Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

1(10)

2-17-7977

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja OÜ Estin Warehousing osanik. OÜ Estin Warehousing peadirektor Diana Zheliaskova, kes on üheaegselt OÜ Estin Warehousing juhatuse liige, saatis 03. veebruaril 2017 hagejale teate, et 16. veebruaril 2017 kell 16:30 aadressil XXXX, toimub OÜ Estin Warehousing osanike koosolek ja koosoleku päevakorras on ainult üks küsimus: tehingu „Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolek“ heaks kiitmine. Osanike koosoleku kokkukutsumise teatele oli lisatud tehingu projekt. Koosolekul 16. veebruaril 2017 osalesid hageja ja veel üks osanik Vladimir Isaev. OÜ Estin Warehousing põhikirja p 3.7 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb mitte vähem kui 2/3 osadega esindatud häältest. Hageja ja Vladimir Isaevi hääled ei andnud häälte vajalikku kogust ja koosolek ei olnud otsustusvõimeline. Osanikud otsustasid teha vaheaja ja jätkata koosolekut 20. veebruaril 2017 kell 18:00 aadressil XXX. OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosolekul kiideti häälteenamusega heaks tehingu „Võlatunnistus ja sündtäitmise allumise nõusolek“ tegemine. Koosoleku protokoll oli esitatud Narva notarile Tatjana Boitsovale ja tehing oli notari poolt tõestatud. Hageja leiab, et 20. veebruari 2017 osanike koosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Samal ajal hageja arvab, et koosoleku otsused on seadusvastased ja on alus nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. OÜ Estin Warehousing 16. veebruari 2017 osanike koosoleku ega 20. veebruari 2017 osanike koosoleku kokkukutsumisel ei koostanud koosoleku kokkukutsuja päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõud ega ei teatanud kohast, kus oleks olnud võimalik otsuse eelnõuga tutvuda. Sellega oli rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. OÜ Estin Warehousing osanike 16. veebruari 2017 koosolekul ei olnud esindatud vajalikud hääled ja seetõttu ei olnud koosolek otsustusvõimeline. Kuna koosolek ei olnud otsustusvõimeline, siis OÜ Estin Warehousing juhatusel oli kohustus koosoleku päevakorra muutmata kokku kutsuda uus koosolek, mis oli pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata ja uue (nn teistkordse või korduva) koosoleku kokkukutsumise teate pidi juhatus saatma osanikele mitte varem kui 19. veebruaril 2017 ja mitte hiljem kui 26. veebruaril 2017. Nagu tuleneb 16. veebruari 2017 osanike koosoleku protokollist, ei kutsunud juhatus kokku uut koosolekut sama 2(10)

