Võlaõigus › Töövõtulepingud

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduste kohaselt sõlmisid pooled suulise tööettevõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama kokkulepitud koguse polosid (artikkel M-91). Polod toodeti Soome Vabariigi armeele vastavalt viimase sätestatud spetsifikatsioonidele. Hageja valmistas polod kostja poolt tarnitud tekstiilimaterjalist ja ettenähtud kvaliteediga. Hageja töö seisnes peaasjalikult selles, et ta tegi tekstiilist juurdelõikused ja õmbles kokkulepitud polod. Pärast töö valmimist 12.11.2015.a. esitas hageja kostjale arve nr 15146 summas 6360 eurot, mis sisaldas hageja osutatud teenuse tasu 6210 eurot ja kolme aluse transporditasu 150 eurot, arve maksetähtaeg oli 30 päeva, s.o. 13.12.2015.a. 04.12.2015.a. esitas hageja kostjale arve nr 15152 summas 6325,50 eurot, mis sisaldas hageja osutatud teenuse tasu 6175,50 eurot ja transporditasu 150 eurot, arve maksetähtaeg oli 30 päeva, s.o. 03.01.2016.a. Kostja ei ole arveid tasunud. Pooled on pidanud kohtuväliseid läbirääkimisi, kus kostja ei ole valmistatud toodete kvaliteedi kohta pretensioone esitanud, kuid kostja arvates on hageja raisanud tekstiilimaterjali. Hageja sellise seisukohaga ei nõustu. Hageja on kostjale töö üle andnud ning kostja on töö vastu ning kasutusele võtnud. Hageja nõue kostjale valmistatud töö eest on sissenõutavaks muutunud ja kostjal on tekkinud kohustus hageja poolt tehtud töö eest tasuda. Seega nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 6360+6325,50= 12685,50 eurot. Peale selle tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 järgi arve nr 15146 alusel viivis kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 23.02.2016 102,40 eurot ja viivis arve nr 15152 alusel kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 23.02.2016 71,15 eurot ning alates 24.02.2016 viivist TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (12685,50 eurot) kohase täitmiseni põhinõudelt 8,05% aastas. Peale selle nõuab hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1131 lg 1 summas 40 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt (tl 45-50) esitas kostja hagejale veebruaris 2015.a. esimese tellimuse 30 000 polo valmistamiseks. Hageja teostas tellimuse viie kuuga, kasutades ühe polo valmistamisele 0,973 m kootud kangast ning 0,2055 m soonikut. Kanga ülejääk 159 m kootud kangast ja 499 m soonikut jäi hageja valdusse. Juulis 2015.a. esitas kostja hagejale teise tellimuse 34 300 polo valmistamiseks, mille juhised jäid samaks. 02.11.2015 sai kostja hagejalt kirja, milles teatati, et teise tellimuse viimased 1402 polo on võimalik valmistada ainult siis, kui hageja saab täiendavat materjali. 13.11.2015 lasi tellija kangatootjal töövõtjale saata 1663,4m kootud kangast, mille eest maksis kostja 13 922,66 eurot. Tellija täitis kostja lisamaterjali nõude viivitamata, kuna vastasel juhul oleks sattunud ohtu valmistoodete üleandmise tähtaegsus Soome armeele. 08.12.2015 sai kostja hagejalt kirja, milles ta kinnitab,

