Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Menetluskulude jaotus

Hageja tugineb nõude puhul 22.08.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsusele, millega kinnitati vee- ja kanalisatsioonitorude vahetuse teostamine ning vastav otsus on kostjale kui ühistu liikmele kohustuslik. Kostjat teavitati veel kord 20.09.2016 juurdepääsu tagamise võimaldamisest, kuid kostja seda ei võimaldanud. Hageja on seisukohal, et 22.08.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsuses ei pea olema korterite kaupa täpselt määratletud, mis korteril tuleb torud vahetada. Antud juhul on rike kostja keldriboksi torudes ning see vajab parandamist kõigi teiste huvides. Samuti leiab hageja, et ühistu 22.08.2016 otsuses väljendatud vajaduspõhist torude vahetamist saabki mõista nii, et torud lekivad ja on amortiseerunud ning vajavad vahetamist. Hageja esitas kohtule 22.09.2017 enda poolt tellitud spetsialisti arvamuse torude vahetamise vajaduse ja põhjendatuse kohta. Viidatud spetsialisti arvamuse kohaselt oleks soovitav vahetada 50 mm läbimõõduga torud 75 mm vastu ning projekti koostamine oleks samuti soovitav. Lisaks on hageja esile toonud, et 03.09.2017 üldkoosolekul muudeti korteriühistu põhikirja ning kostja käitumine keldriboksile ligipääsu mittevõimaldamisel läheb vastuollu ühistu põhikirjaga. Samuti rikkus kostja käitumine juba varasemalt ühistu põhikirjas sätestatut. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja esitas menetlusabi taotluse riigi poolt määratud advokaadi saamiseks. Kohus rahuldas taotluse 18.04.2017 määrusega. Kostja esitas 15.05.2017 vastuhagi, mille menetlusse võtmisest kohus 30.05.2017 määrusega keeldus. Kostja esitas 15.05.2017 vastuse hagile. Kostja on seisukohal, et 22.08.2016 korteriühistu üldkoosolekul ei ole vastu võetud otsust kostja korteris või keldriboksis torude vahetamise kohta, sh vajadust vahetada 50 mm läbimõõduga torud 75 mm vastu. Kõnealusel üldkoosolekul on üksnes märgitud, et vee- ja kanalisatsioonitorude vahetamine toimub vajaduspõhiselt. Vastav üldkoosoleku otsus ei spetsifitseeri kuidagi, milline on torude vahetamise vajadus. Kostja selgitab, et on korteri remondi käigus vahetanud torud ja need ühendanud maja vee üldsüsteemiga ning pole midagi keelatut teostanud. Kostja veetarbimise mõõtmine toimub ettenähtud korras veenäidikute alusel. Hageja väited kostja poolt keelatud veetarbimise kohta on alusetud ning tõendamata. Kostja leiab, et ta ei pea alluma hageja põhjendamatule soovile torude vahetamiseks, sest olemasolevad torud funktsioneerivad probleemideta. Kostja ei takista juurdepääsu oma keldriboksile ning juurdepääs on tagatud mitmel korral, sh toru rikke eemaldamiseks. Kostja ei ole vastu remonttöödele, kuid pole nõus ilma üldkoosoleku otsuseta vahetama 50 mm läbimõõduga torud 75 mm vastu. Samuti on kostja nõudnud torude vahetamise kohta projekti esitamist, kuid seda nõuet pole täidetud. Kostja avaldas 16.08.2017 kohtuistungil, et on nõus keldriboksile juurdepääsu tagama projekti koostamiseks. Hageja poolt 22.09.2017 esitatud spetsialisti arvamusest ei tulene, et vajalik on välja vahetada torustik. Vastavast dokumendist nähtub, et olemasolev torude lahendus on piisav hoone teenindamiseks ning otsest vajadust suurema läbimõõduga torude järele ei ole. Kostja juhib tähelepanu, et hageja nõue puudutab käesoleval juhul üksnes keldriboksile ligipääsu ning viide ühistu põhikirja punktide väidetavale rikkumisele, mis reguleerivad korteriomandi kasutamist, ei saa olla asjakohane. Samuti on arusaamatu hageja poolt kohtule esitatud 03.09.2017 koosoleku protokolli tähendus, sest see ei puuduta aega enne hagi esitamist ning ei saa olla asjakohane antud olukorras. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab võimaldama juurdepääsu enda keldriboksile, et saaks vahetada vee- ja kanalisatsioonitorustiku uue ja suurema läbimõõduga torustiku vastu. Hageja on seisukohal, et 22.08.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsusest tuleneb kostjale kohustus võimaldada ligipääs tema kasutuses olevale keldriboksile, et vahetada vana torustik uue vastu. Hageja leiab kokkuvõttes, et kuivõrd vee- ja kanalisatsioonitorustik on ühistu liikmete kaasomand ja selle remontimine ja väljavahetamine on kaasomanike huvides, siis rikub kostja oma käitumisega ühistu põhikirja ja seadust. Esmalt märgib kohus, et hageja nõue puudutab üksnes juurdepääsu võimaldamist keldriboksile. Kohus selgitab, et tõendamist pole leidnud asjaolu, et keldriboks oleks iseseisev korteriomand (kd I, tlk 7-8; KOS § 4 lg 3) ning sellest tulenevalt saab kostja keldriboks olla mõtteline osa kaasomandist (KOS § 1 lg 2, § 2 lg 1). Kohus on tuvastanud, et korteriühistu põhikiri ei reguleeri keldriboksi kasutamist ega valdamist (kd II, tlk 40-45). Põhikiri reguleerib korteriomandi kui reaalosa kasutamist. Hageja on esitanud kohtule 03.09.2017 ühistu koosoleku protokolli (kd II, tlk 47), mille kohaselt otsusega nr 2 muudeti ühistu põhikirja ja selle kohaselt on teatud tingimustel ühistul õigus keldriboks võõrandada ühistu kasuks. Hageja pole tõendanud, et vastav muudatus on üldse põhikirja sisse viidud, sest asjaomast põhikirja pole kohtule esitatud. Hageja on tuginenud põhikirjale, mis on vastu võetud 13.12.2014 (kd II, tlk 40-45). Lisaks on tegemist ajaliselt pärast hagi esitamist toimunud väidetava põhikirja muudatusega. Kohus on seisukohal, et see muudatus ei saa omada mõju tagantjärele asjaoludele, mis on aset leidnud enne hagi esitamist. Eeltoodu alusel pole tõendatud hageja väide, et keldriboksile juurdepääsu mittevõimaldamisega rikub kostja põhikirja sätteid. Seega tuleb analüüsida, kas kostja rikub antud olukorras keldriboksile juurdepääsu piiramisega seaduses sätestatud nõudeid. Korteriomandiseadus (KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

KOS § 10 lg 2 sätestab, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kohus on seisukohal, et keldriboksile juurdepääsu piiramisega seaduses sätestatud nõuete rikkumist saab jaatada, kui on tõendatud torude vahetamise vajalikkus ja põhjendatus tulenevalt kaasomanike huvide kaitsest. Teisiti öeldes peab olema tõendatud, et olemasolevad torud vajavad vahetamist, sest vastasel korral võib kaasomanikele kahju tekkida. Kohus on seisukohal, et torude vahetamiseks ühistu liikmetele siduva otsuse saab vastu võtta ühistu üldkoosolek, mitte mõni muu korteriühistu juhtorgan (KÜS § 13 lg 4). Seega ei saa lugeda põhjendatuks hageja väidet, et torude täpsema vahetamise saab määrata kindlaks juhatus töö käigus (kd II, tlk 53). Kohus märgib, et vastavalt 22.08.2016 korteriühistu üldkoosoleku protokollile oli ühistu otsus nr 2 sõnastatud järgmiselt:“Vee- ja kanalisatsioonitorude vahetus toimub vajaduse põhiselt“ (kd I, tlk 12). Kohus on seisukohal, et viidatud otsusest ei nähtu, et korteriühistu oleks vastu võtnud otsuse torustiku vahetamise kohta ja et vastavast otsusest tuleneks kostjale mingi kohustus. Samuti ei nähtu, et torud vajavad väljavahetamist suurema läbimõõduga torude vastu. Hageja on väitnud, et torude vahetus on tingitud torude ebapiisavast läbilaskevõimest ja need on amortiseerunud. Hageja tugineb selle väite puhul mh veelekke eemaldamise vajadusele kostja keldriboksis 2016. a suvel (kd I, tlk 10). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja keldriboksis toimus 2016. a suvel veelekke parandamine, kuid ei ole tõendatud, et leke oli tingitud torustiku kui terviku amortiseerumisest ning lekke kõrvaldamiseks oleks olnud vajalik välja vahetada kogu torustik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ühest lekkejuhtumist teha järeldust kogu torustiku amortiseerumisest ja väljavahetamise vajalikkusest suurema läbimõõduga torude vastu. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et kostja võimaldas töömeestel siseneda oma keldriboksi rikke kõrvaldamiseks (kd I, tlk 10). Pooled ei vaidle selle üle, et rike kõrvaldati. Sellega on tõendatud, et kostja on taganud vajadusel juurdepääsu keldriboksi torudele ning selline käitumine on vastanud kaasomanike huvidele. Hageja on esitanud 22.09.2017 spetsialisti arvamuse korteriühistu torustiku seisundi kohta. Kohus märgib, et nimetatud arvamuses (kd II, tlk 36) on selgitatud:„/.../kanalisatsiooni püstiku läbimõõduks piisab Ø50mm kuid parem oleks Ø75mm“; „/.../Ehitusjärgne lahendus nägi ette kanalisatsiooni püstiku malm torudest Ø50mm (projekteeritud ja ehitatud “СНиП Строительные нормы и правила” alusel). Praegu, Eestis kehtivate EVS’ide (Eest Vabariigi Standart, NB! EVS’id on soovitusliku iseloomuga) alusel soovitatav asendada PVC torudega

Ø75mm veel remontimata püstiku lõigud ja need vertikaalsed lõigud kus paigaldatud PVC torud Ø50mm“. Kohus leiab, et eeltoodust ei nähtu vajadust vahetada olemasolevad torud suurema läbimõõduga torude vastu ega vajadust välja vahetada torud nende amortisatsiooni tõttu. Eelviidatud arvamuses on üksnes soovituslikus vormis viidatud, et parem oleks 75 mm läbimõõduga torud, kuid mööndakse, et olemasolev lahendus on piisav funktsionaalsuse tagamiseks. Kohtu hinnangul ei tõenda kõnealune spetsialisti arvamus hageja seisukohti torude väljavahetamise vältimatule vajalikkusele nende ebapiisava läbimõõdu ja amortiseerumise tõttu. Samuti ei tõenda kõnealune arvamus ega muud hageja esitatud tõendid, et kostja keldriboksis asuvate torude puhul esineb jätkuv rike või puudus, mis kujutab ohtu kaasomanike huvidele. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetamise kohta on ühistu vastu võtnud otsuse. Samuti pole hageja tõendanud, et torude vahetamise vajalikkus tuleneb ühistu liikmete ehk kaasomanike huvide kaitse vajadusest, sest väited torustiku amortiseerumisest ja liiga väikesest läbimõõdust ei ole tõendatud. Lisaks eeltoodule pole tõendatud, et kostja kasutaks keldriboksi selle otstarbe vastaselt (KOS 10 lg 2). Kirjeldatud olukorras ei saa kvalifitseerida kostja käitumist vastuolus olevaks KOS § 10 lg 2, § 11 lg 1 p 1, KÜS § 13 lg 4, AÕS § 72 lg 3 ja lg 5, kui kostja ei võimalda ligipääsu tema kasutuses olevale keldriboksile torude väljavahetamiseks. Kostja on varasemalt võimaldanud ligipääsu rikke kõrvaldamiseks ning käesolevalt puuduvad tõendid, et jätkuvalt esineks kostja keldriboksis asuvatel kaasomandis olevatel torudel puudus, mis ohustab või suure tõenäosusega hakkab ohustama kaasomanike huve. Kirjeldatud olukorras ei ole põhjendatud nõuda kostjalt toimingute tegemist vee- ja kanalisatsioonitorude vahetamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude juurdepääsu saamiseks kostja kasutuses olevasse keldriboksi. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjale määrati antud tsiviilasjas riigi õigusabi korras advokaat ilma kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 p 1). TsMS § 190 lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagi jäeti antud juhul rahuldamata täies ulatuses.

