Osaühing Hamery hagi Aatisec OY vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Aatisec OY apellatsioonkaebuse hind 8692,38 eurot Osaühing Hamery vastuapellatsioonkaebuse hind 4928 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aatisec OY apellatsioonkaebus Osaühing Hamery vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Aatisec OY (registrikood: 24633128), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Vastuapellant (hageja): Osaühing Hamery (registrikood: 11042711), esindaja Mihkel Nukka
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. juuni 2017 otsus osas, millega:
-rahuldati osaliselt Aatisec OY tasaarvestuslik nõue ja mõisteti Osaühing Hamerylt Aatisec OY kasuks välja 4928 eurot; -mõisteti tasaarvestuse tulemusena Aatisec OY-lt Osaühing Hamery kasuks välja 8692,38 eurot, ning -jäeti menetluskuludest 62% Aatisec OY kanda ja 38% Osaühing Hamery kanda ning mõisteti Aatisec OY-lt Osaühing Hamery kasuks välja menetluskulu 2284,8 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: -rahuldada osaliselt Aatisec OY tasaarvestuslik nõue ning tuvastada, et Aatisec OY-l on Osaühing Hamery vastu rahaline nõue summas 7892,77 eurot; -tasaarvestada Osaühing Hamery nõue Aatisec OY vastu summas 13 620,38 eurot Aatisec OY nõudega Osaühing Hamery vastu summas 7892,77 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõista Aatisec OY-lt Osaühing Hamery kasuks välja 5727,61 eurot ning -jätta menetluskuludest 58% Osaühing Hamery kanda ja 42% Aatisec OY kanda.
4.1.Rahuldada Osaühing Hamery hagi Aatisec OY vastu ja välja mõista Aatisec OY-lt Osaühing Hamery kasuks 13 620,38 eurot;
4.2.Rahuldada osaliselt Aatisec OY tasaarvestuslik nõue ning tuvastada, et Aatisec OY-l on Osaühing Hamery vastu rahaline nõue summas 7892,77 eurot;
4.3.Tasaarvestada Osaühing Hamery nõue Aatisec OY vastu summas 13 620,38 eurot Aatisec OY nõudega Osaühing Hamery vastu summas 7892,77 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõista Aatisec OY-lt Osaühing Hamery kasuks välja 5727,61 eurot.
5.Rahuldada osaliselt Aatisec OY apellatsioonkaebus ning jätta rahuldamata Osaühing Hamery vastuapellatsioonkaebus.
6.Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 58% Osaühing Hamery kanda ja 42% Aatisec Oy kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Hamery (hageja) esitas 23.02.2016 Aatisec OY (kostja) vastu kaks maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Kuna kostja esitas nõuetele vastuväited, lõpetas Pärnu Maakohus 04.05.2016 määrustega maksekäsu kiirmenetlused ning andis hageja nõuded 6325 euro ja 6360 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Maakohtule esitatud hagiavaldustes palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6360 eurot ja 6325,50 eurot (kokku 12 685,50 eurot), 23.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arve nr 15146 alusel 102,40 eurot ja arve nr 15152 alusel 71,15 eurot, alates 24.02.2016 viivise 8,05% põhinõudelt aastas kuni põhinõude (12 685,50 eurot) täitmiseni ning võlgnevuse sissenõudmise hüvitis 40 eurot. Maakohus liitis 14.11.2016 määrusega nõuded ühte menetlusse numbriga 2-16-103626. Hagiavalduste kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja valmistama kostja tarnitud tekstiilimaterjalist kokkulepitud koguse polosid vastavalt Soome Vabariigi armee spetsifikatsioonidele. Pärast töö valmimist esitas hageja kostjale 12.11.2015 arve nr 15146 summas 6360 eurot, mis sisaldas osutatud teenuse tasu 6210 eurot ja transporditasu 150 eurot. Arve maksetähtaeg oli 13.12.2015. 04.12.2015 esitas hageja kostjale arve nr 15152 summas 6325,50 eurot, mis sisaldas osutatud teenuse tasu 6175,50 eurot ja transporditasu 150 eurot. Arve maksetähtaeg oli 03.01.2016. Kostja ei ole arveid tasunud. Kostja arvates on hageja raisanud materjali. Hageja leiab, et kostja tarnitud materjal oli mõeldud kokkulepitud polode valmistamiseks ning hageja on kasutanud materjali mõistlikus mahus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt esitas kostja hagejale 2015. a veebruaris tellimuse 30 000 polo valmistamiseks. Hageja täitis tellimuse, kasutades ühe polo valmistamiseks 0,973 m kangast ja 0,2055 m soonikut. Materjali ülejääk (159 m kangast ja 499 m soonikut) jäi hageja valdusesse. 2015. a juulis esitas kostja hagejale tellimuse 34 300 polo valmistamiseks, mille juhised jäid samaks. 02.11.2015 teatas hageja, et viimased 1402 polo on võimalik valmistada ainult siis, kui hageja saab täiendavat materjali. 13.11.2015 lasi kostja kangatootjal saata hagejale 1663,4 m kangast, makstes selle eest 13 922,66 eurot. 