et tema laos asub kaheksa Soome armee kaubaalust. 12.11.2015 valmis tellitud töö ja puudub vaidlus, et hageja on selle kostjale üle andnud. 06.01.2016 sai kostja hagejalt tabeli kujul selgituse, milles hageja kinnitas, et teise tellimuse täitmiseks kulus hagejal kootud materjali 1364,49 m (väärtusega 9210,31 eurot) rohkem kui teise tellimuse täitmiseks esialgu materjali sai. Samas tabelis märkis hageja, et teise tellimusega kulus ka soonikut 58,89 m (väärtusega 376,92 EUR) rohkem ja lisaks on hageja laos 550 m soonikut väärtusega 3520 eurot. Kostja esitab tasaarveldusavalduse, mille kohaselt on kostjal hageja vastu tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest tulenev hüvitisnõue summas 14 531 eurot. Kostja ei oleks kandnud järgmisi kulutusi ja kostja vara vähenes, kuna hageja ei teinud tööd nõuetekohaselt ja ei tagastanud ülejäänud materjali: kulus 1364,49 m (täiendavad) kootud kangast väärtusega 9210 eurot; 58,89 m (täiendavad) soonikut väärtusega 377 eurot; laos 550 m soonikut väärtusega 3520 eurot ja 8 Soome armee kaubaalust koguväärtusega 1424 eurot. Kostja nõuab hageja valdusesse jäänud vallasasjade väärtuste hüvitamist rahas, kuna vaatamata tehtud ettepanekutele need tagastada, seda hageja ei teinud ning kostjal ei ole seda vara seoses Soome armee tellimuse lõppemisega enam vaja. Kostja leiab, et kuna hagejal ei jätkunud teise tellimuse täitmiseks saadetud ja vastuvõetud materjalidest (samas jätkus samadel asjaoludel esimese tellimuse täitmiseks), siis ei vasta töötulemus kokkulepitule VÕS § 641 lg 1 tähenduses (saadetud materjalist pidi saama lõigatud kokkulepitud koguse polosid). See materjal võidi hagejalt varastada, hageja võis olla hooletu sellega ümberkäimisel vms, mis ei ole vabandatavad. Kostjal tekkis kahju, kuna ta pidi kulutama raha lisamaterjali ostmiseks, et saada töövõtjalt tellitud 34 300 polot, ja mida ta poleks pidanud ostma, kui hageja oleks polode valmistamisel kulunud materjali sama hoolsalt, nagu esimese tellimuse täitmisel (või taganud materjali säilimise, kui see näiteks osaliselt varastati). Eelduslikult ei teinud hageja teise tellimuse täitmisel vajalikke jõupingutusi, mida ta tegi esimese tellimuse täitmisel VÕS § 24 lg 2 tähenduses. Samas polode valmistamiseks vajaliku teise kanga- sooniku- kulu suurenes teise tellimuse puhul peaaegu olematult. Kuna kostja kandis kulu lisamaterjali ostes, peab hageja kandma ka selle lisakulu VÕS § 646 lg 4 tähenduses. Tagastamata materjali ja kaubaaluste hüvitusnõude aluseks on VÕS § 127 lg 2. Kostja nõue ületab hageja nõuet, kuid kostja teeb tasaarvestuse hageja nõude suuruses. Kostja leiab, et kuna ta on hageja nõude tasaarvestanud, on poolte võlasuhe VÕS § 186 p 2 järgi lõppenud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, tasaarvestusnõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust pooltevahelisele õigussuhtele õigusliku hinnangu andmise üle, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Samuti ei ole vaidlust selles, et EN 22.detsembri 2000.a. määruse nr 44/2001 (Brüssel I määrus) kuulub vaidlus lahendamisele teenuse osutamise asukoha järgses Eesti Vabariigi kohtus ja REÕS § 33 kohaselt kuulub kohaldamisele Eesti õigus. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Töövõtulepingu mõistest nähtuvalt on töövõtulepingu puhul tegemist lepinguga, millega üks isik kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse. Seega on töövõtuleping suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele.

