklusjuhtumi ajal liiklusjuhtumis osalenud sõiduki Ford Escort, reg nr xxx omanik, sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus ning sõiduk ei oleks tohtinud liikluses osaleda, siis LKindlS § 55 alusel tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu.
9.LKindlS § 7 lg 1 kohaselt, kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Vastavalt LKindlS § 3 lg 1, 2, kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Kostja arvamuse kohaselt ei ole tema kohaseks kostjaks, kuna kostja väitel võõrandas ta sõiduki Ford Escort, reg nr xxx 15.11.2016 A. K.`le, andes koos sõidukiga uuele omanikule üle võtmed ja dokumendid. Seega ei olnud kostja liiklusõnnetuse hetkel sõiduki omanikuks ning vastutama peaks see isik, kelle valduses sõiduk oli.
10.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid.
11.Hageja poolt on tõendatud 13.01.2016 kahjustuste tekitamine N. S.`e poolt kostjale kuuluva sõiduki juhtimise tagajärjel (tl. 16-18; 26); samuti on tõendatud hageja poolt kahju hüvitamine Kahjukäsitluse keskus OÜ-le (tl. 21; 38). Hageja poolt esitatud Liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et liiklusjuhtumi toimumise ajal, so 13.01.2016 kuulus sõiduk Ford Escort, reg nr xxx I. S.`ile (tl. 24). Hageja poolt on tõendatud, et 13.01.2016 puudus sõidukil Ford Escort, reg nr xxx kehtiv kindlustuspoliis, seega ei oleks tohtinud sõiduk liikluses osaleda (kindlustuspoliis kehtis ajavahemikul 07.11.2015-06.12.2015, tl. 19-20).
12.Kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt oli sõiduk Ford Escort, reg nr xxx 15.11.2015 võõrandatud uuele omanikule, so A.K.`le. Kostja võis ju tõepoolest sõiduki nimetatud isikule võõrandada, andes üle ka võtmed ja dokumendid, kuid kuna kostja ei vormistanud omanikuvahetust Maanteeametis, siis on 13.01.2016 sõiduki omanikuks ta ise. Kostja, jättes omanikuvahetuse õigel ajal vormistamata, võttis endale riisiko kõikide sõidukiga seotud võimalike saabuvate asjaolude/nõuete suhtes. Kohus tuvastas, et omanikukanne on vormistatud 15.03.2016 ning alates sellest ajast on sõiduki Ford Escort, reg nr xxx omanikuks A.K. (tl. 24). Antud asjaoludest lähtuvalt on paljasõnalised kostja väited selle kohta, et 13.01.2016, so liiklusjuhtumi toimumise ajal, ta ei olnud enam sõiduki omanik – antud väide on ümber lükatud Liiklusregistris sisalduvate andmetega. LKindlS 21 lg 4 kohaselt, Liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul lähevad lepingust tulenevad kindlustusvõtja õigused ja kohustused üle kindlustuskohustusega isikule liiklusregistris kindlustuskohustusega isiku kohta kande tegemisest arvates. Vastavalt kohaldatakse võlaõigusseaduse §-des 495–498 ja §-s 524 sätestatut. Seega läksid lepingust tulenevad kindlustusvõtja õigused ja kohustused A. K.`le üle alates 15.03.2016, so alates kande tegemisest Liiklusregistris. Vastavalt LKindlS § 55 kohaselt, kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.
13.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel vastavalt VÕS § 127. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
14.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 1439,99 eurot. Kahjukäsitluse keskus OÜ poolt 24.02.2016 esitatud arve nr. 7548 kohaselt oli sõiduki Honda CR-V, reg nr xxx remonditööde maksumus 1439,99 eurot (tl. 21). Hageja esitas nimetatud arve tasumise kohta maksekorralduse (tl 38).
15.Kostja on küll hageja nõudele vastu vaielnud, väites, et ta ei olnud liiklusõnnetuse ajal sõiduki Ford Escord, reg nr xxx omanikuks, kuid ta ei ole oma vastuväiteid mitte millegagi tõendanud.
Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1439,99 eurot. Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja I. S.`i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 200 eurot (riigilõiv). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 200 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
17.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
18.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.