06.01.2016 sai kostja hagejalt selgituse, milles hageja kinnitas, et teise tellimuse täitmiseks kulus kangast 1364,49 m (väärtusega 9210,31 eurot) rohkem kui hageja teise tellimuse täitmiseks esialgu materjali sai, soonikut kulus 58,89 m (väärtusega 376,92 eurot) rohkem ja lisaks on hageja laos 550 m soonikut väärtusega 3520 eurot. Kostja esitas tasaarvestusavalduse, mille kohaselt on kostjal hageja vastu töövõtulepingu rikkumisest tulenev hüvitisnõue summas 14 531 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja nõude suuruses osas. Hageja rikkumise tõttu vähenes kostja vara järgmiselt: 1) täiendav 1364,49 m kangast väärtusega 9210 eurot; 2) täiendav 58,89 m soonikut väärtusega 377 eurot; 3) tagastamata 550 m soonikut väärtusega 3520 eurot; 3) tagastamata 8 Soome armee kaubaalust koguväärtusega 1424 eurot. Kostja nõudis hageja valdusesse jäänud vallasasjade väärtuse hüvitamist rahas, kuna vaatamata ettepanekutele need tagastada, seda tehtud ei ole ja kostjal ei ole seda vara seoses Soome armee tellimuse lõppemisega enam vaja. Kuna saadetud materjalist pidi saama lõigata kokkulepitud koguse polosid, siis ei vasta töötulemus kokkulepitule võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1 tähenduses. Eelduslikult ei teinud hageja teise tellimuse täitmisel vajalikke jõupingutusi, mida ta tegi esimese tellimuse täitmisel VÕS § 24 lg 2 tähenduses. Lisamaterjali ostmise kulu peab hageja kandma VÕS § 646 lg 4 alusel. Tagastamata materjali ja kaubaaluste hüvitusnõude aluseks on VÕS § 127 lg 2, kuna kostja on nõudnud materjali ja kaubaaluste tagastamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 2. juuni 2017 otsusega hagi ja mõistis Aatisec OY-lt välja 13 620,38 eurot Osaühing Hamery kasuks, rahuldas Aatisec OY tasaarvestusliku nõude osaliselt ja mõistis Osaühingult Hamery välja 4928 eurot Aatisec OY kasuks ning tasaarvestas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel poolte rahuldatud nõuded ja mõistis Aatisec OY-lt välja 8692,38 eurot Osaühing Hamery kasuks.
Maakohus jättis hageja menetluskuludest 62% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 38% hageja kanda, tasaarvestas menetluskulude nõuded ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 404,93 eurot ja menetluskuludelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 404,93 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja töövõtulepingujärgne põhinõue 12 685,50 eurot tõendatud. Hageja on töö teinud ja kostja töö vastu võtnud, kuid ei ole arveid tasunud. Samuti on hagejal õigus nõuda seadusjärgses määras viivist alates maksetähtajale järgnevast päevast kuni 09.11.2016 tasaarvestuse tegemiseni arve nr 15146 alusel 463,34 eurot ja arve nr 15152 alusel 431,54 eurot, kokku 894,88 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamise nõue 40 eurot. Kostja on esitanud kohtule 09.11.2016 tasaarvestusavalduse, mille kohaselt on kostjal hageja vastu töövõtulepingu rikkumisest tulenev hüvitisnõue summas 14 531 eurot. Asjas on vaja kindlaks teha, kas hageja, kasutades ühe polo tegemiseks teise tellimuse korral 1,012 m kangast ja 0,2072 m soonikut esimese tellimuse 0,973 m kanga ja 0,2055 m sooniku asemel, pidi seda ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal või tekitati kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustus hagejaga, et tõendamata on kostja väide, et hagejal oli kohustus valmistada polod arvestusega, et ühe polo valmistamiseks kulub 0,973 m kangast ja 0,2055 m soonikut ning ühe tellimuse täitmisest ei ole võimalik järeldada tava või praktikat tellimuse täitmiseks kulunud materjali koguse kohta. Teise tellimuse täitmise tingimused olid mõnevõrra erinevad ning lisaks tekkisid kaod kanga praakosa väljalõikamisest ja kangarulli lõpposast ei jätkunud terve lõike väljalõikamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt olid polosärkide mudelid ja suurused 2014–2015 mõnevõrra erinevad ning seetõttu on keeruline materjali kulule hinnangu andmisel opereerida üksnes keskmise polo ja sellele mõistlikult kuluva materjali kogusega. Samuti sõltub kanga kulu oluliselt materjali kvaliteedist. Kohus leidis, et tunnistaja Ülle Jaanimägi ütlustega, poolte kirjavahetusega ning RJC Rita ja For Textile OÜ esindajate kirjadega on tõendamist leidnud, et hagejale tarnitud kanga rullides oli 1–1,5 m kangast vähem, kangas tõmbas rullile kerimisest tekkinud pingete kadumise tõttu lühemaks, esines defekte. Asja materjalidest nähtuvalt olid teise tellimuse suurused erinevad võrreldes esimese tellimusega (rohkem XXL ja XXXL suurusi). Arvestades teise tellimuse käigus kasutatud kanga kogust, igal rullil oli ~50 m kangast, on asja materjalidega tõendatud ja põhjendatud 34 500 polo valmistamiseks võrreldes esimese tellimusega kulunud suurem kangakogus 1364,49 m. For Textile OÜ esindaja Monika Tamme e-kirjaga, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud, on tõendatud, et teise partii lõigetel muutus varrukaotsa ja kaeluse sooniku mõõt, kostja möönab, et sooniku kulu suurenemine oli peaaegu olematu, mistõttu on põhjendatud 34 500 polo valmistamisel ka 58,89 m sooniku lisakulu võrreldes esimese tellimusega. Tasaarvestusavalduse järgi on hageja vaatamata kostja nõudmisele jätnud tagastamata 550 m soonikut väärtusega 3520 eurot ja 8 Soome armee kaubaalust koguväärtusega 1424 eurot. Hageja seaduslik esindaja Riho Ruven kinnitas kohtuistungil, et hageja seisukoht oli, et kostja võib alati neile järgi tulla, kui on arved ära maksnud. VÕS § 654 lg 1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ülejäänud soonikut ja kaubaaluseid ei ole hageja valmistanud, parandanud või muutnud. Hageja väitel ei ole eluliselt usutav kaubaaluse turuväärtus 178 eurot, sest veebilehel on uue FIN-tüüpi kaubaaluse hind 15 eurot. Kohus leidis, et kostja on Soome Kaitseväe ja kostja vahelise hankelepingu väljavõttega ning fotoga tõendanud, et vaidlusaluste ääristega kaubaaluste väärtus on 1408 eurot (8 × 176). Asjaolu, et ääristega kaubaaluse selline väärtus on