Arvetest (tsiviilasi nr 2-16-103627, tl 36; tsiviilasi nr 2-16-103626, tl 24) nähtuvalt on hageja kostjale esitanud arved 12.11.2015 polosärkide valmistamise eest 6210 eurot ja 3 kaubaaluse transpordi eest 150 eurot ning 04.12.2015 polosärkide valmistamise eest 6175,50 eurot ja 3 kaubaaluse transpordi eest 150 eurot, s.o. kokku 12 685,50 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostjale töö üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud ning seega on tasunõuded VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks. Vaidlustatud ei ole ka asjaolu, et kostja ei ole nende tööde eest tasunud. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuste rikkumine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja töövõtulepingujärgne põhinõue 12 685,50 eurot kostja vastu on tõendatud arvetega ja poolte seletustega, milles nad selgitavad, et hageja on töö teinud ja kostja on töö vastu võtnud, kostja ei ole arveid tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 järgi arve nr 15146 alusel viivise kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 23.02.2016 102,40 eurot ja viivise arve nr 15152 alusel kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 23.02.2016 71,15 eurot ning alates 24.02.2016 viivise TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (kokku 12685,50 eurot) kohase täitmiseni põhinõudelt 8,05% aastas. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid lepingus kokku leppinud viiviste tasumises on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Kuna kostja on esitanud tasaarveldusnõude, mille kohus osaliselt rahuldab, lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Kohus leiab, et käesolevas asjas tekkis tasaarvestuse olukord kostja tasaarvestusavalduse tegemisest, s.o. 9.novembril 2016.a. Seega kuuluvad viivised arve nr 15146 alusel arvestamisele hagiavalduses märgitud nõude maksetähtajale järgnevast päevast 14.12.2015.a. kuni tasaarvestuse tegemiseni 09.11.2016 summas 463,34 eurot ja arve nr 15152 alusel hagiavalduses märgitud nõude maksetähtajale järgnevast päevast 04.01.2016.a. kuni tasaarvestuse tegemiseni 09.11.2016 431,54 eurot, so. kokku 894,88 eurot. Hageja taotleb VÕS § 1131 lg 1 alusel kostja poolt võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, on tal majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult õigus nõuda VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning seda ei pea eraldi

tõendama. Seega kuulub ka hageja võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamise nõue 40 euro suuruses rahuldamisele. Kostja peamiseks vastuväiteks hageja põhinõudele on väide, et hageja poolt tehtud töö on puudustega, mistõttu tal on õigus keelduda hagejale töö tasumisest. Kohus nõustub kostjaga, et iseenesest asjaolu, et kostja on tööd vastu võtnud, ei välista kostja õigust tugineda lepingu rikkumisele ja tal on võimalik kasutada selle vastu kohaseid õiguskaitsevahendeid. Muuhulgas saab tellija keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega. Töövõtulepingu puhul on töövõtja ja tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine. Tellija peab VÕS § 644 lg 1 ja 3 järgi teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul, kui ta sai sellest teada või pidi teada saama, ning õigel ajal teatamata jätmise korral ei või tellija lepingutingimustele mittevastavusele üldjuhul tugineda, v.a. kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. Sellisel juhul saab tellija alandada hinda või nõuda kahju hüvitamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 3.juuni 2016.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 p 16 asunud seisukohale, et kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja tasunõudega).“ Käesolevas asjas kostja ei ole nõudnud töö parandamist, hageja on omapoolse kohustuse täitnud, seega ei saa kostja keelduda ka väidetava puudustega töö eest tasumisest, vaid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid.. Kostja on käesolevas asjas esitanud kohtule 09.11.2016 tasaarvestusavaldusena käsitletava avalduse, mille kohaselt on kostjal hageja vastu tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest tulenev hüvitisnõue summas 14 531 eurot. Selle järgi kuna hageja ei teinud tööd nõuetekohaselt ja ei tagastanud ülejäänud materjali kandis kostja kulutusi ja kostja vara vähenes täiendavalt hageja poolt kulutatud 1364,49 m kootud kanga väärtusega 9210 eurot ja 58,89 m sooniku väärtusega 377 eurot; tagastamata 550m sooniku väärtusega 3520 eurot ja 8 Soome armee kaubaaluse koguväärtusega 1424 eurot võrra. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 127 lg 1,2,3,4 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel

kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 104 lg 4,5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju peab olema mõistlikult ettenähtav VÕS § 127 lg 3 järgi ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 alusel. Kostja väitel seisnes hageja rikkumine hageja poolt lepingu täitmisel esmajoones hoolsuskohustuse rikkumises, millega lepingu täitmisel kaasnes hageja poolt suurem materjalikulu, mille tõttu sai sellega kostja väidetavalt kahju hageja poolt täiendava 1364,49 m kootud kanga väärtusega 9210 eurot ja 58,89 m sooniku väärtusega 377 eurot kulutamise läbi. Peale selle jättis hageja tasaarvestusavalduse kohaselt vaatamata kostja nõudmisele tagastamata laost ülejäänud 550 m soonikut väärtusega 3520 eurot ja 8 Soome armee kaubaalust koguväärtusega 1424 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja saatis 02.11.2015 kostjale e-kirja (tl 54, tõlge tl 66), mille kohaselt vajas hageja kostja tellimuse täielikuks täitmiseks täiendavalt põhikangast 1402 polosärgi valmistamiseks ning 13.11.2015 lasi kostja kangatootjal hagejale saata täiendavalt 1663,4 m kootud kangast, mille eest maksis kostja 13 922,66 eurot (arve, tl 55). Hageja on esitanud kostja tasaarvestusavaldusele vastuväited, mille kohaselt lepingu kohaselt valmistati töö tellija materjalist ja tellija aktsepteeris puuduoleva materjaliga varustamise, mida tuleb käsitleda kokkuleppena VÕS § 9 lg 1 kohaselt, seega on kanga hinna hüvitamise nõue kostja kahjuhüvitamise nõudena alusetu. Samuti ei saa kostja VÕS § 644 lg 3 kohaselt mittevastavusele tugineda, kuna kostja ei ole väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teavitanud. Kostja ei nõustu hagejaga, et lisakanga ostmine toimus kostjapoolse vaikimisega ning on esitanud selle tõendamiseks pooltevahelise e-kirjavahetuse (tl 82, tõlge tl 90), väites, et hageja poolt kanga puudujäägist teavitamine vahetult enne lepingu tähtaega asetas kostja väljapääsmatusse olukorda, mistõttu täitis kostja hageja nõude sundseisus, mida tuleb käsitleda kahjuhüvitamise kohustuse tekkimisena VÕS § 15 lg 1,2,4 järgi. Kostja leiab, et hageja ise teatas kostjale materjali juurdetellimisega tema töö mittevastavusest lepingutingimustele, mistõttu on alusetu väita, et kostja ei teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest; hageja töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna hageja süül tekkinud põhjendamatu materjali ülekulu tekitas kostjale kahju; hageja ei käitunud kohustusi täites vajaliku hoolsusega. VÕS § 24 lg 1,2,3 kohaselt võib lepingupool olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige: 1) lepingu olemust ja eesmärki; 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi; 3) lepingutingimusi; 4) loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust; 5) kohustuse täitmise sõltuvust teise lepingupoole käitumises.

Seega on vaja kindlaks teha, kas hageja, kasutades ühe polo tegemiseks keskmiselt teise tellimuse korral 1,012 m kangast ja 0,2072 m soonikut esimese tellimuse 0,973 m kanga ja 0,2055 m sooniku asemel, pidi seda ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal või tekitati kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub hagejaga, et tõendamata on kostja väide, et hagejal oli kohustus valmistada polod arvestusega, et ühe polo valmistamisele kulub 0.973 m kootud kangast ja 0,2055 m soonikut ja ühe tellimuse täitmisest ei ole võimalik järeldada tava või praktikat tellimuse täitmiseks kulunud materjali koguse kohta, teise tellimuse täitmise tingimused olid mõnevõrra erinevad; lisaks tekkisid kaod kanga praakosa väljalõikamisest, kangarulli lõpposast ei jätkunud terve lõike väljalõikamiseks. Hageja on kohtule esitanud kostja juhatuse liikme Jukka Dufva 10.veebruari 2015.a. kirjale lisatud kulutabeli kanga ja sooniku