2-17-7977 päevakorraga, vaid osanikud ebaseaduslikult otsustasid teha vaheaja ja jätkata koosolekut 20. veebruaril 2017 teisel aadressil. Hageja arvab, et koosoleku töös vaheaja tegemine kvoorumi puudumise tõttu ei vasta seaduses sätestatule ja koosoleku töö jätkamist nelja päeva möödumisel tuleb tõlgendada teistkordse koosoleku kokkukutsumisena ja seda mittepädeva juhtorgani poolt (20. veebruari 2017 koosolekust teatas teistele osalejatele hageja, kes ei kuulu OÜ Estin Warehousing juhatusse ja kes ei olnud pädev kokku kutsuma osanike uut koosolekut). Hageja arvab, et hageja poolt viidatud rikkumised koosoleku kokkukutsumisel on olulised ja 20. veebruari 2017 osanike koosolekul vastu võetud otsused ei olnud heaks kiidetud hageja poolt. Seega OÜ Estin Warehousing 20. veebruari 2017 osanike koosoleku otsused on tühised. OÜ Estin Warehousing osanike 16. veebruari 2017 koosoleku päevkorras oli ainult üks küsimus: tehingu „Võlatunnistus ja sündtäitmise allumise nõusolek“ heaks kiitmine. Nagu on nähtav koosoleku kokkukutsumise teatest, tehingu projekt oli lisatud teate juurde. Koosolekul 20. veebruaril 2017 oli heaks kiidetud nii lisatud tehingu projekt kui ka veel teised tehingud, teavet ega põhjendusi mille kohta ei olnud hagejale esitatud. Hageja leiab, et 20. veebruari 2017 koosolek võttis vastu otsused küsimuste kohta, mis ei olnud kajastatud koosoleku päevakorras ilma koosolekul osalevate osanike vastava nõusolekuta. Kui kohus ei tuvasta OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsuse tühisust, siis esineb alust nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks seaduse (ÄS § 1711 lg 3) rikkumise tõttu. Hageja palub tuvastada, et OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused on tühised. Alternatiivse nõudena palub hageja tunnistada kehtetuks OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle, et hageja oli teadlik, kus ja millal toimub 16. veebruaril 2017 korraldatud osanike koosolek ning mida seal otsustatakse. Hageja kinnitas samuti, et ta on koosolekul isiklikult osalenud. Nimetatud koosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. Hageja koos teise koosolekul osalenud väikeosanikuga on ise otsustanud korraldada koosoleku selliselt, et teha vaheaeg ja jätkata seda 20. veebruaril 2017. Puudub vaidlus, et 20. veebruaril 2017 toimunud koosolekul oli esindatud kõik osanikud. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja isiklikult osales 20. veebruari 2017 koosolekul ja osales sealjuures ka otsuste tegemisel. Hageja ei ole osanike koosolekul suuliselt ega protokollis vastuväiteid esitanud. Seega ei lugenud hageja, et tema õigusi või huvisid oleks rikutud. Märkimisväärne on asjaolu, et koosoleku korraldamise formaadi kohta (vaheaja tegemine uue koosoleku läbiviimise asemel) on hageja ise otsustanud ja see ei tekitanud vastuväited ei hagejal ega teistel osanikel. Kostja arvates ei ole 20. veebruaril 2017 otsused tühised. Koosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorra sõnastus piisavalt selge, et selle alusel võiks mõistlik osanik järeldada, mida koosolekul arutatakse, et hääletamiseks end ette valmistada. Koos teatega oli hagejale edastatud ka võlatunnistuse projekt. Kostja leiab, et otsuse eelnõu eesmärgiks on teha selgeks, mille kohta konkreetselt kavatseb koosolek otsused teha. Antud juhul oli teatest piisavalt selge, mida otsustatakse. Kostja leiab, et koosoleku seaduslikkust tuleb hinnata arvestades seejuures ka selle läbiviimise otsuse ajaloolist kujunemist. Hageja ise otsustas 16. veebruaril 2017 toimunud koosolekul määrata uue koosoleku läbiviimise aja ja koha ning oma otsusega ise lõi olukorra, milles 20. veebruari 2017 koosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine võib olla küsitav. Samas 16. 3(10)