fikseeritud kostja poolt kolmanda isikuga sõlmitud lepingus, viitab sellele, et kostjal on aluste puudumisel kohustus nende väärtus sellises ulatuses kolmandale isikule hüvitada. Neil asjaoludel kohus leidis, et kostja tasaarvestusnõue tuleb rahuldada osaliselt ning mõista hagejalt välja tagastamata 550 m sooniku maksumus 3520 eurot ja ääristega kaubaaluste maksumus 1408 eurot, kokku 4928 eurot. Kostja tasaarvestusnõude osaline rahuldamine välistab hageja nõude maksmapaneku kostja tasaarvestusnõude rahuldatud osa ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aatisec Oy esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. juuni 2017 otsuse tühistamist osas, millega rahuldati hagi summas 8692,38 eurot, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, jättes hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vaidlevad pooled põhjuste üle, miks kahe analoogse 2015. a polosärkide tellimuse puhul oli töövõtja kangakulu hilisema tellimuse puhul oluliselt suurem. Kohus on kirjeldanud, millest sõltub kangakulu, kuid on jätnud arvestamata, et sama teooria kehtib mõlema tellimuse täitmisel ning teooriat ongi arvestatud põhjendatud kulunormi tuvastamisel; 2) on kohus ebaõigesti tuvastanud poolte kokkuleppe ja puudulikult töövõtja kohustused. Kostja ei ole väitnud, et pooltel oli kokkulepe kangakulu 0,973 m polo kohta. 0,973 m on esimese tellimuse kangakulu ühe polo kohta. Kostja väide poolte kokkuleppe kohta on see, et töövõtjale saadeti kokkulepitud kogus kangast – 33 065 m – kokkulepitud polode – 34 300 tk – valmistamiseks. Hageja ei ole tellimuse täitmisele asudes ja seda täites väitnud, et kangast on vähem või seda võib puudu jääda. Hoolsal käitumisel oleks kangast pidanud piisama tellitud polode valmistamiseks – 0,964 m/polo (33 065 ÷ 34 300). Nimetatud asjaolu kinnitas For Textile OÜ esindaja M. Tamme. Lisaks oli töövõtja kasutada esimesest tellimusest ülejäänud 159 m kangast. Arvestades ülejääki, oli kulunorm esimese tellimuse puhul 0,962 m/polo; 3) leidis kohus ekslikult, et suurem kangakogus võrreldes esimese tellimusega oli põhjendatud. Kohus ei saanud aru, milles seisnes lepingu rikkumine – selleks oli materjali kulunorm, mitte kangameetrid. Kohus, viidates For Textile OÜ seisukohtadele kanga teoreetiliste omaduste kohta, jättis arvestamata sealsamas esitatud teabe, et kangakulu 0,964 m/polo arvestab juba loetletud kaovõimalusi – lisakulu kanga praagile ja otstele 2%. Põhjused, miks kulus kangast normist rohkem, pidi esitama ja tõendama töövõtja. Kohus ei ole õiguspäraselt tuvastanud ühtegi kulunormi suurenemist õigustavat fakti, mistõttu ainus põhjus sai olla töövõtja hooletus; 4) jõudis kohus, tuginedes hageja töötaja ütlustele ja Läti ettevõtja kirjale, ebaõigesti järeldusele, et igal ca 600 töövõtjale saadetud kangarullist oli kangast 1–1,5 m vähem. Kohus on alusetult jätnud arvestamata Orneule OY 07.04.2017 ja 08.05.2017 e-kirjad selle kohta, et rullidel ei saa olla märgitust vähem kangast. Kohus ei ole kõrvaldanud vastuolu tõendite vahel, ega ka selgitanud, miks ta eelistab nimetatud tõendeid Orneule Oy omadele. Samas, kuna töövõtja on töö valmides kinnitanud, kui palju kangast ta sai (33 065 m), ei ole hageja väide seoses rullidel olnud materjali pikkusega asjassepuutuv. Otsuses selle asjaolu tuvastus puudub; 5) viitas kohus kostja esindaja J. Dufva 10.02.2015 kirja tabelile, kus tellija justkui oleks nõustunud kulunormiga 1,0403. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei arvestata kostja 09.05.2017 selgituste ja tõenditega selle kohta, et juba enne esimese tellimuse täitmisele asumist selgitas tellija töövõtjale, et see kulunorm kehtib kitsama, kuni 2014. a lõpuni toodetud materjali puhul; 6) eksis kohus ettenähtavuse eseme määratlemisel, leides, et ettenähtavuse esemeks on asjaolud nagu vähem kangast rullil, kanga kokkutõmbumine, defektid jms. VÕS § 127 lg 3 kontekstis on oluline see, kas põhjendatud kulunormist suurema kangakulu endale lubamisel on ettenähtav, et tellija peab tellimuse täitmiseks kangast juurde ostma või mitte. Selline tagajärg
on ettenähtav. Kui igal rullil, mida oli üle 600, oli 1–1,5 m kangast vähem või oli praaki, pidanuks töövõtja puudused fikseerima ja neist tellijat teavitama. Seda pole töövõtja teinud; 7) ei oma süü lepingulise kohustuse rikkumisel tähtsust, kui selles ei ole kokku lepitud (VÕS § 104 lg 1). Kohus ei ole tuvastanud sellist kokkulepet, mistõttu ei oma see kahju ettenähtavuse lahendamisel tähtsust. Samas on kohus sellele põhjendustes viidanud; 8) ei tugine tõenditele tuvastus, et teise tellimuse puhul oli rohkem XXL ja XXXL suurusi. Sellist väidet ei ole hageja esitanud, mistõttu puudus kohtul õigus seda arvestada.