kulumäärade kohta, millest nähtuvalt on kostja koostatud kulutabeli kohaselt kangakulu ühe polo kohta keskmiselt 1,040348333 m ja sooniku kohta 0,203885 piires (tl 120). For Textile OÜ esindaja Monika Tamm selgitab e-kirjas (l 125), et mudelid on alati erinevad ja ei ole sellist asja nagu keskmine polo ja selle mõistlik kulu; teise tellimuse arvestatud kulu (tehtud paigutuste alusel ja eeldusel, et lademe lõpud on 2+2 cm ja lisakulu kanga praagile ja otstele on 2%) oli 0,964 m. Kohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt olid tellitud polosärkide mudelid ja suurused 2014.2015.a. mõnevõrra erinevad ning seetõttu on keeruline materjali kulu hinnangu andmisel opereerida üksnes keskmise polo ja sellele mõistlikult kuluva materjali kogusega. Samuti sõltub konkreetne kanga kulu oluliselt ka kasutatava materjali kvaliteedist. Hageja väitel võis kangatootja Orneule kataloogi väljavõtte spetsifikatsiooni kohaselt olla rullil märgitud kanga kogus nii kanga pikkuselt 5% lühem, laiuselt 5% kitsam ning massilt 5% kergem (veamäär 5%). Hageja poolt kohtule esitatud väljavõtetest Orneule kataloogist (tl 125, 145, 146) nähtub, et kanga art 9923 lubatav kanga massiühiku veamäär on +/-5%; pesu korral muutused laiuses ja pikkuses -5%. Kangatootja Orneule OY selgitab (tl 135, tõlge tl 143), et soomekeelne „mittamuutos“ tähendab valmis rõiva potentsiaali muutust pärast pesemist. Orneule OY juhtiva direktori Jyrki Uotila kirjast (tl 101, tõlge tl 106) nähtub, et spetsifikatsioonil tähendab massi tolerants koguse ühiku kohta +/-5%, et 250g/m2 materjali asemel võib see olla 225-275 g/m2 kohta; pikkuse ja laiuse mõõtude muutus tähendab, et pärast materjali pesemist võib materjal kokku tõmbuda maksimaalselt 5%. For Textile OÜ esindaja Monika Tamme e-kirjast (tl 125) nähtub, et tootja poolt antud kanga erikaalu (1m2 kaal) lubatav tolerants on +/-5%, samuti lubatud kanga mõõtude muutus nii pikkuses kui laiuses on maksimaalselt 5%. Monika Tamm selgitab e-kirjas (tl 126), et polode õmblemisel kasutati kangast PES/CO/MAC 51/32/17% Neulajako Keräyskuvio ning kanga ja number kanga sertifikaadil tähistab konkreetset kanga artiklit. Orneule 08.05.2017 e-kirjast (tl 135, tõlge tl 143) nähtuvalt tehti vaidlusalune tellimus riidest 3011, kangast 9923 nendel tellimustel ei kasutatud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud tõendid on esitatud kanga artikkel 9923 kohta, kuid vaidlusalused polod valmistati asja materjalidest nähtuvalt kangast art 3011, kuid tegemist on PES/CO/MAC 51/32/17% Neulajako Keräyskuvio kanga artiklitega ning kohus nõustub eelnimetatud tõendite (kangatootja Orneule OY ja tema juhi selgitused, väljavõtted Orneule kataloogist) alusel sellega, et esitatud spetsifikatsioonil märgitud kanga pikkuse ja laiuse muutus tähendab muutust pärast pesu. Seda võib aru saada spetsifikatsiooni teksti tervikuna lugedes. Samas oli spetsifikatsioonis lubatud kanga massiühiku (m2 kaalu) muutus +/- 5%.

VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt (tl 123) on juba 13.-14.mail 2015.a. hageja juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et tegelikkuses on kanga rullil vähem kangast, kui tellitud. JSC Rita juhatuse esimehe A. Sazonovsi kirjast (tl 96, tõlge tl 97) nähtub, et JSC Rita osales Aatisec OY Soome armee tellimuse täitmisel Hamery OÜ poolt ning oli tellimusi, kus esines erinevusi tegeliku ja rullil märgitud kanga koguste vahel, rullidel oli umbes 5% vähem kangast kui rullil kirjas. Hageja seaduslik esindaja Riho Ruven seletab kohtuistungitel (tl 102, 154-155), et materjali oli igas rullis 1-1,5m vähem, kuna kõikumine 5% ulatuses on lubatav, siis oli kõikumine selles piiris lubatav, milles esimese tellimuse puhul saadi kostjaga kompromiss, teise tellimuse täitmisel otsustati ainusüüdlaseks hageja; hageja lähtus oma aruande tegemisel kostjale numbritest, mis olid kanga tootja poolt rullidele kirjutatud, tegelikult ei ole hageja seda kogust kangast kätte saanud; peale selle võis defekt kangal asetseda erinevates kohtades; tootja poolt määratav hüvitis ei kata ära seda, mis kangast välja lõigatakse, kui tekib meetrine väljalõige ja kui neid on erinevaid ja mitmeid; hageja leiab, et ta tegutses heas usus ja eeldas, et tegemist ei ole