Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
06.12.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Kohtujurist
Triin Taada
Tsiviilasja number
2-17-16973
Tsiviilasi
XxxxOsaühing hagi AS Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Pooled ja nende esindajad
Hageja: XxxxOsaühing (registrikood xxxx, asukoht xxxx, epost: xxxx) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxxx Hageja esindajad: vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri (Advokaadibüroo DERLING, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja: AS Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx; e-post: xxx) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxxx Kolmas isik: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx, epost xxx) Kolmanda isiku seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
1.2 Juhul, kui XXXX täidab Kompromiss-summa tasumise kohustuse nõuetekohaselt, loetakse, et XXXX on tingimusteta ja tagasivõtmatult loobunud Kompromisssummat ületavas osas kõigist oma tsiviilasja nr 2-17-12986 vaidluse esemega seotud nõuetest XXXX vastu. 1.3 Juhul, kui XXXX rikub Kompromiss-summa tasumiskohustust mistahes ulatuses, kohustub XXXX tasuma XXXX-le hiljemalt kümne päeva jooksul mistahes ulatuses toime pandud tasumiskohustuse rikkumisest kogu tsiviilasja esemeks oleva põhinõude summas EUR 408 484,31 ja seisuga 31.08.2017 arvestatud viivisenõude summas EUR 52 143,20 (kokku EUR 460 627,51), millest on maha arvatud tsiviilasja nr 2-17-16973 põhinõue ja viivised kokku summas EUR 45 704,80, ehk tasumisele kuulub EUR 414 922,71 („Alternatiivsumma“), millisel juhul loetakse, et XXXX on loobunud Alternatiivsummat ületavas osas kõigist tsiviilasja nr 2-17-12986 vaidluse esemega seotud nõuetest XXXX vastu. 1.4 Juhul, kui XXXX-l tekib Kompromiss-summa tasumise kohustuse rikkumise tõttu Alternatiivsumma tasumise kohustus, on Kompromiss Alternatiivsumma tasumiskohustust väljendavaks täitedokumendiks. Sellisel juhul loetakse XXXX loobunuks mistahes vastuväidetest Alternatiivsumma tasumiskohustusele. 1.5 Alternatiivsumma tasumiskohustuse tekkimise hetkeks loetakse Alternatiivsumma tasumise kohustus täidetuks ulatuses, millises XXXX oli täitnud Kompromissis sätestatud tasumiskohustust Alternatiivsumma tasumiskohustuse tekkimise hetkeks. 1.6 XXXX poolt Kompromissi alusel tasumisele kuuluva mistahes summa tasumisega viivitamise korral on XXXX kohustatud maksma viivist 0,2% võlgnetavast summas päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 1.7 XXXX loetakse tingimusteta ja tagasivõtmatult loobunuks AS-i SEB Pank (garant) poolt väljastatud garantiikirjast nr xxxxxx („Garantiikiri“) summas EUR 35 250, mille XXXX esitas XXXX-le 09.05.2017 Lepingu alusel garantiiperioodil ilmnevate garantiipuuduste kõrvaldamise tagamiseks. Juhul, kui XXXX esitab Garantiikirja alusel nõude AS-i SEB Pank vastu, kohustub XXXX hüvitama XXXX-le kõik summad, mida XXXX on kohustatud maksma AS-ile SEB Pank ning lisaks sellele maksma veel täiendavalt XXXX-le leppetrahvi, mis võrdub Garantiikirja summaga. 1.8 XXXX poolt loetakse seisuga 09.05.2017 täidetuks kõik Lepingu punktis 7.2. nimetatud tingimused, mis on eelduseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Seetõttu loetakse XXXX poolt seisuga 09.05.2017 täidetuks Lepingust tulenev XXXX kohustus teostada tööd ja need XXXX-le üle anda. 1.9 XXXX kinnitab, et tal puuduvad XXXX vastu Lepingu alusel XXXX poolt teostatud tööde suhtes mistahes pretensioonid ja XXXX poolt teostatud töödes ei esine XXXX-le teadaolevalt mistahes puudusi ega vaegtöid. 1.10 XXXX loobub tingimusteta ja tagasivõtmatult Lepingu alusel teostatud töödele XXXX poolt Lepingus antud garantiist. Selguse huvides kordavad pooled üle – XXXX poolt Lepingu alusel teostatud töödele ei kohaldu mistahes garantiid. Juhul kui XXXX poolt Lepingu alusel teostatud töödes peaksidki ilmnema puudused, ei ole XXXX puuduste eest ühelgi juhul vastutav. 1.11 Kumbki pool kohustub kümne päeva jooksul Kompromissi jõustumisest saatma politseile kirjaliku teate teineteise suhtes esitatud kuriteokaebustest või -teadetest loobumise kohta. 1.12 Pooled on leppinud kokku, et Kompromiss reguleerib lõplikult tsiviilasjade nr 217-12986 ja 2-17-16973 esemeks olevad nõuded ning nõuete aluseks olevatest asjaoludest pooltele tulenevad õigused ja kohustused, mis tähendab, et