5.Osaühing Hamery esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. juuni 2017 otsuse tühistamist osas, millega maakohus rahuldas osaliselt kostja tasaarvestusnõude, ning uue otsuse tegemist, millega mõista Aatisec Oy-lt välja Osaühing Hamery kasuks põhivõlgnevuse 12 685,50 eurot, 23. veebruari 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 173,55 eurot, alates 24. veebruarist 2016 viivise 8,05% aastas põhinõudelt (12 685,50 eurot) kuni põhinõude täitmiseni ja võlgnevuse sissenõudmise hüvitis 40 eurot. Kõik menetluskulud palub vastuapellant jätta kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on hagejal tekkinud rahaline kohustus tasuda kostjale 4928 eurot, mille kohus on tasaarvestanud hageja nõudega kostja vastu; 2) ei ole kohus tuvastanud kostja tasaarvestusnõude lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid, sh hageja kohustuse olemasolu ja sisu, kohustuse rikkumist ning põhjuslikku seost rikkumise ja 4928 euro suuruse kahju vahel. Pooltel puudus kokkulepe, et hagejal on kohustus ülejäänud soonik ja kaheksa Soome armee kaubaalust omal kulul kostjale tagastada; 3) on kohus ebaõigesti tuvastanud kaubaaluste turuväärtuseks 1408 eurot. Kui kostja ja kolmas isik olid leppinud omavahelises lepingus kokku leppetrahvi suuruses juhuks, kui kaubaalus jääb kostja poolt tagastamata, ei ole leppetrahvi summa põhjal põhjendatud teha järeldust asja turuhinna kohta. Samuti ei ole võimalik foto alusel hinnata kaubaaluse turuväärtust; 4) ei ole kostja tuginenud väitele, et ta on tasunud kaubaaluste eest leppetrahvi lepingus sätestatud ulatuses. Seega tooks kostja nõude tasaarvestamine hageja nõudega kaasa kostja alusetu rikastumise, mis on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1).
6.Osaühing Hamery vaidleb Aatisec Oy apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal oli kohustus valmistada polod arvestusega, et keskmiselt kulub ühe polo tootmiseks 0,973 m kangast. Kohus leidis õigesti, et kostja selline väide on alusetu ja tõendamata. Kostja ei tõendanud, et tellimused olid identsed, sh et polode suurused jagunesid tellimuste puhul samasuguselt. Tellimuste erinevust tõendab mh kostja juhatuse liikme J. Dufva 18.06.2015 e-kiri, kus on märgitud, et järgmisel tellimusel tuleb lisada polode esipikkusele 1 cm rohkem kangast. Lõiked valmistanud For Textile OÜ esindaja M. Tamme 24.04.2017 e-kiri tõendab, et teise tellimuse valmistamiseks tarnitud kanga laius oli 2% väiksem kui esimese tellimuse kangas, mistõttu suurenes kangakulu 2%, et kostja oli kangakulu suurenemisest teadlik ning et teine tellimus oli suuruste lõikes esimesest erinev ja valmistati erinevate paigutusjooniste alusel. M. Tamme 25.04.2017 arvamus tõendab, et kanga pikkuse ja laiuse vähenemine kuni 5% käib selle kanga kohta, millest hageja valmistas polod. Täiendavalt kinnitab Ragnar Tammsalu 06.02.2015 e-kiri, kus on tõlgitud kostja seadusliku esindaja kiri, milles Orneule Oy esindaja on kostja esindajale kinnitanud, et artiklite 3001 (mõeldud on artiklit 3011) ja 9923 erinevus seisneb üksnes kanga laiuses. Kokkuvõtteks on M. Tamm asunud seisukohale, et kangakulu 1,015 m polo kohta on mõistlik. Eeltoodut
kinnitavad tunnistaja Ü. Jaanimägi ütlused. Samuti on tunnistaja ütlustega kooskõlas JSC Rita esindaja seletused, mille järgi oli igal rullil ligikaudu 5% vähem kangast kui sildil kirjas. Samuti kinnitas JSC Rita juhatuse liige, et polod õmmeldi etteantud juhiste ja paigutuste alusel; 2) oli kostja arvestanud kangakuluga 1,040348333 m polo kohta, mis nähtub kostja juhatuse liikme J. Dufva 10.02.2015 e-kirjast. Kui eeldada saadetud kanga koguse õigsust, kulus hagejal kangast 1,0154 m. Seega kostja kahjuhüvitise nõue on alusetu ja tõendamata.