pooltevahelises suhtes probleemiga ning oluline on jääda ettenähtud kulumäära piiridesse. For Textile OÜ esindaja Monika Tamme 24.aprilli 2017.a. e-kirjast (tl 124-125) nähtub, et teise tellimise valmistamiseks tarnitud kanga laius oli 2% väiksem kui esimese tellimuse kangas, millest tulenevalt suurenes teise tellimuse kanga kulu ca 2%, kostja oli teise tellimuse juures kangakulu suurenemisest teadlik; teise tellimuse kogused suuruste lõikes olid erinevad võrreldes esimese tellimusega; teise partii lõigetel muutus varrukaotsa ja kaeluse sooniku mõõt, mis ei mõjutanud särgi põhikanga kulu; samuti selgitab M. Tamm, et kangas tõmbab enne juurdelõikust lühemaks, sest kanga rullile kerimisest tekkinud pinged kaovad kanga rullilt maha kerides; kangas on kiivas rullile keritud, mistõttu väheneb kasutuskõlbliku kanga kogus (vähemalt algus ja lõpp); kangast on tegelikkuses rullil vähem kui kirjas, mis tuleneb ka sertifikaadil lubatud kanga erikaalu kõikumisest. Tunnistaja OÜ Hamery tootmisjuht Ü. J. annab ütlusi (tl 156-157), et Aatisec esitas Hameryle kaks tellimust; For Textile tegi ladejoonised ja jälgiti neid ladejooniseid; lademe pikkus on näiteks 7 m ja on 50 m kangast, siis arvutati välja, palju pidi jätkuma ühest kangast; kui jätkus 7 kihti ja 2 m ning sealt ongi vahe sees; kanga rullis ei olnud kangast niipalju kui kanga passile oli märgitud; 50 m tavaliselt oli puudu kangast 1,5 m; kõige selle 30 000 toote juures oli vist üks rull, kus oli kangast täpselt, tavaliselt oli kas 1 m või 1,5 m oli või isegi 2 m puudu; kui kangal olid augud või mingid defektid sees, pidi lademe katkestama ja tegema uue väljalõike ja uuesti alustama; kui oli keset tagumist detaili auk, siis pidi alustama jälle täiesti uuesti algusest; tooted pandi ritta pikkuste järgi esitükid, tagatükid ja varrukad, tavaliselt on nii joonised tehtud, Hamery lõikas vastavalt joonistele tooted välja; isegi ühes rullis võib olla kangas natukene erineva laiusega; kindlasti mitte ei ole varastatud ja raisatud kangast; ka esimese tellimuse juures tekkis kanga puudujääke, teavitati müügiesindajat ja tema teavitas klienti, kuid kulu poole pealt Aatisec ei esitanud mingeid pretensioone; kui kanga passi peal märgitud 50 m ja tegelikult oli seal 48,5 m, siis jäi kangast puudu; kui on ainult S-suuruses tooted on loomulikult kanga kulu väiksem; kangas tuli alustega sisse, kogus vaadati rullides üle saatelehtede järgi; töö käigus toimus rulli kontrollimine, rulli puudujääk jäi sinna 5% sisse. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud viide kangatootja Orneule veebileheküljel avaldatud tarnekoguse erinemise võimalusest tellitud kogusest +/-10%, on avaldatud veebileheküljel, kus pakutakse müüa kangajääke (tl 124, 136-138), mille kohta Orneule OY

direktor J. Uotila selgitab, et erinevus võib olla tingitud sellest, et nimetatud kangas ei tule otse tootmisliinilt, vaid on laos (tl 143). Hageja on esitanud kostja juhatuse liikme J. Dufva 18.juuni 2015.a. kirja (tl 122), mille kohaselt tuleb polode esipikkusele lisada 1 cm rohkem kangast ja teha XXL ja XXXL suurusi, mis hageja väitel suurendas kanga kulu. Samas For Textile OÜ esindaja Monika Tamm selgitab e-kirjas, et tal puudub info, et esidetaili oleks esimese ja teise partii jooksul muudetud, lekaalide pikkus muudeti alles 23.03.2016. Kohus leiab, et tunnistaja Ü. J. ütlustega, poolte kirjavahetusega, RJC Rita ja For Textile OÜ esindajate kirjadega on tõendamist leidnud asjaolu, et hagejale tarnitud kanga rullides oli suures osas 1-1,5 m kangast vähem, samuti kangas tõmbas rullile kerimisest tekkinud pingete kadumise tõttu lühemaks, esines defekte. Asja materjalidest nähtuvalt teise tellimuse kogused suuruste lõikes olid erinevad võrreldes esimese tellimusega (rohkem XXL ja XXXL suurusi). Arvestades teise tellimuse käigus kasutatud kanga kogust, igal rullil oli asja materjalidest nähtuvalt ~50 m kangast, on kohtu arvates asja materjalidega tõendatud ja põhjendatud 34 500 polo valmistamiseks võrreldes esimese tellimusega kulunud suurem kangakogus 1364,49 meetrit. For Textile OÜ esindaja Monika Tamme. e-kirjaga, millele ei ole kostja esitanud vastuväiteid, on tõendatud, et teise partii lõigetel muutus varrukaotsa ja kaeluse sooniku