Kompromissi jõustumisest arvates on Pooltel teineteise vastu üksnes Kompromissist tulenevad õigused ja kohustused. 1.13 Pooled on leppinud kokku, et Kompromiss reguleerib lõplikult Lepingust tulenevad poolte rahalised nõuded teineteise vastu, mis tähendab, et Kompromissi jõustumisest arvates on pooltel teineteise vastu üksnes Kompromissist tulenevad õigused ja kohustused. 1.14 XXXX ja OÜ Xxxxlepivad kokku, et alates Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest loetakse XXXX ja OÜ Xxxxvahel 01.03.2016 sõlmitud ühishüpoteegi alt vabastamise avalduse, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (Tallinna notari Merle Saar-Johansoni ametitegevuse raamatu nr 479) punktidest 4.4 ja 4.5 tulenevad õigused ja kohustused täielikult lõppenuks. 1.15 Pooled on leppinud kokku, et kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 3 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XxxxOsaühing hagi AS Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Pooled esitasid 29.11.2017 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi tsiviilasjades nr 2-1712986 ja 2-17-16973. Pooled kinnitavad, et nad tegutsevad kompromissi sõlmimisel ja täitmisel heas usus, tuginedes eeldusele, et kõik teise poole poolt antud kinnitused vastavad tegelikkusele ning pooled täidavad nõuetekohaselt kõik endale kompromissiga võetud kohustused. Pooled ei ole teineteise vastu olnud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus. Pooled on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 ja § 432 ning sellest, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Pooled on teadlikud VÕS §§-de 578 ja 579 kompromisslepingu sätetest ja kompromiss-lepingu sõlmimise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromissi tekst on koostatud läbirääkimiste tulemusel ning kompromiss vastab poolte tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad, et on kompromissiga hoolikalt tutvunud ning kõik kompromissi tingimused on üheselt arusaadavad ja mõistetavad. Pooled paluvad kinnitada kompromiss ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasjades menetlus. Hageja taotleb kohtuasjas nr 2-17-16973 tagastada XxxxOÜ pangakontole nr xxxxxxxxxx pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk kokku 550 eurot. Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises ühe tööpäevani määruse kättetoimetamisest.
Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kuigi kompromissi sisu puudutab kahte tsiviilasja, millest üks on käesolev tsiviilasi ja teine Viru Maakohtu menetluses olev tsiviilasi, ei ole see kohtu arvates takistuseks käesolevas tsiviilasjas kompromissi kinnitamisele ja käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamisele. Kompromissis toodud Viru Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-17-12986 kompromissi kinnitamise, menetluse lõpetamise ja riigilõivu tagastamise taotluse lahendab Viru Maakohus antud tsiviilasjas. Kui poolte soov on kinnitada kompromiss kahes erinevas tsiviilasjas, siis kohtu hinnangul seadus sellist kokkulepet ei keela. Samuti ei välista kompromissi kinnitamist see, et juhul, kui ka Viru Maakohus kompromissi kinnitab, võib ühe võlgnevuse kohta tekkida mitu täitedokumenti. Pooled on sellest asjaolust teadlikud (vt tl 6869) ning võimalikud täitedokumenti puudutavad vaidlused saab vajadusel lahendada eraldi menetluses. Harju Maakohtule ei praegusel hetkel teada, kas Viru Maakohus kinnitab või ei kinnita poolte poolt Viru Maakohtule esitatud kompromissi, kuid see ei saa takistada Harju Maakohtu poolt tema menetlusse esitatud kompromissi kinnitamist. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 13.11.2017 riigilõivu 1100 eurot (tl 55). Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 550 eurot (TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel). Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt taotlusele tagastada riigilõiv summas 550 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele XxxxOÜ pangakontole nr xxxxxxxxxxxx. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele tööpäevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.