7.Aatisec Oy vaidleb Osaühing Hamery vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei pidanud hageja kulutama raha asjade tagastamiseks, piisanuks asjade tagastamise võimaldamisest kostjale; 2) ei ole kostjal enam kui aasta möödumisel viimase tellimuse valmimisest majanduslikku huvi kinnipeetavate asjade vastu. Kostjal on õigus asendada õiguskaitsevahend, mis seisneb lepingu täitmise nõudes, õiguskaitsevahendiga, mis seisneb kahju hüvitamises, VÕS § 115 lg 2 alusel; 3) nähtub kostja ja Soome armee vahelisest lepingust, et aluste õigeaegsel mittetagastamisel hüvitab kostja nende hinna, mitte ei maksa leppetrahvi. Hagejal oli võimalik esitada tõendeid, et tema valdusesse jäänud metallraamidega kaubaalused maksavad vähem kui 176 eurot tükk; 4) asjaolu üle, kas kostja maksis Soome armeele või mitte, ei ole maakohtus vaieldud, sellesisuline vastuväide on esitatud põhjendamatu hilinemisega ja tuleb jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas osaliselt kostja tasaarvestusliku nõude ning kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostja tasaarvestusliku nõude osaliselt rahuldamata ning sellest tulenevalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8692,38 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning hageja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega rahuldati osaliselt kostja tasaarvestuslik nõue ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 4928 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning osas, millega maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 8692,38 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt kostja tasaarvestusliku nõude ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 7892,77 eurot, tasaarvestab poolte rahuldatud nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5727,61 eurot. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille täitmiseks valmistas hageja kostjale esimese tellimuse alusel 30 000 polo ja teise tellimuse alusel 34 300 polo.
10.1.Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kui palju pidi pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kuluma kangast ühe polo valmistamiseks. Põhjendatud on kostja seisukoht, et maakohus ei ole selles osas pooltevahelist kokkulepet
kindlaks teinud ning seetõttu jätnud tuvastamata, kas hageja rikkus pooltevahelist kokkulepet või mitte. Kostja seisukohast nähtuvalt valmistas hageja esimese tellimuse, s.o 30 000 polo, 29 022 meetrist kangast (I kd, tl 79). Seega kulus ühe polo valmistamiseks 0,967 m kangast (29 022:30 000). Kostja seisukohast nähtub veel see, et esimese tellimuse valmistamiseks sai hageja 29 181 m kangast ning sellest jäi üle 159 m. Nimetatud faktilisi asjaolusid ei ole pooled vaidlustanud, kuna kostja vaidlustas tasaarvestuse vastuväites hageja nõude kanga koguse osas seonduvalt teise tellimusega. Maakohtu poolt märgitu, et esimese tellimuse täitmiseks kulus kangast 0,973 m, ei ole täpne, kuna maakohus ei ole arvutuse tegemisel võtnud arvesse kanga ülejääki 159 m ja lähtunud kanga kogusest 29 181 m (29 181:30 000).
10.2.Esimese tellimuse esitas kostja hagejale 2015. a veebruaris ning hageja täitis selle viie kuuga. Tellimuse täitmise ega kanga kulunormi (0,967m/1 polo) osas pooltel vastastikku pretensioone ei olnud. Sellest tulenevalt esitas kostja 2015. juulis hagejale teise tellimuse 34 300 polo valmistamiseks. Kostja seisukohast nähtuvalt pidi hageja lähtuma polode valmistamisel samast kanga kulunormist ning vastavalt sellele tarniti hageja kangast. Hageja võttis tellimuse täitmiseks, hagejale tarniti 33 065 m kangast (I kd, tl 66) ning kuni 02.11.2015 hageja kostjale mingeid vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja seisukoht, mille kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe muu hulgas ühe polo valmistamiseks ettenähtud kanga kulunormis (0,967 m/1 polo), st teise tellimuse täitmine pidi toimuma samadel tingimustel esimese tellimuse täitmisega. Hageja seisukoht, mille kohaselt pooled muutsid 2015. a novembris pooltevahelist kokkulepet kanga kulunormi osas (I kd, tl 72), ei ole põhjendatud. Hageja 02.11.2015 e-kirjas (I kd, tl 66) kostjale on hageja kinnitanud 33 065 m kanga saamist ja samas märkinud, et tellimuse täitmiseks vajab ta kangast juurde. Puudub vaidlus, et nimetatud kirja alusel saatis kostja hagejale 13.11.2015 täiendavalt 1663,4 m kangast. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagejale täiendava 1663,4 m kanga saatmine ei kinnita poolte vahel 2015. a juulis sõlmitud kokkuleppe muutmist. Pooltevaheline 03.11.2015 e-kirjavahetus (I kd, tl 90-91) tõendab, et pooled ei muutnud 2015. a juulis sõlmitud kokkulepet kanga kulunormi osas. Lisaks on kostja 02.01.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et ta saatis täiendava koguse kangast tingituna viivitusse sattumise ohust Soome Armee eest, kellele kostja pidi valmis polod tarnima. Nimetatud kostja selgitusele ei ole hageja vastu vaielnud, vaid on esitanud põhjendusi, miks tal kulus kangast rohkem võrreldes esimese tellimuse täitmisega. Seetõttu ei ole hageja viide VÕS § 9 lg-le 1 põhjendatud, kuna ei ole tõendatud kokkulepe saavutamine kanga kulunormi suurendamise osas. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et hageja edasistest seisukohtadest nähtuvalt ei ole ta tuginenud mitte pooltevahelisele kokkuleppele kanga kulunormi kohta, vaid püüdnud tõendada, et kostja poolt tarnitud kanga omadustest tingituna kulus tal ühe polo valmistamiseks rohkem kangast.