mõõt, kostja möönab hagiavalduses, et sooniku kulu suurenemine oli peaaegu olematu, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud 34500 polo valmistamisel ka 58,89 m sooniku lisakulu, võrreldes esimese tellimusega. Kohus nõustub hagejaga, et tsiviilasja materjalid ei kinnita seda, et hageja pidi neid asjaolusid ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena või lepingu sõlmimise ajal; samuti puuduvad tõendid, et kostjale tekitati kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu (tõendatud pole ka kostja poolt oletatav materjali vargus). Tasaarvestusavalduse kohaselt on vaatamata kostja nõudmisele hageja jätnud kostjale tagastamata (laost) ülejäänud 550 m soonikut väärtusega 3520 eurot ja 8 Soome armee kaubaalust koguväärtusega 1424 eurot. Hageja väidab, et poolte vahel puudus kokkulepe ja hageja kohustus, mille järgi pidi hageja transportima ülejäänud kostjale kuuluva kanga ja kaubaalused kostjale. Kostja väitel hageja ei tagastanud kostjale kostja nõudmisel ülejäänud materjale ja kaubaaluseid, väites et teostab pandiõigust. Hageja seaduslik esindaja Riho Ruven kinnitab kohtuistungil (tl 157), et hageja seisukoht oli see, et kostja võib alati neile järgi tulla, kui on ära maksnud arved. VÕS § 654 lg 1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ülejäänud soonikut ja Soome ääristega kaubaaluseid ei ole hageja asja materjalidest nähtuvalt valmistanud, parandanud või muutnud. Hagejapoolse arvestuse kohaselt (tl 53) on hageja laos 550m soonikut väärtusega 6,4 eurot m. R. T. 08.12.2015 e-kirjast (tl 56, 70) nähtub, et hageja laos on 8 kostja kaubaalust. Hageja vaidleb vastu, et eluliselt ei ole usutav kaubaaluse turuväärtus 178 eurot, sest veebilehel on uue FIN tüüpi kaubaaluse hind 15 eurot. Kostja on esitanud väljavõtte Soome Kaitseväe ja Aatisec OY vahelisest hankelepingust ( tl 111-113, tõlge 109-110), mille järgi on FIN aluste ja kaubaaluste väärtus 176 eurot/alus+ kaubaaluse äär; kaubaaluse foto (tl 144). Kaubaaluse fotost nähtuvalt on vaidlusalused FIN puitkaubaalused kõrgete metallääristega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus tema

kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et kostja on lepingu väljavõttega ja fotoga tõendanud, et vaidlusaluste ääristega kaubaaluste väärtus on kokku 8x176= 1408 eurot. Asjaolu, et ääristega kaubaaluse selline väärtus on fikseeritud kostja poolt kolmanda isikuga sõlmitud lepingus, viitab asjaolule, et kostjal on nende aluste puudumisel kohustus omaniku ees nende väärtus sellises ulatuses kolmandale isikule hüvitada. Neil asjaoludel kohus leiab, et kostja tasaarvestusnõue tuleb rahuldada osaliselt ja mõista hagejalt välja tagastamata 550m sooniku maksumus 3520 eurot ja äärtega kaubaaluste maksumus 1408 eurot, s.o. kokku 4928 eurot. OÜ Hamery hagis Aatisec OY vastu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 12 685,50 eurot, viivised 894,88 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 40 eurot, so. kokku 13620,38 eurot. Kostja tasaarveldusnõude osaline rahuldamine välistab hageja nõude maksmapaneku kostja tasaarveldusnõude rahuldatud osa ulatuses. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse resolutsioonis tasaarvestada poolte rahuldatud nõuded (13620,38 eurot OÜ Hamery kasuks ja 4928 eurot Aatisec OY kasuks) ja välja mõista Aatisec OY 8692,38 eurot Osaühing Hamery kasuks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi 62 % ulatuses, jätab võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Osaühing Hamery menetluskuludest 62 % Aatisec OY kanda ja Aatisec OY menetluskuludest 38 % Osaühing Hamery kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud taotlused mõista kostjalt välja riigilõivu 900 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud kokku 3014+550= 3564 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja on esitanud taotluse välja mõista hagejalt esindaja õigusabikulud 5986,20 eurot (ilma käibemaksuta) ning tõlke- ja printimiskulud 108,07 eurot ning mõista menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg 1,2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §-dest 138 lg 1, 2;