RÕS § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi kord) valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. RÕS § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. 26.07.2016 vastu võetud Justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuistungil osalemise eest tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Korra § 1 lg 5 kohaselt tasustatakse kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö eest advokaati 2. peatükis vastava õigusabi eest ette nähtud tasumäära alusel, välja arvatud kohtuistungil osalemine. Korra § 1 lg 10 sätestab, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Korra § 5 kohaselt on tasu miinimummääraks poole tunni tasu, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Korra § 10 lg 1 järgi on isiku esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtueelses menetluses 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 320 euro. Korra § 10 lg 3 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Korra § 10 lg 4 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil 20 eurot iga poole tunni kohta. Korra § 16 sätestab, et advokaadile või advokaadibüroo pidajale hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, tõlkekulud ja tõendite esitamisega seotud kulud. Korra § 17 lg 1 kohaselt riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust

osutab. Sama sätte lõike 2 kohaselt riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Riigi õigusabi korras osutas kostjale õigusteenuseid Sergei Politšev (OSAÜHING IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO, registrikood 10246819, asukoht Rakvere tn 5a, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, e-post [email protected]) 16.08.2017 taotluste kohaselt on määratud esindajal kulunud kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks (tegevused perioodil 28.04.2017-14.05.2017) 5,5 h. Sealjuures on sinna hulka arvestatud ka menetlusabi taotluse koostamine ja vastuhagi koostamine. Kohus märgib, et riigi õigusabi saamiseks on menetlusabi taotluse koostanud ja allkirjastanud kostja ise ning vastuhagiga koos esitatud menetlusabi taotluse koostamine oli põhjendamatu, sest kohus ei võtnud vastuhagi menetlusse. Seega tuleb menetlusabi taotluse koostamise kulud, st 0,5 h ehk 20 eurot (ilma käibemaksuta), arvata menetluskuludest maha. Kuivõrd vastuhagi ei võtnud kohus menetlusse, siis pole põhjendatud ka vastuhagi koostamise kulusid arvestada menetluskulude hulka. Vastuhagi mahtu ja sisu arvestades peab kohus põhjendatuks arvestada maha 1,5 h ehk 60 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kuivõrd 23.05.2017 toiming on seotud kostja enda poolt esitatud menetlusse mittevõetud vastuhagiga, siis ei loe kohus seda põhjendatud kuluks ja arvestab menetluskuludest maha 0,5 h ehk 20 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas loeb kohus 16.08.2017 taotlustes märgitud tasu ja kulud põhjendatuks ning määrab perioodil 28.04.2017-16.08.2017 toimingute põhjendatud ajakuluks 8,5 h ja tasuks 340 eurot (ilma käibemaksuta). 16.08.2017 taotlustes märgitud sõidukulud määrab kohus kindlaks summas 210,60 eurot (ilma käibemaksuta). 01.11.2017 tasu ja kulude kindlaksmääramise taotlust peab kohus põhjendatuks ja määrab kindlaks esindaja põhjendatud ajakulu 1,5 h ja tasu suuruseks 60 eurot (ilma käibemaksuta). 01.11.2017 taotluses märgitud sõidukulud määrab kohus kindlaks summas 103,80. eurot (ilma käibemaksuta). Korra § 1 lg 10 lisandub eelnimetatud summadele käibemaks. Kokku määrab kohus määratud esindaja põhjendatud toimingute ajakuluks 10 h, põhjendatud tasu suuruseks 480 eurot (sh käibemaks) ning põhjendatud sõidukuludeks 377,28 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 857,28 eurot (sh käibemaks). RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Kahtluse korral kohustub advokatuuri juhatus kontrollima riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatust. Eeltoodu alusel tuleb tasuda riigieelarve vahenditest OSAÜHING IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO vandeadvokaadi Sergei Politševi tasuna tema poolt osutatud riigi õigusabi eest 857,28 eurot (sh käibemaks). RÕS § 26 lg 2 sätestab, et isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Kohus mõistab TsMS § 190 lg 5 alusel riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud kokku summas 857,28 eurot (sh käibemaks) välja hagejalt Eesti Vabariigi kasuks. Kohus

määrab, et hagejal tuleb määratud summa tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.