10.3.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Käesoleval juhul oli tööks 34 300 polo lõikamine ja õmblemine kostja saadetud kangast ning pooltevahelise kokkuleppe kohaselt oli kanga kulunormiks ühe polo valmistamiseks 0,967 m. Seega juhul, kui hageja kulutas kangast ühe polo valmistamiseks rohkem kokkulepitust, on hageja rikkunud lepingut ning ta vastutab lepingu rikkumise eest. Hageja on esitanud maakohtu menetluses vastuväite, et kostja ei saa VÕS § 644 lg 3 kohaselt lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuna ta rikkus VÕS § 644 lg-s 1 sätestatut ega teatanud sellest õigeaegselt hagejat. Ringkonnakohus leiab, et hageja sellekohane vastuväide ei ole põhjendatud.
Asja materjalidest nähtuvalt vastas kostja hageja 02.11.2015 e-kirjale (I kd, tl 66) järgmisel päeval, s.o 03.11.2015 (I kd, tl 90-91). Pooltevahelisest 03.11.2015 e-kirjavahetusest nähtuvalt põhjendas hageja täiendava kanga vajadust sellega, et kangarullidel oli materjali vähem ning kostja vastuse kohaselt tuleks hagejal nimetatud asjaolu (väiksema koguse kanga saamist) tõendada. Seega nähtub kostja 03.11.2015 seisukohast, et ta ei nõustu suurema kanga kulunormiga (lepingutingimusele mittevastavus) ning hageja väide, et kostja ei ole talle sellest teatanud, on ebaõige. Eelnevast tulenevalt on hageja tuginemine VÕS § 644 lg-le 3 põhjendamatu. Maakohus on jätnud nimetatud asjaolu tähelepanuta.
10.4.Vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Nimetatud sätte alusel vabaneb töövõtja tellija juhistest, tema muretsetud materjali või eelnevalt kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Seejuures tuleb arvestada, et töövõtjal lasuvad kontrolli- ja informatsioonikohustused on tema eeldatava professionaalsuse tõttu suhteliselt laialdased, seda eelkõige juhul, kui töövõtja on vastaval tegevusalal eriteadmisi omav isik. Käesoleval juhul on hageja tuginenud 30.11.2016 menetlusdokumendis (I kd, tl 73) eelkõige sellele, et teise tellimuse puhul oli kostja poolt tarnitud kangas kitsam ja polode varrukad pikemad. Muu hulgas on hageja märkinud, et materjali kaod tekkisid ka kanga praagist (kangas on rebenenud, auklik, muul viisil praak vms). Varasemalt, s.o kanga saamisel ja polode valmistamise käigus, ei ole hageja kanga praagile tuginenud. Samuti ei nähtu hageja 02.11.2015 e-kirjast, et kostja poolt tarnitud kangal oleks mingeid puudusi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit (v.a tunnistaja Ü. Jaanimägi ütlused), mis kinnitaks tema sellekohast väidet. Seetõttu on hageja tuginemine VÕS § 641 lg-le 3, mille kohaselt ta ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest seoses kostja poolt tarnitud kanga puudustele, põhjendamatu. Maakohus on küll viidanud kohtuotsuse põhjendustes VÕS § 641 lg-le 3, kuid ei ole tuvastanud, kas nimetatud sätte kohaldamise eeldused on täidetud või mitte. Tunnistaja Ü. Jaanimägi on muu hulgas kinnitanud (I kd, tl 156 pöördel), et „kui kangal olid augud või defektid sees, siis pidime tegema uue väljalõike“. Samas ei nähtu tunnistaja Ü. Jaanimägi ütlustest, kumma tellimuse täitmisel kangal väidetavad defektid esinesid, kui suures koguses ei saanud nad kangast väidetavate defektide tõttu kasutada, kuidas kanga puudused kindlaks tehti ning kas sellest teatati kostjale. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tunnistaja Ü. Jaanimägi ütluste põhjal tuvastada, et töö lepingutingimustele mittevastavus oleks põhjustatud kostja tarnitud kanga puudustest.