139 lg 2; 144 p 7 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduste ja hagiavalduste esitamisel hageja poolt vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kokku 900 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-143-11 p 14; 3-2-1-65-13 p 17; 3-2-1115-13 p 25 jt) on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks eelkõige õigusteenuse osutamise tasu, lisaks tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Samuti tuleb esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohtupraktikas (Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13 jt) on mõistlikuks esindaja tunnitasuks peetud kuni 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ilma käibemaksuta. Seega tuleb lugeda hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks tasuks. Hageja esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kulutanud õigusabitoiminguteks kokku 34 tundi. Käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses ei ole põhjendatud kostja kanda jätta hageja esindaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduste koostamise aega 1 tund ja nõuete vormistamise aega eraldi hagidena, samuti tuleb arvestada asja keerulisust ja mahtu, koostatud ( hageja vastus kostja hagivastusele 5 lehel, hageja 03.04.2017 taotlused 3 lehel lisadega, hageja 26.04.2017 taotlused ja vastuväide kohtu tegevusele 6 lehel lisadega, hageja 09.05.2017 seisukoht kostja 26.04.2017 taotlusele 2 lehel) ja hageja poolt tutvutud menetlusdokumentide mahtu, esindaja osalemist kahel kohtuistungil ajakuluga kokku 6,5 tundi, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu kokku 27 tundi, mille tasu on 27x100= 2700 eurot. Riigikohus on oma otsustes korduvalt leidnud, et lisaks võib esindaja hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub hüvitamisele hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud hageja lepingulise esindaja sõidukulu kahele istungile marsruudil Tartu- Võru-Tartu kokku 84 eurot. Asjakohased ei ole hageja viited hageja esindaja sõiduaja kulude hüvitamisele Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste § 11 analoogia järgi, sest tsiviilasjas esindaja tasumäärasid reguleerib korra §10 ja see ei näe ette esindaja istungitele sõidu aja hüvitamist. Kuna hageja menetluskuludest tuleb kostjalt menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista 62 %, siis 62 %x( 900+ 2700+84) = 2284,08 eurot. Kostja esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kulutanud õigusabitoiminguteks kokku 54,42 tundi. Eelpooltoodud motiividel tuleb lugeda ka kostja esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks tasuks. Käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses ei ole põhjendatud hageja kanda jätta täies mahus kostja esindaja arvukatele kliendiga kohtumistele ja suhtlustele kulutatud aega; arvestades asja keerulisust ja mahtu, koostatud (vastus hagile 5 lehel lisadega, kostja 02.01.2017 seisukoht 4 lehel lisadega, kostja 10.04.2017 seisukoht 2 lehel lisaga, kostja 26.04.2017 tõendite esitamine 2 lehel lisaga, kostja 09.05.2017 seisukoht hageja taotlustele ja täiendavate tõendite esitamine 3 lehel lisadega) ja kostja poolt tutvutud menetlusdokumentide mahtu, tõlketööde korraldamist, esindaja osalemist kahel kohtuistungil ajakuluga 6,5 tundi, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja ajakulu 44 tundi, mille tasu on 4840 eurot.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muuhulgas tõlgikulud. Kohus loeb põhjendatuks kostja tõlgikulud 105,12 eurot, kuid ei ole põhjendatud hageja kanda jätta kostja poolt 25.10.2016 edastatud tõendite ja e-kirjade printimiskulu 2,95 eurot. Kuna kostja menetluskuludest tuleb hagejalt menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista 38 %, siis 38 %x (4840 + 105,12)= 1879.15 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 445 lg 1 teisest lausest tulenevalt tuleb poolte menetluskulude nõuded otsuse resolutsioonis tasaarvestada. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt poolte taotlustele tuleb väljamõistetavatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue ületada menetluskulu nõude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 01.12.2017 otsusega:

RESOLUTSIOON

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Annemai Joab kantselei juhataja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.