2-17-7977 veebruari 2017 koosoleku protokolli kohaselt tehti hagejale ülesandeks teavitada teist osanikku ja juhatuse liiget uuest koosolekust. Kostja leiab, et hageja vääralt tõlgendab äriseadustiku (ÄS) § 1721 sätteid. Viidatud paragrahvi esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik osanikud on koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. See, kas kohale tulnud osanik hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole ÄS § 1721 esimese lause järgi oluline. Teise juhtumina on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine võimalik lugeda kõrvaldatuks ÄS § 1721 teise lause järgi nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiiduga koosolekul vastu võetud otsustele. Seega esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui osanik annab allkirja koosolekul koostatavale osalenud osanike nimekirjale, kinnitab ta sellega oma kohalolu ja nõustumist koosoleku pidamisega. Võttes arvesse, et 20. veebruaril 2017.a toimunud koosolekul oli esindatud kõik osanikud ning hageja nõustumist koosoleku pidamisega, tuleb lugeda koosoleku kokkukutsumise rikkumised kõrvaldatuks. Kostja leiab, et alternatiivse nõude osas tuleb hagi samuti jätta rahuldamata. Osanike 20. veebruari 2017 koosolekul oli päevakord muudetud ainult osaliselt punkti 2 ja 3 osas. Koosoleku punktis 1 vastuvõetud otsus oli nii 03. veebruari 2017 teates, kui ka 16. veebruari 2017 koosoleku päevakorras määratud. Seega puuduvad alused 20. veebruari 2017 koosoleku otsuse antud osas kehtetuks tunnistamiseks. Kostja arvates vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt hinnata hageja õigust esitada selline nõue. Hageja osales koosolekul, kuid ei esitanud oma vastuväiteid otsusele protokollis. Seega puudub hagejal õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja ei ole ka põhjendanud, millised koosolekul vastu võetud otsused on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kostja leiab samuti, et 20. veebruari 2017 toimunud koosolek võis täiendavad küsimused päevakorda võtta. Hageja osa äriühingu osakapitalis moodustab 6265 eurot, mis on 0,6% osakapitali suurusest. Täiendavad küsimused võeti päevakorda osanike nõusolekul, kelle osa osakapitali kogu suurusest moodustas 99,4%. Seega, koosolekul oli täidetud eeldused päevakorra muutmiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Samal ajal, hageja võtab õigeks mõned kostja vastuväited. Hageja on nõus kostjaga ja võtab omaks kostja väite, et OÜ Estin Warehousing osanike 16. veebruari 2017 koosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. Ka on õige kostja seisukoht, et hageja koos koosolekul osalenud teise väikeosanikuga on ise otsustanud korraldada koosoleku selliselt, et teha vaheaega ja jätkata seda 20. veebruaril 2017. Samal ajal, võttes arvesse, et hagejal puuduvad õigusteadmised ja ta ei teadnud, mida tuleb teha kvoorumi puudumisel, ei saa 4(10)

2-17-7977 lugeda, et 16. veebruari 2017 koosolekut jätkati 20. veebruaril 2017 pärast vaheaega. Üldjuhul, 20. veebruaril 2017 toimus korduv üldkoosolek, kuna 16. veebruaril 2017 koosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. Hageja on nõus sellega, et puudub vaidlus selles, et 20. veebruaril 2017 toimunud koosolekul oli esindatud kõik osanikud. Seega, vaatamata sellele, et korduva (20. veebruari 2017) üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud kokkukutsumise korda, oli 20. veebruari 2017 koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et kõik koosoleku kokkukutsumise rikkumised olid kõrvaldatud. Hageja on nõus kostja väitega, et 20. veebruari 2017 koosoleku päevakorda oli muudetud punktide 2 ja 3 osas. Siin hageja soovib täiendada, et faktiliselt 20. veebruari 2017 koosoleku päevakorda oli täiendatud punktidega 2 ja 3, kuna varem need punktid puudusid päevakorras. Samal ajal, hageja jääb oma arvamusel, et päevakorra 1. punkti oli ka muudetud. Hageja ka arvab, et uute küsimuste koosoleku päevakorda võtmine nii, et väikeosanikul ei ole aega uute küsimuste otsustamiseks ette valmistada, aga need küsimused puudutavad ka väikeosaniku huve, ei vasta headele kommetele ja hageja ei välista, et seetõttu ÄS § 1711 lg 3 1. lause norm ei vasta Põhiseadusele. Hageja arvab, et ÄS § 1711 lg 3 sätestatud eeldused ei olnud täidetud, kuna 20. veebruari 2017 koosolekul õigustatud osanikud ei andnud selgelt väljendatud nõusolekut uute küsimuste päevakorda võtmiseks (nõusoleku andmist ei ole nähtav 20. veebruari 2017 koosoleku protokollist). Hageja pole nõus kostja väitega, et hagejal puudub õigust nõuda 20. veebruari 2017 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja küll osales 20. veebruari 2017 koosolekul, kuid ta ei saa vastutada selle eest, kas tema vastuväited olid protokollitud või ei olnud. Tuleb pöörata tähelepanu, et 20. veebruari 2017 koosoleku protokollil tegi hageja pealiskirja, et ta esitab vastuväited pärast protokolli teksti kättesaamist. Nimetatu tähendab, et 20. veebruari 2017 koosoleku läbiviimise ajal olid hagejal vastuväited, kuid ta ei saanud need kanda protokolli, kuna protokolli terviktekst tol ajal puudus. Hageja pole ka nõus sellega, et hagejal on kohustus põhjendada hagiavalduses, millised koosolekul vastu võetud otsused on vastuolus seaduse või põhikirjaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Esmane nõue Hageja palub tuvastada, et OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused on tühised, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Pooled ei vaidle, et 16. veebruaril 2017 (protokollis ekslikult märgitud 15. veebruar 2017 t.l.-9 pöördel) toimus OÜ Estin Warehousing osanike koosolek. Koosolek oli kokku kutsutud kooskõlas seaduse ja põhikirjaga, 16. veebruari 2017 koosoleku kokkukutsumise korda ei olnud rikutud. Osanike 16. veebruari 2017 koosoleku päevakorra osas oli teatatud osanikele ühest päevakorrapunktist, tehingu „Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolek“ heaks kiitmine. Osanike 16. veebruari 2017 koosolekul osales kaks osanikku kolmest, kes kokku omasid 25,5% 5(10)