10.5.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tuginenud oma vastuväidetes peamiselt sellele, et kostja poolt tarnitud kangarullides oli vähem kangast ning seetõttu ei olnud võimalik kulunormist kinni pidada. Maakohus on nimetatud hageja seisukohaga nõustunud. Seejuures on maakohus tuginenud poolte kirjavahetusele ning JSC Rita ja For Textile OÜ esindajate kirjadele. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu ning leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid valesti ning jätnud kostja esitatud tõendid hindamata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kui hageja tugines sellele, et talle tarnitud kangarullidel oli kangast vähem kui kangarullidel märgitud, on tema kohustus seda asjaolu tõendada. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kangarullid vastu võtnud, kuid ei ole koostanud ühtegi kirjalikku akti või muud dokumenti, millest nähtuks, et kangarullidel oli vähem kangast võrreldes kangarullidel märgituga. Hageja 02.11.2015 e-kirjast, milles hageja kinnitab
33 065 m kanga saamist järeldub see, et puudujääki võrreldes kangarullidel märgitud kogustega ei esinenud. Esmakordselt tugines hageja võimalikule kanga puudusele 30.11.2016 menetlusdokumendis (I kd, tl 71-74), kuid ei esitanud seejuures ühtegi tõendit, mis tema sellekohast väidet kinnitab. Maakohtu menetluses on tunnistaja Ü. Jaanimägi kinnitanud (I kd, tl 156-156 pöördel), et kangarullidel oli tavaliselt kangast puudu umbes 1,5 m. Samas ei ole tunnistaja selgitanud, kuidas väidetav kanga puudujääk kindlaks tehti, mitmel rullil kangast puudu oli ning kui palju nad tegelikult sel juhul kangast said. Ringkonnakohus leiab, et selliste tunnistaja üldsõnaliste ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja tarnitud kangarullidel oleks puudujääki võrreldes kangarullidel märgituga. JSC Rita 31.03.2017 kiri hagejale (I kd, tl 97) ei tõenda, et kangarullidel oleks olnud vähem kangast võrreldes kangarullidel märgituga. Tegemist on hageja koostööpartneriga, kes osutas hagejale osalist materjali lõikamise teenust teise tellimuse täitmisel. Nimetatud hageja esitatud kiri on liialt üldsõnaline ning pealegi puuduvad tõendid, millise koguse ja millal hageja oma koostööpartnerile kangast üle andis. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et hageja ei ole esitanud usutavat põhjendust, miks ta 02.11.2015 kinnitas, et on kätte saanud 33 065 m kangast ning hilisemalt on kohtumenetluses asunud väitma vastupidist. Ka sel põhjusel ei ole hageja hiljem esitatud tõendid (tootmisjuhist tunnistaja Ü. Jaanimägi ütlused ja koostööpartneri JSC Rita kiri) usaldusväärsed. Maakohtu poolt viidatud poolte e-kirjavahetus (I kd, tl 123) on toimunud 13.-14.05.2015, seega esimese tellimuse täitmise ajal. Kuna esimese tellimuse täitmise osas pooltel vaidlus puudub, siis ei ole nimetatud tõend asjakohane ega tõenda väidetavat kanga puudujääki seoses teise tellimuse täitmisega. Samas on maakohus jätnud hindamata kanga tootja Orneule OY 08.05.2017 vastuse ja sellele lisatud tõendid (I kd, tl 135-140), milles kanga tootja kinnitab, et kõik tarned ja kogused nende tootmisest on inspekteeritud, järgides Soome Tekstiilitööstuse Assotsiatsiooni juhiseid ning nende tootmises on kasutusel spetsiaalsed masinad, et mõõta iga rulli pikkust meetrites. Seega informatsioon, mis on kinnitatud igale rullile, on õige. 07.04.2017 kirjas (I kd, tl 106) on Orneule OY esindaja selgitanud, et kui esines probleeme vastuvõetud materjaliga, tulnuks neid koheselt teavitada ning kutsuda kohale. Ülaltoodu lükkab ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hagejale saadetud kangarullides oli vähem kangas võrreldes kangarullidele märgituga.
10.6.Põhjendatud ei ole ka muud hageja vastuväided, mille kohaselt kulus tal kokkulepitust enam kangast. For Textile OÜ esindaja M. Tamme vastusest hagejale (I kd, tl 124 pöördel-125) teise tellimuse täitmise kohta tuleneb, et kanga kulu ühe polo valmistamiseks on 0,964 m ning seejuures on arvestatud lisakuluga umbes 5%. Samas on M. Tamm kinnitanud, et teises partiis erines tellimus võrreldes esimese tellimusega ainult varrukaotsa ja kaeluse sooniku osas, mis ei mõjutanud polo põhikanga kulu. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on usaldusväärse tõendiga, kuna For Textile OÜ lõikas hagejale kangast välja polod, mida hageja kokku õmbles. M. Tamme vastusest ei tulene, et põhjendatud kanga kulu ühe polo valmistamiseks oleks olnud 1,015 m. Hageja sellekohane väide on ekslik. Hageja tuginemine kostja 18.06.2015 kirjale (I kd, tl 122) kanga ülekulu kohta ei ole asjakohane, kuna nimetatud kirjast nähtuvalt lubas kostja järgmisel aastal (s.o 2016) panna polo esipikkusele 1 cm juurde. Praegusel juhul on poolte vahel vaidlus 2015. a teise tellimuse täitmisega. Samuti ei ole põhjendatud hageja tuginemine kostja 25.04.2014 kulutabelile (I kd, tl 121 pöördel), kuna nimetatud kulutabel on arvestuslik ning seondub esimese tellimusega,
mille täitmisega puudub poolte vahel vaidlus. Ringkonnakohus märgib, et kulutabeli arvestuslikkust kinnitab asjaolu, et tegelikult kulus esimese tellimuse täitmiseks hagejal 0,967 m kangast. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja on Orneule OY 08.05.2017 kirjaga (I kd, tl 143) tõendanud, et tootja tarnis hagejale kangast nr 3011, mille laius oli 150 cm. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tarnitud kangast laiusega 145 cm.
