Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-16-4224 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hagi aluseks on XxxxAS-i (endine ärinimi XxxxOÜ, hageja) ja XxxxOÜ (kostja) vahel 13.11.2014 sõlmitud raamleping nr xxxx, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue seotud kostja projektiga e-konsuli rakenduse arenduse ja kasutuselevõtuga Kõrgõzstanis. Projekti eesmärgiks oli e-konsul tarkvara täielik väljaarendamine ja kasutuselevõtt Kõrgõzstani välisesindustes ja välisministeeriumi konsulaarosakonnas vastavuses Kõrgõzstani seaduste ja regulatsioonidega. Tulemusena said konsulid elektroonilise töökeskkonna, mis võimaldab muuta protsessid kiiremaks ja efektiivsemaks, suurendada asjaajamise läbipaistvust ning vähendada korruptsioonivõimalusi. Projektijuhiks oli kostja juhatuse liige Xxxx. Projekti teostamiseks sõlmiti raamleping hagejaga. Projekt ei olnud fikseeritud eelarvega ja lepingus ei olnud märgitud konkreetset lõpptähtaega. Arvatavasti tekkisid kostjal 2015. a suvel rahalised probleemid, mille tulemusena hakkas kostja leidma ettekäändeid arvete esitamise ning tasumise tähtaja edasilükkamiseks, sh põhjendusi nende osaliseks tasumiseks või tasumisest keeldumiseks. Hageja suhtus kostja probleemidesse mõistvalt ja esitas tööde eest, mis teostati ajavahemikul 30.03.2015 - 29.07.2015 alles 03.09.2015, s.o arve nr xxxx, ja 22.12.2015 (hagejal märgitud 29.12.2015), s.o arve nr xxxx, kuid mõlemad arved on tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 15.03.2016) võlgneb kostja hagejale võlgnevuse 33 048 eurot, leppetrahvi 3000 eurot ja viivise 1030,02 eurot.

Kohtu selgitused

2-16-4224 Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus TsMS § 410 järgi kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kulu tõendava dokumendi, milledest tulenevalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 eurot ja õigusabikulud kokku summas 735 eurot (käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks nimetatud summade kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.