2-17-7977 osaühingu häältest, ning seetõttu ei olnud osanike koosolek ÄS § 170 lg 2 ja OÜ Estin Warehousing põhikirja p 3.7 alusel otsustusvõimeline. Kohus märgib, et kui osanike koosolekul ei ole esindatud vajalik hulk hääli ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub juhatus ÄS § 171 lg 6 alusel päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. See kehtib üksnes juhul, kui uue koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut. ÄS § 1711 lg 4 kohaselt võib osanike koosolek eelnevalt päevakorda võtmata otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib osanike koosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Osanike 16. veebruari 2017 koosoleku protokolli kohaselt (t.l.-10 pöördel) tegi osanik koosolekul ettepaneku teha koosolekus vaheaeg ja jätkata koosolekut 20. veebruaril 2017, ettepaneku osas võeti vastu otsus teha koosoleku vaheaeg ja jätkata koosolekuga 20. veebruaril 2017 uuel aadressil. Samuti otsustati protokolli p 3 kohaselt (t.l.-11) teha ülesandeks P teavitada juhatuse esimeest ja osanikku S. Kohus asub seisukohale, et osanike 16. veebruari 2017 koosolekul kvoorumi puudumise tõttu oli kohale tulnud osanikel õigus otsustada uue koosoleku kokkukutsumine sama päevakorraga, mitte aga koosoleku vaheaja tegemine. Seega pidi OÜ Estin Warehousing juhatus kokku kutsuma uue koosoleku ja sellest uuesti teatama osanikele teatega, mille juhatus pidi osanikele saatma mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut, s.o ajavahemikul 19. veebruar 2017 kuni 26. veebruar 2017. ÄS § 172 lg 1 ja lg 2 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui osaühing võimaldab elektroonilist või posti teel hääletamist, tuleb teates näidata teave elektroonilise ja posti teel hääletamise korra ja tähtaja kohta. Vaidlust ei ole, et teadet uue 20. veebruari 2017 koosoleku toimumise kohta OÜ Estin Warehousing juhatus osanikele saatnud ei ole. Kohus asub seisukohale, et OÜ Estin Warehousing juhatuse poolt osanike 20. veebruari 2017 koosoleku teate osanikele saatmata jätmine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Hageja väitel oli 20. veebruari 2017 koosolekul hääletusel päevakorra punktid, millest ei olnud osanikele eelnevalt teatatud. Kostja esitas vastuväite, et 20. veebruari 2017 koosolekul muudeti päevakorda osanike nõusolekul, kelle osa osakapitali kogu suurusest moodustas 99,4%. Vaidlust ei ole, et kui osanike 16. veebruari 2017 kokkukutsumisel oli osanikele teatatud ühest päevakorrapunktist (t.l.-6) - tehingu „Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolek“ heaks kiitmine. Osanike 20. veebruari 207 koosolekul pandi hääletusele kolm päevakorrapunkti (t.l.-5354). 6(10)