10.7.Hageja on saanud kostjalt teise tellimuse täitmiseks kangast kokku 34 887,4 m (33 065 m +159 m +1663,4 m). Pooled ei vaidle, et hagejal jäi teise tellimuse täitmisel kangast üle 550 m (I kd, tl 72). Seega kulutas hageja teise tellimuse täitmiseks kangast ühe polo kohta 1,001 m (34 887,4 m -550 m = 34 337,4 m : 34300). Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 10.2, et poolte kokkuleppe kohaselt oli ühe polo kanga kulunormiks 0,967 m ning sellest tulenevalt oli 34 300 polo valmistamiseks vajalik kanga kogus 33 168,1 m. Hageja rikkus pooltevahelist kokkulepet ja kulutas 34 300 valmistamiseks 34 337,4 m kangast, seega kokkulepitust 1169,3 m rohkem (34 337,4 m – 33 168,1 m). Kostja on tõendanud, et hagejale tarnitud kanga hind oli 6,75 eurot/m (I kd, tl 108). Kostja on kulutanud seega täiendavalt lepingu täitmiseks (kanga ostmiseks) 7892,77 eurot (1169,3 x 6,75). Kostja on tasaarvestuse vastuväites kinnitanud, et seoses hageja poolt lepingu rikkumisega pidi ta ostma täiendavalt kangast ning tema kahjuks on täiendava materjali maksumus. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Ringkonnakohus märgib, et hageja on poolt kostjale põhjustatud kahju 7892,77 eurot oli hagejale ettenähtav ning põhjuslikus seoses hageja poolt lepingu rikkumisega. Kostja ei ole tõendanud, et tema kahju seoses täiendava kanga ostmisega oli suurem kui 7892,77 eurot (tasaarvestuse avalduse kohaselt 9210 eurot). Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue sooniku maksumuse osas 377 euro ulatuses, kuna hageja on väidetavalt kulutanud soonikut enam 58,89 m. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teinud teise tellimuse täitmiseks täiendavaid kulutusi seonduvalt sooniku ostmisega. Kokkuvõttes tuleb kostja tasaarvestatav nõue seoses hageja poolt kokkuleppe rikkumisega teise tellimuse täitmisel rahuldada osaliselt, s.o 7892,77 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus kuulub seetõttu osalisele rahuldamisele.
10.8.Kostja nõudis tasaarvestuse avalduses hagejalt veel 550 m sooniku väärtusega 3520 eurot ja 8 Soome armee kaubaaluse väärtusega 1424 eurot väljamõistmist. Kostja leidis, et vaatamata tema nõudmisele tagastada nimetatud vallasasjad, ei ole hageja neid tagastanud ning sellise tegevusega põhjustas hageja talle kahju. Hageja seisukohast nähtuvalt (I kd, tl 157 pöördel ja 74) ei ole kostja tõendanud hageja õigusvastast käitumist ning kostja nimetatud vallasasju pidasid nad kinni seoses kostja poolt arvete mittetasumisega. Põhjendatud on hageja seisukoht vastuapellatsioonkaebuses, et kohtuotsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel maakohus kostja nõude rahuldas. VÕS § 654 lg 1 kohaselt töövõtjal on töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Nimetatud sättest tulenevalt on töövõtjal tellija vastu suunatud töövõtulepingust tuleneva tasunõude tagamiseks seadusest tulenev pandiõigus tellijale kuuluvale vallasasjale, mis on
töövõtulepingu täitmise eesmärgil sattunud töövõtja valdusesse. Ringkonnakohus märgib, et vallasasjana VÕS § 654 lg 1 tähenduses tuleb käsitleda ka materjali ülejääki ja kaubaaluseid, millega materjal töövõtjale töövõtulepingu täitmiseks kohale toodi. Oluline on see, et nimetatud vallasasjad sattusid töövõtja valdusesse seoses töövõtulepingu täitmisega. Asja materjalidest nähtuvalt puudub pooltel vaidlus, et soonik ja kaubaalused on tarnitud kostja poolt hagejale seoses vaidlusaluse töövõtulepingu täitmisega. Samuti puudub vaidlus, et kostja poolt on hageja esitatud arved nr 15146 ja nr 15152 tasumata. Seega on pandiõiguse teostamine hageja poolt õigustatud ning tähendust ei ole kostja väitel, kas tal on soonikut ja kaubaaluseid enam vaja või mitte. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on teise poole õigusvastane käitumine (lepingu rikkumine). Kuna antud juhul teostas hageja seadusest tulenevat pandiõigust, on hageja õigusvastane käitumine välistatud ning kostja kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik rahuldada. Sellest tulenevalt on hageja vastuapellatsioonkaebus põhjendatud ning maakohtu otsus, millega mõisteti hagejale kostja kasuks välja 4928 eurot, s.o sooniku ja kaubaaluste väärtus, tuleb tühistada. Ringkonnakohus märgib lisaks, et pandiõiguse teostamine on ajutise iseloomuga ning pärast hageja nõude rahuldamist puudub hagejal õiguslik alus kostja vallasasju kinni hoida.
10.9.Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite 09.11.2016 menetlusdokumendis (vastuses hagile). VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Maakohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 13 620,38 eurot. Nimetatud nõude suuruset ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Ringkonnakohus rahuldas kostja tasaarvestusliku nõude osaliselt ja tuvastas, et kostjal on hageja vastu rahaline nõue summas 7892,77 eurot. Kuna tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppevad, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5727,61 eurot (13 620,38-7892,77).
11.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja nõue 13 620,38 eurot rahuldati 5727,61 euro, s.o 42% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskuludest TsMS § 163 lg 1 alusel 42% kostja ja 58% hageja kanda. Riigikohus asus 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 seisukohale, et kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleb ka menetluskulude jaotust, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Sel juhul määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras. Eelnevast tulenevalt määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.