2-17-7977 Võrreldes osanike 16. veebruari 2017 koosoleku toimumise teates märgitud päevakorda (t.l.-6), teatele lisatud notariaalset lepingut (t.l.-7-8), osanike 20. veebruari 2017 koosoleku protokollis märgitud päevakorra p 1. (t.l.-52), jõudis kohus järeldusele, et sisuliselt on tegemist sama päevakorrapunktiga, muutunud on vaid päevakorra punkti nimetus: „tehingu „Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise nõusolek“ heaks kiitmine“ asemel on märgitud päevakorra 1. punktiks „Laenulepingu novatsiooni heaks kiitmine“. Sisulist erinevust päevakorrapunktide osas kohus ei tuvastanud. Seega on mõlemal koosolekul arutusel sama päevakorra punkt, mille osas oli eelnevalt osanikele teatatud 16. veebruari 2017 koosoleku teates ning koos teatega edastati ka otsuse projekt. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et osanike 20. veebruari 2017 koosoleku päevakorra p 1. osas ei olnud osanikele teatatud ega olnud ka edastatud otsuse projekti. Lähtuvalt ÄS § 1711 lg 3 võib küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et 20. veebruari 2017 koosoleku päevakorda muudeti osanike nõusolekul, kelle osa osakapitali kogu suurusest moodustas 99,4%. Vaidlust ei ole, et koosolekul osalesid kõik osanikud. Osanike 20. veebruari 2017 koosoleku protokolli kohaselt (t.l.-53-54) jagunesid päevakorra muutmise küsimuse hääletamisel hääled selliselt, et poolt hääletas 768 765 häält, vastu 6265 häält ja erapooletu oli 256 265 häält. Vaidlust ei ole, et hageja osa äriühingu osakapitalis moodustab 6265 eurot, mis on 0,6% osakapitali suurusest. Seega on päevakorra muutmine otsustatud koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kelle osa osakapitali kogu suurusest moodustas 99,4%, mis on suurem kui 2/3 osakapitalist. Kohus järeldab, et päevakorra muutmisel ei rikutud seaduse ega põhikirja nõudeid. Kohus järeldab, et OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku kokkukutsumise korda oli oluliselt rikutud seetõttu, et 20. veebruari 2017 koosoleku toimumise kohta OÜ Estin Warehousing juhatus osanikele teadet ei saatnud. Muus osas kohus kokkukutsumise korra rikkumisi ei tuvastanud. Vaidlust ei ole, et OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosolekul osalesid kõik äriühingu osanikud, sealhulgas ka hageja. Hageja hääletas kõigi koosolekul vastu võetud otsuste osas. ÄS § 1721 kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-44-17 p-d 15-17 tõlgendanud ÄS § 1721 järgmiselt: „15. Kolleegium leiab, et ÄS § 1721 tuleb tõlgendada selliselt, et selles normis on sätestatud kaks võimalust, lugemaks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks. Viidatud paragrahvi esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik osanikud on koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et see, kas kohale tulnud osanik hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole ÄS § 1721 esimese lause järgi oluline. Teise juhtumina on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine võimalik lugeda kõrvaldatuks ÄS § 1721 teise lause järgi nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiiduga koosolekul vastu võetud otsustele. Seega esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Kolleegiumi arvates on selline tõlgendus

7(10)

2-17-7977 kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama.

Kohus nõustub hageja väitega, et OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku kokkukutsumise korda oli oluliselt rikutud sellega, et osanike 20. veebruari 2017 koosoleku kokkukutsumisest ei olnud OÜ Estin Warehousing juhatus nõuetekohaselt teatanud. Samas asub kohus seisukohale, et hageja osalemine ja hääletamine OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosolekul kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise ning seega on OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused kehtivad. Kohus ei tuvastanud, et OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused oleks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Hageja arvab, et uute küsimuste koosoleku päevakorda võtmine nii, et väikeosanikul ei ole aega uute küsimuste otsustamiseks ette valmistada, aga need küsimused puudutavad ka väikeosaniku huve, ei vasta headele kommetele ja hageja ei välista, et seetõttu ÄS § 1711 lg 3 esimese lause norm ei vasta Põhiseadusele. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus ei tuvastanud, et osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Samuti ei tuvastanud kohus ÄS § 1711 lg 3 esimese lause vastuolu Põhiseadusega. Kohus leiab, et hageja nõue tuvastada, et OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused on tühised, tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivne nõue Alternatiivselt, kui kohus jätab hageja nõude tunnistada OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused on tühiseks rahuldamata, palub hageja tunnistada OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused kehtetuks. 8(10)

2-17-7977 ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Vaidlust ei ole, et hagi on esitatud tähtaegselt. Lähtuvalt ÄS § 178 lg 3 teisest lausest, võib osanik, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vaidlust ei ole, et hageja kui osanik osales OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosolekul. Lähtuvalt ÄS § 171 lg 5 osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt ÄS § 304 1.–6. lõikes sätestatut. ÄS § 304 lg 1 p 6 kohaselt kantakse protokolli koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osaniku nõudel tema eriarvamuse (vastuväite) sisu. ÄS § 304 lg 2 kohaselt lisatakse üldkoosoleku protokollile koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Üldkoosoleku protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik, kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal. Kohus ei tuvastanud OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku protokollist (t.l.-52-54), et sinna oleks kantud hageja vastuväide ühegi otsuse kohta, mida koosolekul vastu võeti. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosolekul lasknud protokollida ühelegi otsusele oma vastuväite. Hageja poolt protokolli lõppu kirjutatud lauset: „Protokolli lisatakse märkused pärast protokolli koopia kättesaamist ja tutvumist lõplikus variandis.“ ei saa lugeda vastuväiteks koosolekul vastu võetud otsustele. Protokollile omakäeliselt kirjutatud märkuses ei ole hageja viidanud ühelegi otsusele, mis on koosolekul vastu võetud (protokolli kohaselt võeti vastu kolm otsust). Ka ei ole hageja märkinud ühtegi põhjendust, miks otsused ei vasta seadusele või põhikirjale või milles üldse seisneb hageja vastuväide ja millisele otsusele vastuväide esitatakse. Hageja märkust protokolli lõpus tuleb tõlgendada selliselt, et hageja soovis reserveerida endale võimaluse esitada peale protokolli kätte toimetamist märkuseid protokolli enda, mitte aga vastu võetud otsuste osas. Kohus järeldab, et hageja ei ole OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosolekul esitanud vastuväidet ühelegi vastu võetud otsusele. Et hageja osales OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosolekul, hääletas kõigi otsuste osas ja sealjuures ei esitanud otsustele vastuväiteid ega lasknud ka neid protokollida, puudub hagejal õigus OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsuseid vaidlustada, sealjuures ka nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Lisaks märgib kohus, et hageja ei osanud välja tuua ühtegi põhjust, miks on osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tunnistada kehtetuks OÜ Estin Warehousing osanike 20. veebruari 2017 koosoleku otsused tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja palub tuvastada, et äriühingu osanike koosoleku otsused on tühised. Alternatiivse nõudena palub hageja tunnistada kehtetuks äriühingu osanike sama koosoleku otsused. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 11, lg 4 p 8, § 134 lg 1 on hagihind 3500 eurot.

9(10)

2-17-7977 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt tuleb hagejal hüvitada kostjale ka vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 711 eurot. Kostja väitel on tema menetluskulud lepingulisele esindajale (kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot) 6,5 töötunni eest 650 eurot, millele lisanduvad tõlkekulud 121 eurot, kokku 711 eurot. Hageja kostja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt TsMS § 144 p 1 ja 175 lg 1 ja lg 11 leiab kohus, et kostja menetluskulud lepingulisele esindajale on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, kostja lepingulise esindaja töö mahtu 6,5 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot jääb kohtu tööpiirkonnas levinud tavalise tasu piiridesse. Seega on põhjendatud ja vajalikud kostja kulud lepingulisele esindajale summas 650 eurot. Kostja tõlkekulud ei ole menetluskulud TsMS §§ 138, 143,144 mõttes. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 650 eurot ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 650 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.